MADALSOO MIS ON MADALSOO? Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Madalsoo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Iseloomulik Madalsood on soo arengu algetapiks. Turbakiht ei ole madalsoos kuigi paks. Taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Tüüpiliseks puuks on sookask, leidub ka mändi ja sangleppa. Rohttaimedest kasvab pilliroogu, tarnu ja muid taimeliike. Peale turbasambla leidub ka teisi samblaliike. Võrdlus teiste soodega Madalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas. Madalsoos toimub taimede lagunemine kiiremini kui rabas, sest seal on lagundajaid rohkem. Liigivaene madalsoo Tekkinud enamasti veekogude kinnikasvamisel või soometsade maharaiumisel
sügavusega- või sügavad madalsoomullad, mille turvas on enamasti keskmiselt lagunenud Keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) Mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,8- 6,5) Alaliselt veega küllastunud põhjaveelise toitumisega üleujutatav Võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas kuna liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Nõod Madalad tasandikud Jõgede ja ojade lammid Mikroreljeef keskmiselt mätlik Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole(57%) Eestis on järel 25 000 ha madalsoid (neist ligikaudu 5000 ha madalsoometsad)
Abiootiline keskkond Madalsoo vesi pärineb sademetest ja põhjaveest Toitained kanduvad veega kokku, sest madalsoo pind on ümbruskonnast madalam Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks, taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Madalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8- 6,5) Veereziim alaliselt veega küllastunud, üleujutatud Taimekooslus Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab
Neil muldadel kasvavad hästi lehtpuumetsad. Endised looduslikud rohumaad on võsastunud. Hästi kuivendatud madalsoomuldi kasutatakse eelkõige kultuurniitudena. taimede juured ulatuvad viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Madalsoo vesi pärineb sademetest ja põhjaveest .Toitained kanduvad veega kokku, sest madalsoo pind on ümbruskonnast madalamTurbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks, taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveestMadalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8-6,5) Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Tegurid ja tingimused koosluse püsima jäämiseks
soode, märgade metsade ja lammide ning looklevate jõgedega piirkond Ø Kaitseala pindala on 34220 ha. See ulatuslik loodusala jääb Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna piirialadele Mis on madalsoo? ØMadalsoo on soo arengu algetapiks, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest ØMadalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas kuna liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Taimed Rohttaimed: TarnKollane võhumõõk Ussilill Ubaleht Sookastik Taimed Rohttaimed: Sinihelmi Soopihl kas Soovõhk Peetrileht Harilik käoraamat Loomad Linnud: Teder Kurvitsalised Kajakad
Madalsoo Vagula järve ümbruses Madalsoo on soo esimeseks arengujärguks. Madalsoomullad toituvad põhja- ja üleujutusveest ning nende turvas on keskmiselt või hästi lagunenud ning enamasti neutraalse reaktsiooniga. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks. Neil muldadel kasvavad hästi lehtpuumetsad. Hästi kuivendatud madalsoomuldi kasutatakse peamiselt kultuurniitudena. Taimede juured ulatuvad viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Madalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline. (Eesti Entsüklopeedia) Putukaid on üle 1500 liigi. Esinevad ämblikud, mardikalised, kahetiivalised, lehekürbalised, sääsed, kiilid, tirdilised, parmud. Lindudest esineb madalsoos ligi 100 linnuliiki. Levinumad on sookurg, teder, rukkirääk ja suur koovitaja. (Madalsoode ja rabade linnustik 2010) Loomadest esinevad: mäger, metssiga, jänes, hunt, põder, rebane.
..E): 34. Kirjelda madalsood (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Millist mulda võiks esineda: Madalsood on soo arengu algetapiks. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad paetasandikul. sootasandikul künkajalamil mineraalaineterikkast põhjaveest. Madalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas. Madalsoos C-kh ..A-AG..... .....B-D..... ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi.Madalsoos jõelammil künkanõlval kasvavad peamiselt rohttaimed
Too näiteid tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel. NT lubjakivi, liivakivi Võrdle soo arengustaadiume (madalsoo, siirdesoo, raba). Madalsoo on soo arengu algetapiks ning moodustunud veekogu kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Siirdesoo on üleminekufaas madal- ja kõrgsoo vahel, kus turbakiht on juba paksem ja põhjaveetoite roll hakkab vähenema. Madalsoos kasvab nii madalsoole (mätaste vahel) kui rabale (mätastel) iseloomulikke taimi. Kõrgsoo ehk raba on soo viimane arengu staadium. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Raba toitub nö atmosfäärselt. Rabas saavad kasvada vaid vähenõudlikud taimed, mis toituvad sademete ja tolmuga saadavatest
ladestumisel ja kivistumisel. Nt: keemilised setendid on veekogude põhjas sadestuvad mineraalsed soolad nagu näiteks haliit ehk kivisool ja lubi. Biokeemilised setendid on tekkinud elusorganismide skelettidest ja kodadest nt lubjakivi, dolomiit ja mergel. 5. Võrdle soo arengustaadiume (madalsoo, siirdesoo, raba). Madalsoo on soo arengu algetapiks ning moodustunud veekogu kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Siirdesoo on üleminekufaas madal- ja kõrgsoo vahel, kus turbakiht on juba paksem ja põhjaveetoite roll hakkab vähenema. Raba on soo viimane arengu staadium. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu Kosmogeensed pinnavormid: meteoriidikraatrid Endogeensed pinnavormid: vulkaanilised, tektoonilised Lühivastused (1-2p): 1. Mis on lihtkraater? Too näide. negatiivne pinnavorm, mille sügavaim koht on kraatri keskel (Barringeri kraater) 2
(vt. Tabel lk 54) Turbalasundid. Soo turbamassi tervikuna nim turbalasundiks. Turbalasundi nim selgitamisel määratakse kõigepealt lasundi tüüp. Eristatakse viite lasunditüüpi madalsoo-,siirdesoo- sega-,siirdesoo-,raba-sega- ja rabalasund. Iga lasunditüübi piires on meil kolm lasundi alltüüpi: metsa-, metsa-märe ja märe. (vt lk 57) 3) MADAL JA SIIRDESOODE ISELOOMUSTUS madalsoo on soo arengu alamaste, asub reljeefi madalamas osas tasasel alal ja toitub põhiliselt mineraalaineterikkast põhjaveest, osalt ka pinna- ja tulvaveest. Võrreldes siirdesoo ja rabaga on mulla potentsiaalne viljakus suurem. Mikroreljeef tasane, harvem mätlik. Madalsoo voib olla lage(rohusoo) või kaetud puurindega(puissoo,soomets). Puurindes iseloomulikud sookask, sanglepp,kuusk, alusmetsas harilik toomingas, paakspuu, mage sõstar. Taimkate madalsoos seda liigirikkam, mida enam sisaldab toitevesi mineraalaineid, vaese toitevee korral vlitsevad tarnad
isegi päris kuivaks jääda. Sügisene suurvesi on tingitud suvelõpu ja sügise sademeterohkusest ning väiksest auramisest. Talvine madalvesi Talvel on vett jõgedes taas vähe, kuid enamikel aastatel siiski rohkem kui suvise madalvee ajal. 33. Kirjelda madalsood või raba (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Madalsoo Madalsood on soo arengu algetapiks. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Madalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi.Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Tüüpiliseks puuks on sookask, leidub ka mändi ja sangleppa. Rohttaimedest kasvab pilliroogu, tarnu ja muid taimeliike. Peale turbasambla leidub ka teisi samblaliike. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel
4. Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Nt turvas mittetäielik kõdunemine 5. Võrdle soo arengustaadiume (madalsoo, siirdesoo, raba). Madalsoo on soo arengu algetapiks ning moodustunud veekogu kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Madalsoo, võrdluses teiste soo tüüpidega, on liigirikkam. Madalsoo võib olla, kas lage rohusoo või kaetud jändrike puudega. Tüüpiline puuliik on sookask, leidub ka mändi ja sangleppa. Rohttaimedest esineb madalsoos sageli näiteks pilliroogu ja tarnasid. Sammaltaimedest on levinuim turbasammal.Kuid on ka erandeid. Näiteks Emajõe - Suursoo Peipsi läänekalda lähedal esineb omapärane loodusnähtus, kus madalsooturba lasundi paksus on 5 - 6 m ja veel peaaegu polegi
annaabi.ee 
