järjestusetest (170 bp). Tsentromeerse DNA-ga seostuvad teatud kindlad valgud, neid tuntakse 15-20 (tuntumad vaqlgud CENP-A, CENP-B). Osa valke on seotud tsentromeeriga kogu aeg, osa seondub mitoosi teatud faasides. CENP-A on 17 kDa; tema teatud piirkonnad on homoloogsed H3-ga. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos tütarkromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini). Tsentriool on loomaraku silindrikujuline organell, mis koosneb üheksast mikrotuubuli filamendist moodustunud kolmikust. Tuum on kôigile eukarüootidele iseloomulik organell. Kromatiini all mõistetakse rakutuumas olevat DNA-d, mis on seotud valkudega. DNA-ga seonduvaid valke on laias laastus kahte sorti: struktuursed ja regulatoorsed. Kromatiin on DNA ja sellega seondunud valkude (histoonide) kompleks, millest moodustuvad eukarüootide ehk päristuumsete kromosoomid. kromatiid (ingl. Chromatid) Mitoosis ja meioosis kromosoomide DNA replikatsiooni
27. Pildil on näidatud kus kohas filamendid epiteelrakus asuvad. a) Epiteeli rakk oma mikrohattudega ja nende toeks olevad aktiini filamendid. b) Mikrotuubulid on moodustunud nt käävi niitide abil. c) Kaks rakku on teineteise külge ühendatud intermediaansete filamentide abil. 28. Viimasel pildil on kujutatud kõiki neid koos. 29. 30. 31. Mikrotuubuli ülesanded rakus: Mikrotuubul ehk ripse, vibur talitlevad siis nende mikrotuubulite abil. Rakusisene transport (sekretoorsete põiekeste transport aktiini filamentide abil; endosoomide ja lüsosoomide liikumine) Ripsmete ja viburite liikumine Kromosoomide kinnitumine tsentrosoomile, liikumine mitoosi või meioosi ajal Raku kuju muutus ja liikumine Raku kuju säilitamine ja vajaliku asümeetria tagamine 32. 33. Tsentriool, mitemembrannoosne organell, koosneb kahest
Aine satub põiekesse Kaitsefunktsioon – õgirakud 6. Tsentrosoom NB! Iseloomulik ainult loomarakkudele! 4. Membraansed struktuurid: Koosneb kahest tsentrioolist 1. Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum (ER) o Tsentriool koosneb 9-st mikrotuubuli kolmikust, mis paiknevad Kanalikeste ja põiekeste süsteem, mida mööda toimub ainete ringina liikumine o Mikrotuubulid koosnevad kontraktsioonivalkudest (mootorvalgud) Kanalikesi on seda rohkem, mida aktiivsem on rakk Osaleb raku jagunemisel a) Siledapinnalised – sahhariidide ja lipiidide süntees ning transport; Erinevused taime- ja loomaraku vahel
Ripsmed ja viburid on väikesed karvataolised moodustised, ripsmed lühemad ja neid tavaliselt rohkem, viburid pikemad ja neid tavaliselt vähem. Viburite ja ripsmete funktsioon on kas vedeliku või mingite osakeste edasi toimetamine (munajuhas munaraku kulgemine on tingitud ripsepiteeli tegevusest), või raku enda liikumise tagamine (spermid). Aksoneemi nn. 9+2 struktuur. Viburite liikumise mehhanism. 9 mikrotuubulite dupletti paiknevad ringikujuliselt ümber kahe üksiku mikrotuubuli. Selline 9+2 struktuur esineb kikide eukarüootide viburite ja ripsmete südamikus, mida nimetatakse ka aksoneemiks. Aksoneemi koosseius olevad mikrotuubulid on seotud omavahel spetsiaalsete valkude düneiini ja neksiini abil. Aksoneemi liikumine phineb tema koosseisus olevate mikrotuubulite libisemisel üksteise suhtes. Phimtteliselt on liikumist genereeriva mehanismi alusphi sama, mis aktiini-müosiini puhul: ATP hüdrolüüsiga kaasnevad
Ripsmed ja viburid on väikesed karvataolised moodustised, ripsmed lühemad ja neid tavaliselt rohkem, viburid pikemad ja neid tavaliselt vähem. Viburite ja ripsmete funktsioon on kas vedeliku või mingite osakeste edasi toimetamine (munajuhas munaraku kulgemine on tingitud ripsepiteeli tegevusest), või raku enda liikumise tagamine (spermid). Aksoneemi nn. 9+2 struktuur. Viburite liikumise mehhanism. 9 mikrotuubulite dupletti paiknevad ringikujuliselt ümber kahe üksiku mikrotuubuli. Selline 9+2 struktuur esineb kikide eukarüootide viburite ja ripsmete südamikus, mida nimetatakse ka aksoneemiks. Aksoneemi koosseius olevad mikrotuubulid on seotud omavahel spetsiaalsete valkude düneiini ja neksiini abil. Aksoneemi liikumine phineb tema koosseisus olevate mikrotuubulite libisemisel üksteise suhtes. Phimtteliselt on liikumist genereeriva mehanismi alusphi sama, mis aktiini-müosiini puhul: ATP hüdrolüüsiga kaasnevad konformatsioonilised
Viburite ja ripsmete funktsioon on kas vedeliku või mingite osakeste edasi toimetamine (näit. hingamisteede ripsepiteel ajab pidevalt edasi lima, kuhu on kinni jäänud tolm, mikroobid, jne.; munajuhas munaraku kulgemine on tingitud ripsepiteeli tegevusest), või raku enda liikumise tagamine (zoospoorid, spermid). Viburi südamikuks on paralleelne mikrotuubulite kimp 9+2 konfiguratsioonis: 9 mikrotuubulite dupletti paiknevad ringikujuliselt ümber kahe üksiku mikrotuubuli. Aksoneemi koosseius olevad mikrotuubulid on seotud omavahel spetsiaalsete valkude düneiini ja neksiini abil. Veel üks mootorvalgud: kinesiinid Aksoneemi liikumine pōhineb tema koosseisus olevate mikrotuubulite libisemisel üksteise suhtes. liikumist genereeriv mehanism paikneb viburi enda sees. Düneiini perekonna valgud tekitavad põhiliselt liikumist mikrotuubuli miinus-otsa suunas. Peale müosiini ja düneiini on ka veel 3. mootorvalkude perekond – kinesiinid, mille funktsiooniks on
2. Mikrotuubulid on õõnsadsilindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliin dimeeridest. 13 tubuliini pöörde kohta. Dimeerid lisanduvad ,,+" otssa ja dissotseeruvad ,,-" otsast. On põhikomponentideks tsütoskelettis, ripsmetes ja viburites (ripsmed lainetavad, viburid pöörlevad). Düneiin-valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuubulit põhjustades ühe mikrotuubuli paindumist teise suhtes (düneiini liikumine on ATP-käivitatud). Mikrotuubulid vahendavad organellide ja vesiikulite liikumist rakus. Aksonites liigutavad düneiinid organelle pluss-miinus suunas (tuuma poole). Kinesiinid liigutavad miinus-pluss suunas (tuumast eemale). 3. Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: 100µm diameetriga lihaskiududest, mida katab sarkolemm (plasmamembraan); iga kiud sisaldab sadu 1-2 µm diameetriga müofibrille
Inimesel paiknevad kõigi kromosoomide tsentromeerses alas alfa.satelliit-DNA järjestused, mis on 171 bp pikad ja korratud umbes 5000 korda. Kõige paremini iseloomustatud kromosoomivalkudeks on CENP-A, CENP-B ja CENP-E. Kinetohoor on mitmekihiline valguline paaris-struktuur, mis moodustub jagunevas rakus tsentromeeri külge, ehk siisala, millele kinnituvad käävi mikrotuubulid. Kinetohoorid sisaldavad mikrotuubuli mootorvalke ja rakutsükli regulaatorvalke. Kinetohooride vahendusel seonduvad replitseeruvad kromosoomid vastaspoolustele, kinetohoorid aitavad kromosoomidel käävis õigesti paigutuda ja hoiavad ära kromosoomide lahknemise enne, kui kõik kromosoomid on kinnitunud ja õigesti asetsenud. Kinetohoor on kolmekihiline struktuur, mis paikneb kahe kromosoomiõla struktuurse heterokromatiini vahel. Tsentromeerialade analüüs
nihkumise aktiinifilamentide suhtes.Peened e. aktiinifilamendid skeletilihasrakus on seotud lisavalkude tropomüosiini ja troponiiniga, mis vimaldavad kontraktsiooni regulatsiooni Ca + + ioonide poolt. 24 (((10.)Mootorvalk liigub tsütoskeleti + otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist.: kinesiinid. Need on samuti mikrotuubulite poolt aktiveeritavad ATP-aasid, mille funktsiooniks on mikrotuubuli +otsa suunas liikumise tekitamine. 11.)Mootorvalk liigub tsütoskeleti valgu otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist.: Düneiini perekonna valgud tekitavad põhiliselt liikumist mikrotuubuli miinus-otsa suunas. 12.)10 ATP hüdrolüüs võimaldab müosiinil II liikuda ........... kaugusele. Sammu pikkus ühe ATP hüdrolüüsi tsükli jooksul on 5-10 nm (müosiin II) kuni 30-40 nm (müosiin V, kael ~3 korda pikem kui müosiinil II).))) VALE! Mikrotorukesed 1
2. raku enda liikumise tagamine (zoospoorid, spermid). Ripsme või viburi ristlõike elektronogrammilt selgub, et selle südamikuks on paralleelne mikrotuubulite kimp 9+2 konfiguratsioonis: 9 mikrotuubulite dupletti paiknevad ringikujuliselt ümber 1 Rakubioloogia kahe üksiku mikrotuubuli. Selline 9+2 struktuur esineb kõikide eukarüootide viburite ja ripsmete südamikus, mida nimetatakse ka aksoneemiks. 9+2 struktuur ripsmetes oli üks huvitavamaid avastusi, mis tehti elektronmikroskoopia algusaastatel. Prokarüootidel esinevad viburid on hoopis teistsuguse ehitusega. Viburite ja ripsmete erinevus on läbimõõdus ja pikkuses, samuti arvus. Vibureid on tavaliselt 1, harva mitu, ripsmeid on alati palju. · Intermediaarsed filamendid
2. raku enda liikumise tagamine (zoospoorid, spermid). Ripsme või viburi ristlõike elektronogrammilt selgub, et selle südamikuks on paralleelne mikrotuubulite kimp 9+2 konfiguratsioonis: 9 mikrotuubulite dupletti paiknevad ringikujuliselt ümber 13 Rakubioloogia kahe üksiku mikrotuubuli. Selline 9+2 struktuur esineb kõikide eukarüootide viburite ja ripsmete südamikus, mida nimetatakse ka aksoneemiks. 9+2 struktuur ripsmetes oli üks huvitavamaid avastusi, mis tehti elektronmikroskoopia algusaastatel. Prokarüootidel esinevad viburid on hoopis teistsuguse ehitusega. Viburite ja ripsmete erinevus on läbimõõdus ja pikkuses, samuti arvus. Vibureid on tavaliselt 1, harva mitu, ripsmeid on alati palju. Intermediaarsed filamendid
Kahe koos töötava valgu kompleksid · Mikrotuubul-mootorid Mikrotuubul (tubuliin) + kinesiin Mikrotuubul (tubuliin) + düneiin · Aktiin-mootorid Aktiin + müosiin ATP hüdrolüüs ( ATP ® ADP + Pi) kutsub esile ja kontrollib mootorvalgus konformatsiooni muutusi, mille tulemusena üks molekul libiseb või "sammub" teise suhtes Mootorvalgud (kinesiin, düneiin, müosiin) assotsieeruvad ja dissotsieeruvad pöörduvalt teise valgu (mikrotuubuli, aktiini) või rakuorganelli pinnaga. MIKROTUUBULID... ... on torukesed, mis koosnevad valk tubuliini dimeersetest molekulidest (13 tk pöörde koht) ... moodustavad bakterite ripsmete ja viburite põhi-struktuuri ... kuuluvad eukarüootsetes rakkudes tsütoskeleti koostisse, vahendades organellide ja vesiikulite liikumist rakus Düneiinid ja kinesiinid on MT-tega koos töötavad mootorvalgud, mis "sammuvad" või libisevad piki MT. Lihas koosneb:
tubuliiniga. Mikrotuubulid on õõnsad silindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliini dimeeridest, 13 tubuliini monomeeri pöörde kohta. Dimeerid lisanduvad "pluss" otsa ja dissotsieeruvad "miinus" otsast. Mikrotuubulid on põhikomponentideks (koos vaheja mikrofilamentidega) tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Ripsmed lainetavad, viburid pöörlevad - ATP paneb liikuma mõlemad! Tubuliini dimeeri ja mikrotuubuli struktuur + ots Tubuliini polümerisatsioon/depolümerisatsioon Pluss-otsas toimub dimeeride juurde panemine, miinus-otsast ära langemine. GTP hüdrolüüsil põhinev protsess (mehhanism pole teada) ots LIISI KINK 44
transport, viburid ja ripsmed). Monomeerid (alpha ja beta tubuliin) moodustavad heterodimeere ja need omakorda polümeeri (torukujuline → jäikus). Monomeerid seotud GTP/GDP molekuliga. Polaarne (+/- end) → dünaamilisus. Fn: Kromosoomide liigutamine mitoosis, intratsellulaarne transport (mootorvalkude abil: kinehiisid (+ suunas), düneiinid (- suunas). Toimub ATP hüdrolüüs ja fosfaatrühma seondumine ja vabanemine (mootorvalgu konformatsioonis ja seondumises mikrotuubuli külge muutub), viburite liigutamine (mootorvalkude abil liigutatakse mikrotuubuleid üksteise suhtes). 111. Aktiini spetsiifilised omadused ja funktsioonid (raku liikumine, lihaskontraktsioon, koolnukangestus). Kõrgeima kontsentratsiooniga valk rakus. Monomeerid moodustavad protofilamendi; kahest protofilamendist moodustub polümeer. Dünaamiline (on polaarne, seega +/- end). Iga monomeer seotud ATP/ADP-ga. Moodustab kõrgelt organiseeritud struktuure. Põhiliseks
annaabi.ee 
