Samuti on taimedele omastavad mullakolloididele asenduvalt neeldunud magneesiumiioonid, mis vabanevad sealt vahetusdsorptsiooni tulemusena teiste antagonistlike ioonide (H, K jt) mõjul. Liikuva ehk omastatava magneesiumi allikas on mullas peamiselt sekundaarsed mineraalid, vähem primaarsed mineraalid. Mineraalidest vabaneb aastas 5….20kg Mg/ha. Sama palju antakse teda mulda ka väetisega. Magneesiumi kaod väljaleostumise teel on mineraalmuldades keskmiselt aastas 5…30 kg/ha kohta, saagiga eemaldatakse aastas orienteeruvalt 10… 40kg/ha. Kui arvestada, et Eestis on agrokeemiatööstuse andmetel üle 20% magneesiumivaeseid muldi, peaks magneesiumväetiste kasutamine olema aktuaalne. Taimedes esineb magneesium peamiselt sooladena (Mg-oksanaat, fütiin jt.) Klorofülli koostises või ka vabal kujul ja kelaadina. Kuigi klorofüllis on magneesiumi vaid 10...15% kogu taimes olevast magneesiumist, on ta seal asendamatu. Magneesium seob
3.Selgitage leetumisprotsessi olemust. Vastus. Kui orgaaniline aine laguneb, siis tekivad hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemisel lahustuvad ühendid, ning need ühendid kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära ning seetõttu mulla viljakus langeb. 4.Miks on mustmullad väga viljakad? Vastus. Mustmullad asuvad sellises kliimas, kus aasta sademete hulk on tasakaalus auramisega, mistõttu on neil paks huumushorisont(ligi meeter) ja nii paksu huumushorisonti teistes mineraalmuldades ei leidu. Taimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikule- Surnud orgaaniline aine laguneb soojas kliimas kiiresti. Suvel kui mullad läbikuivavad, seiskub mikrobioloogiline lagundamistegevus ja seetõttu tekib rohkelt huumusaineid. 5.Milline veereziim iseloomustab mustmuldi? Vastus. Mustmuldi iseloomustab tasakaalustatud vee reziim. Aastane sademete hulk on võrdne aurumisega. 6
Jõhvi Gümnaasium Fosfor- ja lämmastikväetised Referaat Koostaja:Maila Meldre Klass:10A Juhendaja: Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2009 Lämmastikväetised Lämmastikväetised on vees hästi lahustuvad. Lämmastik on meie mineraalmuldades esimene miinimumis olev toitelement ja tema mõju saagikusele seetõttu kõige suurem. Lämmastikuga üleväetamine pikendab aga taime kasvuperioodi, põhjustab teraviljade lamandumist, saagi nitraatidesisalduse suurenemist, keskkonna reostust . Mineraalväetiste lämmastik kas on nitraatne või muutub mullas mõne tunni kuni mõne päeva jooksul nitraatideks. Taimed kasutavad nitraate valkude jt ühendite sünteesil. Nitrifitseerivate bakterite toimel muutuvad aja jooksul ka mulda viidud
fosfaatidena. Ainult 2....5%mullas olevast üldlämmastikust on liikuvas vormis ja taimedele omastatav. Ta allub mullas mitmesugustele mõjudele, tema vormid muutuvad keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Mulda viidud fosfor läheb kiiresti üle raskestilahustuvateks ühenditeks – leetmuldades Al ja Fe- fosfaatideks, karbonaatmuldades aga peamiselt Ca fosfaatideks, toimub fosfori keemiline neeldumine ehk fosforühendite retrogradatsioon. Vees lahustuvasse vormi jääb mineraalmuldades vaid 3...4% ja turvasmuldades kuni 10 % superfosfaadiga mulda antud fosforist. Seetõttu on selle väljauhtumine mullast tühine. 5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid – ammonifikatsioon ehk org. lämmastikühendite mineraliseerumise esimene etapp, toimub mikroorganismide toimel. Mulla õhustustingimused ja reaktsioon pole olulised, küll on aga seda temp. Selline ammoniaak jääb osaliselt mullalahusesse või seotakse mullakolloidide poolt, on taimedele omastatav lämmastik
Seal settis palju materjali, erinevad pinnavormid Lämmastik mullas orgaanilise aine koosseisus, Erinevad servakuhjatised katkendlikud jääkeeled või sulamisvesi Mineraalmuldades suurem osa seotud huumusega. lõhkusid neid. Lämmastik on ainuke toiteelement, mida ei sisalda mulla Eestis 5 servamoodustiste vööndit (Haanja, Otepää, Sakala, mineraalosa. Pandivere, Palivere) ajutiste pealetungide perioodid
Idatüüpi KÕRG-Eestis. Taimestik liigivaene, sinikas, sookail, kanarbik, kukemari, jõhvikas, pohl, küüvits, tupp- villpea,rabamurakas, palusammal, turbasamblad,vetikad, huulhein,pilliroog. Puu ja põõsaliike vähe; harilik mänd, kaske, pajud, raba-e vaevakask. Rabamuld suure hapesusega. Rabaturvastest enim lagunenud puuturbad, kõige vähem samblaturbad.. toitainete nappus, lämmastiku varud kasinad, kuigi lämmastikku on rabaturvastes rohkem kui mineraalmuldades on see enamik org ühendites ja taimedele raskesti omastatav. 5)METSAPARANDUSE OBJEKTID (LIIGNIISKED TURVAS JA MINERAALMULLAD, EKSTREEMSETE KASVUTINGIMUSTEGA MUUD ALAD) turvasmuld. Turvasmullaks on turbalasundi bioloogiliselt aktiivne pindmine kiht, mis on läbi põimitud elusatest taimejuurtest ja on taimedele peamiseks toitebaasiks. Soomulla piires kõigub põhjaveetase, muutub niiskuse ja õhu sisaldus, siin kulgevad kõige intensiivsemad
(suurusjärk 5-10 kg n/ha, Eesti puhul pigem alumine piir). Kuidas lämmastikväetisi tehakse? Õhust tehakse. Suur rõhk. Haber-Bosch'i meetod. Huumuse- ja lämmastikusisalduse vahel on tihe seos, mis võivamaldab huumusesisalduse alusel hinnata muldade lämmastikväetistarbet mida rohkem on huumust, seda suurem on lämmastiku sisaldus. Fosfor mullas. Põhjustab veekogude kinnikasvamist. Fosfor samuti taimedele väga oluline. Eesti mineraalmuldades on P üldsisaldus 0,04-0,1% ehk 900-3000 kg/ha. 98-99% sellest on primaarsete ja sekundaarsete mineraalide ja org.aine koostises ja ei ole taimedele omastataval kujul. Mineralisatsioonil vabaneb aastas keskmiselt 5-7 kg P/ha. Fosforiringe üldine skeem on oluliselt lihtsam kui lämmastikul, kuna fosforil, kaaliumil jt.on seos atmosfääriga oluliselt väiksem, nõrgem. Kaalium mullas. Kaaliumi üldsisaldus on tavaliselt 0,8 2,8%. Kaalium plusslaenguga. Sellest ainult
...5%mullas olevast üldlämmastikust on liikuvas vormis ja taimedele omastatav. Ta allub mullas mitmesugustele mõjudele, tema vormid muutuvad keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Mulda viidud fosfor läheb kiiresti üle raskestilahustuvateks ühendidteks leetmuldades Al ja Fe- fosfaatideks, karbonaatmuldades aga peamiselt Ca fosfaatideks, toimub fosfori kemeiline neeldumine ehk fosforühendite retrogradatsioon. Vees lahustuvasse vormi jääb mineraalmuldades vaid 3...4% ja turvasmuldades kuni 10 % superfosfaadiga mulda antud fosforist. Seetõttu on selle väljauhtumine mullast tühine. 5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid ammonifikatsioon ehk orgaaniliste lämmastikühendite mineraliseerumise esimene etapp, toimub mikroorganismide toimel. Mulla õhustustingimused ja reaktsioon pole olulised, küll on aga seda temp. Selline ammoniaak jääb
taimede poolt omastatavate ehk liikuvate toiteelementide sisaldus. Mulla väetistarbe määramine Väetiseks nimetatakse aineid, milliseid kasutatakse saagi suurendamise või selle kvaliteedi parandamise eesmärgil ja millede mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Väetiste kasutamise planeerimisel on eelkõige vaja arvestada mulla toiteelementide sisaldust, kasvatatava kultuuri vajadusi ja loodetavat saagi suurust. Meie mineraalmuldades on toiteelementidest kõige suurem puudus tavaliselt N, P, K; harvem ka Mg, S, Cu, B, Mo. Lämmastiku väetistarbe planeerimisel lähtutakse eelkõige mulla huumusesisaldusest. Väetistarbe arvestamisel P, K, Mg jt. toiteelementide osas on vaja teada, millise laboratoorse meetodiga on omastatavate toiteelemendi sisaldus määratud. Erinevad lahustid tõrjuvad mullast välja erineva koguse määratavat toiteelementi. Vastavalt laboris kasutatud meetodile
Samas võivad taimedekasvu pidurdada kahjulikud aine mullas(N: suur liikuv Al sisaldus). 57.Muldade väetistarbe määramine. Väetiseks nimetakse aineid, milliseid kasutakse saagi suurendamise või selle kvaliteedi parandamise eesmärgil ja millede mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Väetiste kasutamise planeerimisel on eelkõige vaja arvestada mulla toiteelementidesisaldust kasutava kultuuri vajadusi ja loodetavat saagi suurust. Meie mineraalmuldades on toiteelementidest kõige suurem puudus tavaliselt N,P,K; harvem ka Mg,S,Cu,Mo. Lämmastiku väetistarbe planeerimisel lähtutakse eelkõige mulla huumusesisaldusest. Väetistarbe arvestamisel P,K,Mg jt. toiteelementide osas on vaja teada, millise laboratoorse meetodiga on omastavate toiteelementide sisaldus määratud. Erinevad lahustid tõrjuvad mullast välja erineva koguse määratavat toiteelementi. Vastavalt laboris kasutatud meetodile tuleb väetustarbe määramisel kasutada sobivaid
taimedekasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (nt liikuva Al sisaldus). 49. Muldade väetistarve. Väetiseks nimetakse aineid, milliseid kasutakse saagi suurendamise või selle kvaliteedi parandamise eesmärgil ja millede mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Väetiste kasutamise planeerimisel on eelkõige vaja arvestada mulla toiteelementidesisaldust kasutava kultuuri vajadusi ja loodetavat saagi suurust. Meie mineraalmuldades on toiteelementidest kõige suurem puudus tavaliselt N,P,K; harvem ka Mg,S,Cu,Mo. Lämmastiku väetistarbe planeerimisel lähtutakse eelkõige mulla huumusesisaldusest. Mida suurem on mulla huumussisaldus, seda suurem on ka üldlämmastiku sisasldus Väetistarbe arvestamisel P,K,Mg jt. toiteelementide osas on vaja teada, millise laboratoorse meetodiga on omastavate toiteelementide sisaldus määratud. Erinevad lahustid tõrjuvad mullast välja erineva koguse määratavat toiteelementi.
annaabi.ee 
