oma arvamust avaldada, arvates et nende oma on vale. Ma arvan, et see ei peaks nii olema, sest kõigi arvamus on õige. Samuti kardetakse oma andeid välja näidata, sest kardetakse, et see ei pruugi teisi huvitada. Kõrge enesehinnanguga inimesed võivad olla väga edevad, kuid ei pruugi olla. Nad julgevad teha asju nii nagu nende arvates peaks ega hoia ennast tagasi. Nad ei põe ega karda - tuleb, mis tuleb. 5. Enesehinnangu muutmiseks tuleb alustada iseendast ehk „minapildist”. Tuleb endale teadvustada, mis on põhi eesmärgiks ja kuidas saaks oma suhtumist muuta. Samuti võib abi paluda ka headelt sõpradelt või vanematelt, kes toetavad sind. Tuleb küsida ka teiste arvamust, et teda kuhu suunas peaks liikuma. Kindlasti ei tohi võtta seda halvakspanuga, sest kaaslased ju soovivad samuti, et inimene oleks julgem, konkreetsem jne. 6. Karjääri valikul ei tohiks kõrge enesehinnanguga inimesel rakse olla, sest peamiseks
Märksõnad Positiivne hoiak klassi/grupi suhtes (peab välja paistma) Avatud suhtlemine (immediacy) mitteverbaalne (pilk, miimika, zestid, liikumine, hääletoon verbaalne (huvi tundmine, rituaalid, hoolivuse Väljendamine Toimuva selgitamine (reeglid, sisu) ja vajadusel arutamine Klassiga arvestamine Mõistvus (sisukus, emotsionaalsus, lihtsus, tihedus) Empaatia (väljendamine) Suhtlemisjulgus (tuleneb positiivsest minapildist) Enesesse suhtumise positiivsed baashoiakud: ENESEARMASTUS SALLIVUS ENESEUSALDUS Õpetaja suhtlemise mudel JUHTIMISTEEMANT Juhtimisteemandi mudel Juhtimisteemandi ,,pehmeks pooleks" nimetame järgnevalt klassijuhataja/õpetaja mõistvust ja hoolitsevust. Juhtimisteemandi ,,tugevaks poolek" nimetame järgnevalt klassijuhataja/õoetaja tahtekindlat ja järjekindlat käitumist. Õpilased saavad õpetaja käitumisviisidest aru, et õpetaja aitab või püüab neid aidata
teisele, ei too lahendust. Siin peaks otsustama, kumb on peres pea ning otsuseid vastu võtab. Mees peaks natuke endas tugevust kasvatama, et mitte laste naisel endale pähe istuda. Naine kasutab osavalt ära erinevaid veenmistehnikaid, rääkides kui hea elu varem oli, lootes, et mees murdub, valib teise palgalise töökoha või võtab laenu, et finantseerida naise soove. Mõlemad peaksid ennast seirama, st. lähtuma oma otsustes sisemisest, mitte välisest minapildist. See hoiaks tõenäoliselt ära paljusid probleeme tulevikus Kuulamisoskused Naisel ei ole head kuulamisoskust. Ta võib küll kuulda, kuid mitte kuulata. Kuulata tähendab ka mõista. Mees oskab hästi kuulda, mõista, seletada ning aru anda. Ta on äärmiselt sihikindel. Naine tunnistab peale tüli, et ta saab oma vigadest aru, kuid ei suuda end tülide ajal kontrollida. Peale tülisid isegi suudab naine mingi lühikese aja aktsepteerida mehe seisukohti ning näidata toetuse märke.
See mudel on alt-üles käistlus. Enesehinnangu eristamine: a) Globaalne vs spetsiifiline- mõlemale tuleks valida eraldi mõõtevahend, sest need on eri tasandid. b) Stabiilne vs situatiivne- loomupärane (trait) ja püsiv enesehinnang versus muutlik ja olukorrast lähtuv (state). c) Personaalne vs sotsiaalne- Sots e.h. kohta on test, 4 alaskaalat: grupikuuluvus, privaatne kollektiivne e.h, avalik kol.e.h. ja identiteet (gruppi kuulumine on osa mu minapildist). Uurimismeetodeid veel: enesekohased küsimustikud, Q-sorteering, omadussõnade küsimustikud (adjective checklists), avatud küsimused ja kaaslaste hinnangud (peer- ratings); uuem meetod: implitsiitse eneseh.uurimine ehk teadvusele kättesaamatute enesekohaste tundmuste uurimine! Kõige populaarsem skaala on Rosenbergi skaala. Mõõdab üldist e.h. Sisaldab 10 lihtsat väidet. *Enesehinnang on pigem dünaamiline kui stabiilne. *Kõrgem enesehinnang on seotud suurema eneseselguse ja eneseh
Lizzie kirjutised ja kõned on muutnud paljusid noori ning nende mõttemaailma, kusjuures esimese raamatu lugejate inspireerivaid lugusid on põimitud ka teise raamatusse. Lizzie loo põhjal peaks igaüks tegema korrektuure oma minapildis. Mis põhjustel tegeleb tänapäeval nii palju noori enese vigastamisega? Miks kuuleme pidevalt uudistest järjekordse küberkiusatud teismelise enesetapust? Ometi räägitakse minapildist rohkem kui varem. On ilmunud palju raamatuid, lühifilme, artikleid ja muid materjale, mis innustavad noori mööda vaatama teiste arvamusest ja meedias ette antud ,,ideaalse" välimuse mudelist. Mis vahe on Lizzie ja tavalise teismelise elupildis ning mis tingib erineva suhtumises olukorda? Erinevalt paljudest teismelistest ei ole Lizzie hetkekski kahelnud, et tal on siin maailmas täita väga tähtis eesmärk, mis mõjutab paljusid inimesi.
Brändi funktsionaalne väärtus on tihedalt seotud tarbija eelnevate kogemustega ning mõjutab ostuotsust otseselt. Laiendades identiteeti nii, et brändi saab vaadata lisaks veel kui organisatsiooni, isikut ja sümbolit, pakutakse ka emotsionaalseid hüvesid, head enesetunnet või meenutusi hästi veedetud ajast. Emotsionaalsed hüved on isiklikumad ja muudavad tarbija ning brändi vahelise sideme tugevamaks. Tulemuseks on ka tugev bränd, mis saab osaks tarbija minapildist. Seega pakub bränd ka eneseväljendushüve. Läbi brändi tarbimise saab klient väljendada ja kujundada oma identiteeti, huve ja väärtusi. · Sümboliline majandus: S. Zukin (1995) Globaalmajandus on ümber kujunemas materiaalsete asjade tootmisest ,,väärtuse" tootmisele; sellise muutuse kirjeldamiseks kasutatakse ka Sharon Zukini loodud mõistet sümboliline majandus. Sümboliline majandus: iseloomulik linnale ja sümbolite tootmisele linnalises
Ühiskondlik elu viib õnneni. 8. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Loomulik inimene armastab iseennast ja rahuldab oma põhivajadusi. Sõltumatu-ei taha teistele halba ega võistle nendega, ei püüa muljet avaldada, ega tunne hirmu. Ük-lik inimene imetleb ennast ja on uhke, muretseb staatuse pärast, sõltuv. Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au on loomutäiuse osa ja see omistatakse vooruslikele. Väärikas inimene lähtub oma enda minapildist mitte teiste arvamusest. Peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi seda. 2. Cicero vabariiklase aust Aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus – põlgus välise suhtes, suured teod mis lähtuvad vooruslikkusest toovad gloria! 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Alandlikkus on voorus, isetu käitumine Jumala palge ees, kristlane võtab au vastu viidates jumalale. Kristlane ei hooli aust ega muudest maistest hüvedest. 4. Feodaalne au
juhivad meie enese seisukohalt olulise info töötlemist. Enesele oluline info jääb rohkem meelde. Skeeme on palju, erinevad skeemid on erineva tähtsusega. Vähem tähtsaid skeeme ignoreeritakse. Kust minapilt pärineb? - Mälu ilma võimeta meenutada on enda defineerimine äärmiselt raske. Mälu ei ole perfektne, nägemus iseendast ja praegused hoiakud võivad mälestusi mõjutada. Nt lahutamine - positiivne info kustutatakse minapildist. - Ajupiirkonnad, mis vastutavad minakohase info eest. Tehnoloogia kiire areng võimaldab uurida inimese aju samal ajal kui ta enesekohast infot töötleb. Sellega on seotud inimesel parem ajupoolkera. Kui seal kahjustus, siis inimene ei tunne iseenaast enam ära. See koht on mediaalne prefontaalne koor ja eesmine vöökäär. Kui panna inimene mõtlema oma isiksuseomaduste peale, muutub aktiivseks
positiivse suhtumise, armastuse ja teiste poolse aktsepteerituse järele. Mõned vanemad muudavad positiivse suhtumise tingitavaks nad teevad lapsele selgeks, et temaga ollakse hea sel juhul, kui ta käitub nii, nagu vanemad seda soovivad. Vastasel juhul ei ole laps positiivset suhtumist "välja teeninud". Lapsel tekitab selline vanemate eelarvamuslik suhtumine arvamuse, et nad pole armastust väärt. Lapsed püüavad sellise negatiivse kogemuse minapildist eemaldada. Mõned lapsevanemad suudavad säilitada oma lapse suhtes tingimatu positiivse vaate on lapse vastu head vaatamata sellele, kas ta käitus hästi või halvasti. Neil lastel pole vaja oma mina-pildist midagi "välja jätta". Seega soodustab vanemate tingimatu armastus laste mina-kontseptsiooni suurt kongruentsust. Ja vastupidi, lastel, kes kasvasid üles mittekongruentse mina-pildiga, suureneb see mittekongruentsus