Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mikroskoopia (0)

1 Hindamata
Punktid




MIKROSKOOBI  KASUTAMISE JUHIS 1. Asetage mikroskoop enda  lauale, nii et töölaud on 
suunatud endast eemale.  2. Ühenda mikroskoop  vooluvõrku ja lülitage 
valgusallikas sisse. 3. Keera tööasendisse (töölaua  ava kohale) kõige väiksema 
suurendusega (4 x, punase 
ringiga) objektiiv. 4. Keerake makrokruvi ja tõstke objektiiv töölaua suhtes 1 cm 
kõrgusele. 5. Aseta uuritav preparaat  töölauale, nii et vaadeldav 
objekt oleks töölaua keskel. 6. Jälgige objektiivi kõrvalt ja  viige see makrokruvi 
keeramisega 2…3 mm 
kaugusele uuritavast 
preparaadist. MIKROSKOOBI EHITUS PREPARAADI VAATAMINE SUURE SUURENDUSEGA 8. Preparaadi vaatamiseks suurema  objektiiviga tuleb ettevaatlikult 
keerata objektiivirevolvrit kuni ette 
tuleb suurem suurendus (10 x, 40 
x). 9. Jälgige objektiivi kõrvalt ja viige  see MIKROKRUVI keeramisega 
ettevaatlikult vastu preparaati.  10. Vaadake okulaari ja hakake  aeglaselt objektiivi MIKROKRUVI 
abil tõstma, kuni kujutise 
ilmnemiseni. AJUTISTE PREPARAATIDE VALMISTAMINE TÖÖVAHENDID Alusklaas, katteklaas, prepareerimisnõel, 
pintsetid, vesi, pipett, filterpaber, 
klaaspulk, uuritav objekt. TÖÖ KÄIK 1. Võta servadest hoides 
puhas alusklaas ja aseta 
lauale. 2. Paiguta uuritav objekt  alusklaasi keskele. NB! 
Enamus objekte on 
mikroskoobi all 
vaatlemiseks liiga suured –
neid tuleb eelnevalt 
lõigata väiksemaks! 3. Tilguta pipetiga uuritavale objektile tilk vett. 4. Võta katteklaas (kas  pintsettide või näppudega,
kuid viimasel juhul tuleb 
seda samuti servadest 
hoida) ja asetage see üks 
serv ees preparaadile. 5. Katteklaasi alt väljatungiv  vesi imatakse 
filterpaberiga. 6. Juhul kui preparaadis on  õhumulle, siis 


7. Vaadake okulaari ja hakake  aeglaselt objektiivi 
makrokruvi abil tõstma 
kujutise ilmnemiseni 
vaateväljas (4 x suurenduse  korral selge kujutise, kui, 
objektiivi ja preparaadi vahel 
~ 1 cm). TÖÖ nr 1 PÄRMSEENED TÖÖVAHENDID Mikroskoop, alusklaas, tume 
markerpliiats, pipett,   pärmseened   
suhkrulahuses (1 ööpäev kasvanud). TÖÖ KÄIK 1. Joonista  alusklaasile       markeriga 1 cm2  pindalaga 
ruut.
2. Tilguta alusklaasile    värvitud ruudule 1 tilk 
pärmilahust. 11. Töö lõpetades tõstke objektiiv  makrokruvi liigutades üles ja 
eemaldage preparaat esemelaualt. TÖÖ nr 2 HALLITUS TÖÖVAHENDID Mikroskoop, alusklaas, katteklaas, pipett, 
prepareerimisnõelad, vesi, hallitanud saiatükk. TÖÖ KÄIK 1. Võta nõelaga hallitus saia  pealt ja paiguta see alusklaasi 
keskele      2. Tilguta uuritavale   objektile   tilk vett ja kata preparaat 
katteklaasiga. 3. Tõsta alusklaas mikroskoobi  töölauale ja leia mikroskoobi 
makrokruvi liigutades 
hallitusseene niidid ja eosed.  4. Joonista üles, mida näed ja     vasta vihikusse ka järgmistele 
küsimustele. KÜSIMUSED Millise kujuga on hallitusseene 
rakud?
Milliseid struktuure sa mikroskoobi 
vaateväljas näed?
Mille poolest erinevad eosed ja 
seeneniitide rakud?
Kuidas hallitused levivad? eemaldatakse need, 
surudes 
prepareerimisnõelaga 
õrnalt katteklaasile. 7. Aseta preparaat  (katteklaas ülespool) 
mikroskoobi töölauale ja 
mikroskopeeri. TÖÖ nr 3 SIBULARAKUD TÖÖVAHENDID Mikroskoop, luup, alusklaas, katteklaas, 
pipett, prepareerimisnõelad, joodilahus, 
vesi, sibulast lõigatud sektorid, klaaspulk. TÖÖ KÄIK 1. Eemalda sibula välimiselt  küljelt 
prepareerimisnõelaga 
kilejas kiht.      2. Paiguta eraldatud kile  alusklaasile ja tilguta 
sellele klaaspulgaga tilk 
joodilahust. Oota 2 min. 3. Vaata värvunud kudet  luubiga. 4. Lisa värvunud  preparaadile tilk vett ja 
kata see katteklaasiga. 5. Tõsta preparaat  alusklaasil  mikroskoobi  REEGLID:
Suurema suurendusega 
fokusseeri vaid mikrokruviga!
Ära võta ära või pane uut 
preparaati alla kui ees  on suur 
suurendus  (40 x)!
Ära kasuta musta ringiga 
objektiivi – sellega vaatamiseks on


3. Tõsta alusklaas  mikroskoobi töölauale ja leia 
mikroskoobi makrokruvi 
liigutades pärmi kujutis. 
4. Leia  punguvad      pärmid
5. Joonista üles, mida näed ja    vasta vihikusse ka 
järgmistele küsimustele. KÜSIMUSED Millise kujuga on 
pärmseened?
Kas pärmseened on üksikult 
või seostunud? töölauale ja 
mikroskopeeri. 6. Leia sibula rakud ja  peamised rakuosad: 
rakukest, tuum, vakuool, 
tsütoplasma. 7. Joonista üles, mida näed ja vasta vihikusse ka 
järgmistele küsimustele. KÜSIMUSED Milliseid rakuosasid  
mikroskoobi vaateväljas näed?
Kuidas  rakud koes paiknevad?

Document Outline

  • Mikroskoobi kasutamise Juhis
    • 1. Asetage mikroskoop enda lauale, nii et töölaud on suunatud endast eemale.
    • 2. Ühenda mikroskoop vooluvõrku ja lülitage valgusallikas sisse.
    • 3. Keera tööasendisse (töölaua ava kohale) kõige väiksema suurendusega (4 x, punase ringiga) objektiiv.
    • 4. Keerake makrokruvi ja tõstke objektiiv töölaua suhtes 1 cm kõrgusele.
    • 5. Aseta uuritav preparaat töölauale, nii et vaadeldav objekt oleks töölaua keskel.
    • 6. Jälgige objektiivi kõrvalt ja viige see makrokruvi keeramisega 2…3 mm kaugusele uuritavast preparaadist.
    • 7. Vaadake okulaari ja hakake aeglaselt objektiivi makrokruvi abil tõstma kujutise ilmnemiseni vaateväljas (4 x suurenduse korral selge kujutise, kui, objektiivi ja preparaadi vahel ~ 1 cm).
      • 1. Joonista alusklaasile markeriga 1 cm2 pindalaga ruut.
      • 2. Tilguta alusklaasile värvitud ruudule 1 tilk pärmilahust.
      • 3. Tõsta alusklaas mikroskoobi töölauale ja leia mikroskoobi makrokruvi liigutades pärmi kujutis.
      • 4. Leia punguvad pärmid
      • 5. Joonista üles, mida näed ja vasta vihikusse ka järgmistele küsimustele.
      • Millise kujuga on pärmseened?
      • Kas pärmseened on üksikult või seostunud?
  • PREPARAADI VAATAMINE SUURE SUURENDUSEGA
    • 8. Preparaadi vaatamiseks suurema objektiiviga tuleb ettevaatlikult keerata objektiivirevolvrit kuni ette tuleb suurem suurendus (10 x, 40 x).
    • 9. Jälgige objektiivi kõrvalt ja viige see MIKROKRUVI keeramisega ettevaatlikult vastu preparaati.
    • 10. Vaadake okulaari ja hakake aeglaselt objektiivi MIKROKRUVI abil tõstma, kuni kujutise ilmnemiseni.
    • 11. Töö lõpetades tõstke objektiiv makrokruvi liigutades üles ja eemaldage preparaat esemelaualt.
      • 1. Võta nõelaga hallitus saia pealt ja paiguta see alusklaasi keskele
      • 2. Tilguta uuritavale objektile tilk vett ja kata preparaat katteklaasiga.
      • 3. Tõsta alusklaas mikroskoobi töölauale ja leia mikroskoobi makrokruvi liigutades hallitusseene niidid ja eosed.
      • 4. Joonista üles, mida näed ja vasta vihikusse ka järgmistele küsimustele.
      • Millise kujuga on hallitusseene rakud?
      • Milliseid struktuure sa mikroskoobi vaateväljas näed?
      • Mille poolest erinevad eosed ja seeneniitide rakud?
      • Kuidas hallitused levivad?
      • 1. Võta servadest hoides puhas alusklaas ja aseta lauale.
      • 2. Paiguta uuritav objekt alusklaasi keskele. NB! Enamus objekte on mikroskoobi all vaatlemiseks liiga suured – neid tuleb eelnevalt lõigata väiksemaks!
      • 3. Tilguta pipetiga uuritavale objektile tilk vett.
      • 4. Võta katteklaas (kas pintsettide või näppudega, kuid viimasel juhul tuleb seda samuti servadest hoida) ja asetage see üks serv ees preparaadile.
      • 5. Katteklaasi alt väljatungiv vesi imatakse filterpaberiga.
      • 6. Juhul kui preparaadis on õhumulle, siis eemaldatakse need, surudes prepareerimisnõelaga õrnalt katteklaasile.
      • 7. Aseta preparaat (katteklaas ülespool) mikroskoobi töölauale ja mikroskopeeri.
      • 1. Eemalda sibula välimiselt küljelt prepareerimisnõelaga kilejas kiht.
      • 2. Paiguta eraldatud kile alusklaasile ja tilguta sellele klaaspulgaga tilk joodilahust. Oota 2 min.
      • 3. Vaata värvunud kudet luubiga.
      • 4. Lisa värvunud preparaadile tilk vett ja kata see katteklaasiga.
      • 5. Tõsta preparaat alusklaasil mikroskoobi töölauale ja mikroskopeeri.
      • 6. Leia sibula rakud ja peamised rakuosad: rakukest, tuum, vakuool, tsütoplasma.
      • 7. Joonista üles, mida näed ja vasta vihikusse ka järgmistele küsimustele.
      • Milliseid rakuosasid mikroskoobi vaateväljas näed?
      • Kuidas rakud koes paiknevad?

Mikroskoopia #1 Mikroskoopia #2 Mikroskoopia #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 404237 Õppematerjali autor
See on juhis mikroskoobi kasutamiseks. Lisaks sisaldab see ka mõnda märgpreparaadi tegemise juhendit

Sarnased õppematerjalid

Valgusmikroskoobiga töötamise kord
1
docx

Valgusmikroskoobiga töötamise kord

Valgusmikroskoobiga töötamise kord 1. Asetage mikroskoop enda ette lauale sobivale kaugusele nii, et esemelaud on suunatud endast eemale. 2. Keerake revolvri abil tööasendisse (esemelaual ava kohale) väike objektiiv, õige objektiivi asendi korral on vaateväli ühtlaselt valgustatud ja objektiivi fikseerumisel kostab naksatus. Juhul, kui mikroskoobil on ainult üks objektiiv, siis on see esemelaua suhtes koheselt õige paigutusega. 3. Tõstke tuubuse seadekruvi keeramisega objektiiv esemelaua kohal umbes 1..

Bioloogia
Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

• kopsupõletik – röga • artriit – liigeseõõne punktaat • meningiit – ajuvedelik • tsüstiit ja püelonefriit – uriin • sepsis ja toksilise šoki sündroom – veri • toidutoksikoinfektsioonid – roe ja oksemassid, jne. • sanitaarse näidustuse korral uuritakse kaabet kätelt ja ninalima stafülokokkide kandluse suhtes. Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA. Stafülokokid on Gram+ kokid ühe- või paarikaupa, lühikeste ahelatena ning kõige sagedamini ebaregulaarsete, viinamarjakobarat meenutavate kogumikena. NB! Alati ei ole võimalik eristada stafülokokke streptokokkidest mikroskoopia abil – morfoloogia võib olla suhteliselt sarnane! KATALAASI PRODUKTSIOON. Kasutatakse stafülokokkide ja streptokokkide diferentsiaaldiagnostikas. Stafülokokid on katalaaspositiivsed, streptokokid – katalaasnegatiivsed. Esemeklaasil suspendeeritakse

Bioloogia
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia
LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS
80
docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav

Alushariduse pedagoog
Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED
323
doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................

Isiksusepsühholoogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

intra- sees intravenoosne (veenisisene) 15 intern- sisemine a.iliaca interna (sisemine niudearter) kardio- südame- kardioversioon (normaalse südamerütmi taastamine) kole- sapiga seotud koletsüstiit (sapipõiepõletik) kontra- vastu- kontraindikatsioon (vastunäidustus) makro- Suur makrobiootika (õige toitainete vahekord) mikro- väike mikroskoop müo lihase- müalgia (lihasvalu) nefr- neeru- nefriit (neerupõletik) neo- uus neoplasm (uusmoodustis = kasvaja) neuro- närvi- neuroos (närvihäire) oftal- silma- oftalmoloog (silmaarst) oligo- vähe oligofreenia (arenguhäire) ot- kõrva- otiit (kõrvapõletik) para- kõrval- paragripp (gripi sümptomitega hingamisteede nakkus)

Esmaabi
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun