b) anorgaanilisi ühendeid (H2O; CO2). Fotosünteesi a) saadus = glükoos; b) jääk-produkt = O2 (eraldub atmosfääri). Glükoos a) on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine; b) -ist moodustub taimedes tärklis või tselluloos; c) -ist lähtub veel mitmete lipiidide ja aminohapete süntees; d) on koos keskkonnast saadavate mineraalsooladega aluseks paljudele järgnevatele biokeemilistele protsessidele. HETEROTROOFID (ei fotosünteesi ehk hangivad orgaanilised ühendid väliskeskkonnast) Lagundavad toiduga saadud orgaanilist ainet kahel eesmärgil: a) elutegevuseks vajaliku energia saamiseks; b) sünteesiprotsesside lähteainete saamiseks. Energiaallikas: orgaanilised ühendid. DISSIMILATSIOON (moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid)
ning keedusoola sisalduse järgi. Päritolu järgi liigitub sool: 1.Järvesool - seda saadakse järvevee settimisel. 2.Meresool - merevee settimisel, meresool on kõige mineraalainete rikkam ning kõige tervislikum. 3.Kivisool ehk jämesool saadakse soolakaevandustest. Kivisool on hallika värvusega. Keedusoola sisalduse järgi: 1.Keedusoolad - NaCl sisaldus 97% 2.Mineraalsoolad - NaCl 50-60% 3.Flabanoidid - maitsepulbrid, saadakse rohelisest teest, õunakoortest, toime sarnane mineraalsooladega. Tuntumad kasutusel olevad soolad: Lauasool - ekstra peen sool, rafineeritud Jämesool ehk kivisool väga hea kala soolamisel. Meresool Pan-sool mineraalsool. Sobib hästi südamehaigetele. Seltinsool - mineraalsool Jodeeritud sool - juurde on lisatud joodi. Mõeldud nendele, kel on kilpnäärme alatalitus. Floori ja joodiga meresool - seda ei soovitata lastele Kosher sool ehk juudisool - üks puhtamaid soolasid, lisandivaba, tavaliselt jämeda teraline
·Alumine taluvsulävi- teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub ·ülemine taluvsulävi- teguri maksimaalne intensiivsuseaste, mille tõustes hukkub. Sümbioos Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikaõieliselt orgaanilisi aineid. Mükoriisa e. Seenuur on taimejuurte a seeneniidistiku sümbioos. Seen saab taimelt orgaanilisi aineid. Seen varustab taime vee ja mineraalsooladega. Kommensalism. Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjulik. Parasitism. Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kisklus. Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Konkurents. Sama või erinevat liiku organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Populatsioon... - Mingil maa alal elavad ühe ja sama liigilised isendid moodustavad populatsiooni.
Eestis on kõige enam levinud 2,5% rasvasisaldusega joogipiim. Pastöriseeritud piim on valge, piimale omase nõrgalt magusa maitsega ning ilma kõrvalmaitse ja -lõhnata. Joogipiimana saab turustada tooteid, mille tooraineks on lehmapiim. Joogipiim on mõeldud tarbijale tarnimiseks ilma edasise töötlemiseta. Joogipiimana turustatavat piima on lubatud eelnevalt kuumtöödelda, muuta piima loomulikku rasvasisaldust, rikastada piima mineraalsooladega, vitamiinidega, piimavalkudega või vähendada piima laktoosisisaldust. Piimarasvu ja - valke ei ole lubatud asendada teiste loomsete või taimsete valkude ja rasvadega. Koostis: Piim on emulsioon, mis koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem
99% kogu energiavoost. Hüdrosfäär Maa pinnast 71% kaetud veega Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus Väike veeringe Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veerige Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kust ta maha sajab. Infiltratsioon Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi pinnase Sellisel kombel ta puhastub ning tekib põhjavesi Vulkaanilistel aladel termaalvesi Mineraalvesi-mineraalsooladega põhjavesi Veebilanss Sademete ja auramise vahekord
populatsiooni, näiteks nõrgestades nende immuunsüsteemi või takistades paljunemist. Kuna inimene kuulub samuti viimase astme tarbijate hulka, siis kogunevad mürkained ka meie kehadesse, põhjustades näiteks vähki, viljatust või maksahaigusi (Kislenko et al. 2009). Toiduahela kontsentreerumise süsteem on iseenesest väga lihtne: pestitsiidid pritsitakse kahjurite tõrjeks põllumaale, kus nad satuvad maapinnale ning pääsevad mulda. Koos vee ja mineraalsooladega imenduvad pestitsiidid taimedesse (Introduction to ecological pyramids: biomagnification. Accumulation of harmful chemicals in food chains. 2010). Sellega on pestitsiidid toiduahela esimesse troofilisse tasemesse sisenenud ja pannud aluse biomagnifikatsioonile ehk bioloogilisele kuhjumisele (Miller & Spoolman 2008). Antud taimi tarbivad taimtoidulised organismid, mida tarbivad järgmise troofilise taseme organismid ja nii jätkub süsteem toiduahela viimase lülini
ainetest, selleks kasutavad nad valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed, nad saavad esmase org. aine fotosünteesiprotsessis. Selle toimumiseks vajavad nad vkk valgusenergiat ja anorg ühendeid(H2O, CO2). Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos. Glükoos on paljude teiste org. ühendite sünteesi lähteaine. Taimedes moodustub glükoosist otseselt veel mitmete lipiidide süntees. Glükoos on koos mineraalsooladega aluseks veel paljudele järgnevatele biokeemilistele protsessidele. Lisaks taimedele on fotosünteesijad ka osa baktereid ja protiste. Lisaks fotosünteesijatele kuulub a hulka ka kemosünteesijad, need on erinevat liiki bakterid, kes toodavad org ainet anorg ühenditest. Seejuures kasutavad nad energiaallikana anorgaaniliste ainete keemilist energiat. Kemosünteesijad viivad läbi redoksreaktsioone, mille käigus vabanenud energiat kasutavad org ainete sünteesiks.
o Hoiab puu vertikaalasendis, mis on eriti oluline tugeva tuulega. Tüvi– ühendab juured ja võra, tagades vee, orgaaniliste- ja mineraalainete transpordi juurtest koorealuse puidu kaudu tüvesse ja võrasse. Võra – on tüve ladvaosast, jäme- ja peenokstest ning lehtedest või okastest koosnev puu osa. Võra täidab järgmisi funktsioone: o Puittaime rohelistes osades toimub fotosüntees, mille käigus puu assimileerib õhust süsihappegaasi ja pinnasest vett koos mineraalsooladega. Katalüsaatori rolli täitva klorofülli ja päikesevalguse juuresolekul toimub lehtedes või okastes keemiline protsess, mille produktideks on süsivesikud (tärklis) ja hapnik; o Lehtede ja okaste pinnalt toimub vastavalt välistemperatuurile vee aurustumine, millega puittaim reguleerib võra temperatuuri ning väldib lehtede-okaste ülekuumenemist; o Ladva ja okste tippudes on pooldumisvõimeliste rakkude kogumid – nn.
B-Lümfotsüüdid – luuüdi ja kolakaalpaun(lindudel),imetajatel(jämesooles olevad lümfifolliikulid) Lümfoidne kude Kaitsefunktsioon – elimineerida organismist võõrkehad, teiseks toota lümfoidseid rakke Esineb lümfisõlmedesja folliikulites Lümfoidse koe strooma Rakuline koostis ja lümfotsüütide loome Veel eriomadustega kudesid – kõhrkoes ja luukoeson kiuline rakkudevaheline aine läbi immutatud vastavalt kondromukoidiga ja kondroitiin-väävelhappega, teises mineraalsooladega, mis tõttu mõlemad koed omavad iseäralikku kõvadust. Kõhrkude *Leidub kõhri omavates organites. Kaetud perikondri e.kõhreümbrisega. Koosneb rakkudevahelisest ainet e. Põhiainest ja selles asetsevatest kondrotsüütidest e. Kõhrerakkudest. *Jaotub põhiaine iseloomu järgi -Hüaliinne kõhrkude -Elastne kõhrkude -Fibroosne kõhrkude *Kaks viimast erinevad põhiainet omavast hüaliinkõhrest üksnes elastsetevõi kollageensete kiudude sisaldusega. Luukude
Biootilised-eluslooduse tegurid Antropogeensed- inimtegevusest tulenevad tegurid Organismidevahelised suhted ( biootilised tegurid) Sümbioos: Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu (sümbiondid). Mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastatavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikõielistelt orgaanilisi aineid. (nt ka Seen saab taimelt orgaanilisi aineid, seen varustab taime vee ja mineraalsooladega) Kommensalism: Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu (kommensaalid). Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad Parasitism: Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik (parasiit). Nt Sääsed, kirbud, täid; Organismisisesed: maksalutikad, paeluss. Kisklus: Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe (kiskja). Kits gepard.
kahjulik (parasiit) - nt sääsed, kirbud, täid; organismisisesed: maksalutikad, paeluss Sümbioos - erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu (sümbiondid) - mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastatavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikõielistelt orgaanilisi aineid - mükoriisa ehk seenjuur on taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos - seen saab taimelt orgaanilisi aineid - seen varustab taime vee ja mineraalsooladega Mutualism - kooseluvorm, kus mõlemad osapooled saavad tingimata kasu - nt samblikus fotobiont (tsüanobakter) + seen - taimtoidulise looma seedekulglas elavad bakterid Kommensialism - kooselust, mis on mõlemale osapoolele kahjutu, saab kasu vaid üks pool - nt puude tüvedel samblad ja samblikud Liikidevahelised suhted ja evolutsioon - ühe liigiga toimuvad muutused mõjutavad ka teisi liike
Mineraalaainete vahetus vere, kudede ja koevedelike vahel toimub osmoosi seaduspärasuste alusel ioonid liiguvad madalama kontsentratsiooni suunas (erandi moodustavad Na iooni Na-K pump). Mineraalainete liikumine kudedes kulgeb seoses veevahetusega. Mineraalained erituvad põhiliselt uriini, higi ja roojaga. Kuna loomne ainevahetus on seotud mineraalainete pideva eemaldamisega organismist sekreetide ja ekskeetidega, vajab organism kulutuste kompenseerimiseks regulaarset varustamist mineraalsooladega. Kui mineraalainete varu ei suudeta toiduga piisavalt täiendada, kompenseeritakse puudujääk ajutiselt kudede mineraalainete mobiliseerimise teel. Mineraalainete vahetusele langeb organismis mitmete keskkonnatingimusi reguleerivate mehhanismide vahendaja osa. 1. happe ja leelise tasakaal säilitatakse organismis mineraalainevahetuse ja regulatoorse funktsiooni kaudu. 2. vereplasmas ja koevedelikes lahustunud mineraalained tekitavad
Düstroofiline lubjastus e petrifikatsioon (kivistumine) ladestumine teatud organisse Lubimetastaasid (siirded) soolade ladestumine kogu organismis kaltsiumisoolade liia tõttu. Konkremendid elundite õõntes vabalt paiknevad kivilaadsed või karvadest või taimeosadest koosnevad moodustised. Mao-ja sooletraktis tõelised kivid: koosnevad peamiselt mineraalsooladest; ebakivid: koosneb nt taimeosadest, mis läbiimbunud mineraalsooladega; pulstikud: koosnevad karvadest või taimeosadest. Süljekivid süljejuhades, sapikivid sapipõies ja juhades, neeru-ja kusekivid. Kärbus e nekroos üksikute rakkude, kudede, organite ja selle osade surm haiguslike protsesside tagajärjel nt vereringe lakkamine põhjustab infarkti selles koes, mida ta verega varustab ja rakud hukkuvad. Gangreen põhjuseks väliskeskkonna tegurid. Kuiv gangreen kärbunud surnud koed kuivavad ega lagune, säilitades oma kuju
Düstroofiline lubjastus e petrifikatsioon (kivistumine) – ladestumine teatud organisse Lubimetastaasid (siirded) – soolade ladestumine kogu organismis kaltsiumisoolade liia tõttu. Konkremendid – elundite õõntes vabalt paiknevad kivilaadsed või karvadest või taimeosadest koosnevad moodustised. Mao-ja sooletraktis – tõelised kivid: koosnevad peamiselt mineraalsooladest; ebakivid: koosneb nt taimeosadest, mis läbiimbunud mineraalsooladega; pulstikud: koosnevad karvadest või taimeosadest. Süljekivid – süljejuhades, sapikivid – sapipõies ja juhades, neeru-ja kusekivid. Kärbus e nekroos – üksikute rakkude, kudede, organite ja selle osade surm haiguslike protsesside tagajärjel nt vereringe lakkamine põhjustab infarkti selles koes, mida ta verega varustab ja rakud hukkuvad. Gangreen – põhjuseks väliskeskkonna tegurid. Kuiv gangreen – kärbunud surnud koed kuivavad ega lagune, säilitades oma kuju
osa. Võra täidab järgmisi funktsioone: • Puittaime rohelistes osades toimub fotosüntees, mille käigus puu assimileerib õhust süsihappegaasi ja pinnasest vett koos mineraalsooladega. • Lehtede ja okaste pinnalt toimub vastavalt välistemperatuurile vee aurustumine, millega puittaim reguleerib võra temperatuuri ning väldib lehtede- või okaste ülekuumenemist; • Ladva ja okste tippudes on pooldumisvõimeliste rakkude kogumid – nn. kasvukuhikud, mis tagavad tüve ja võra iga-aastase juurdekasvu. 5
Teatud etapil leiab aset laguntatava orgaanilise aine molekulide mikroobse valgumolekulid eliitumine ja tihkestumine, mille tulemusena tekib huumus. See on oluliselt keerulisema ehitusega, kui lähtekomponendid. Seetõttu ei saa humifikatsiooniprotsessi samastada mineralisatsiooniprotsessiga, kus tekivad lähtekomponentidega võrreldes just lihtsama ehitusega ained. Huumuse koostikomponendid on huumushapped ja huumusaine. Huumushapped on humiinhapped ja fulvohapped, mis annavad mineraalsooladega reageerides vastavaid soolasid humaate ja fulvaate. Huumusained humiin ja fulviin on kõige püsivam osa mullas. Okaspuumetsades tekib rohkem fulvohappeid ja seal on fulvaatne huumus. Selle huumushappe soolad on liikuvad ja vees kergesti lahustuvad. Muld vaesub kiiresti biokeemilistest tähtsatest ühenditest. Selline veega väljauhtumine leiab aset karbonaadivaestel lähtekivimitel kujunenud muldadel, protsessi nimetatakse leetumiseks. Rohttaimede lagunemisel tekib rohkem
annaabi.ee 
