Alice Luik Jan Erik Puss Gertrud Tamm Vahtpolüstürool • Standardikohase nimetusega EPS • Hinna ja kvaliteedi suhte poolest üks efektiivsemaid soojustusmaterjale • Kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanemate ehitiste renoveerimisel • Väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal • Avatud mikropoorid • Erinevad andmed EPS-i leiutamise kohta • Alates 1950ndatest on peamiselt kasutatud soojusisolatsioonimaterjalina Omadused • • Hea soojapidavus • Helikindlus ja toimimine tuuletõkkena • Niiskuskindlus • Suur koormustaluvus • Püsivad mõõtmed • Mittevananev • Kasutamismugavus • Keskkonnasõbralikkus • Raskesti süttiv Tootmine • 5 etappi: • I etapp – eelpaisutus
Suurepärased töötlemisomadused Värvus: Valge, must . POM (polüatsetaal) Polüatsetaal sobib eriti hästi nõudlikesse tingimustesse nagu toiduaine- ning tekstiilitööstus. Põhilised tooted, mida polüatsetaalist valmistatakse on puksid, istud, hammasrattad, kruvid. Omadused: Erikaal 1,4 g/cm3 Töötemperatuuri vahemik -50…+110 ºC Madal niiskusimavus, kuni 0,9% Hea kõvadus, jäikus ning tugevus Puuduvad mikropoorid Hea mõõtude püsivus Suurepärased töötlemisomadused Ei ole vastupidav tugevatele hapetele Väga vastupidav lahustele Sobib toiduanetööstusele Värvus: valge, must PE (Polüetüleen) Polüetüleen on enim tuntud oma laia kasutusvaldkonna ning libisemisomaduste eest. Põhilised tooted, mida polüetüleenist valmistatakse, on juhtpinnad, konteinerid, meditsiiniliste agrekaatide komponendid, tihendid, toiduainetööstuse komponendid. Omadused:
plaadid aga on oma kaliibrilt (mõõtudelt) täpsemad ja odavamad toota. R või A, B, C - kategooria Kareduse (libisemiskindluse) määratlus keraamilistel paatidel. "R" on koefitsient vahemikus 9 - 13 (vähekaredatest kuni väga karedateni). REKTIFIKATSIOON e. õgvendus Plaadi kalibreerimine (mõõtu ajamine) kas lõikamise, käiamise või freesimise teel. KLAASISTUMINE Üle +1000C temperatuuril kuumutamisel plaatides moodustunud ühendid pehmenevad, mille tagajärjel plaadis olevad mikropoorid täituvad ning samas pehmenenud ühendid ühinevad kõrgemat sulamispunkti omavate osakestega. Sellega plaatide mehhaaniline vastupidavus paraneb tunduvalt. VALATUD PLAAT Valutehnikat kasutatakse põhiliselt mosaiikide tootmisel. http://www.plaadipunkt.ee/?page=1004&selected=4145&lang=1 http://www.hot.ee/plates/juhend.html http://www.plaadimehed.ee/?id=12
2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinist (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Taoline mikropoorne homogeenne materjal tagab soojustatavale konstruktsioonile suurepärased ehitusfüüsikalised ja mehaanilised omadused. [1] XPS isolatsioonimaterjalid on valmistatud ekstrudeeritud kärgpolüstüreenist ja sobivad eriti hästi pinnasesse ehitamisel, kus vajatakse kõrget koormustaluvust, niiskuskindlust ning häid ning kestvaid soojusisolatsiooniomadusi.
2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinised (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Taoline mikropoorne homogeenne materjal tagab soojustatavale konstruktsioonile suurepärased ehitusfüüsikalised ja mehaanilised omadused. [1] 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02 mm ja mõõdulint täpsusega 0,5 cm katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1 g katsekeha kaalumiseks, hüdrauliline press katsekeha painde- ja survetugevuse määramiseks, vajalikud nõud katsekeha immutamiseks 4. Katsemetoodikad 4
Mida suurem on õhusisaldus materjalis, seda vähem juhib ta soojust. Seetõttu teades tihedust, saame vastavast valemist arvutada eeldatava soojuserijuhtivuse. Näiteks EPS- soojusisolatsioonplaat on väikse tihedusega, kaalult kerge ja poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98 % ulatuses õhust. EPS-plaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Mineraalvilla plaat on suurema tihedusega ja raskem poorne soojusisolatsioonimaterjal kui vahtpolüstürool. Mineraalvillaga soojustamisel on konstruktsioonile suurem koormus kui vahtpolüstüroolil. Soojusisolatsioonimaterjalide tihedusest oleneb ka materjali paindetugevus, survetugevus, veeimavus. 5. Kuidas sõltub tsemendikivi või betooni tugevus poorsusest?
• Vastutusrikkaim asi prügilas! • Peamised ehitusmaterjalid: − Mineraalpinnas savi, liivsavi − Tehismaterjalid geomembraanid, PE; PP; PVC; kumm − Komposiitmaterjalid bentoniitsavikangad − Harvem asfalt ja betoon Topeltbarjäär Prügila lõige torkeauk Mikropoorid saviekraanis Looduslik savi ja tehismaterjal Tootmispraak täiendavad teineteist ☺ 7 Prügila põhi Prügila põhja rajamine Tallinna prügila põhi on sinisavist
Seega eristatakse kinnist ja lahtist poorsust. • Soojusisolatsiooni seisukohalt on paremad materjalid, mille kinnine poorsus on suur. • Pooride suuruse järgi jaotatakse: 1) Juhuslikud poorid 1-10mm 2) õhupoorid e. õõned >10m 3) kapillaarid sealjuures: ▪ makrokapillaarid >0,1 m toimub vee liikumine poorides; ▪ keskmised kapillaarid 0,02…0,1 m (vee liikumine poorides kapillaarjõudude mõjul) ▪ mikropoorid 0,001-0,02 m. (geeli-, adsorptsioonvesi, kristallide vaheline vesi ei liigu tavalisel temperatuuril) • Pooride jaotust suuruse järgi saab määrata mitmel meetodil, millest kaasajal levinumad: ▪ lämmastik – poromeetria ▪ elavhõbe – poromeetria veega küllastunud pooridest vee aurumisega. KUUMSIN 3 VEEIMAVUS
Puistematerjalide puhul arvestatakse ka teradevahelisi tühimikke. ·Poorsus pooride maht tahkes kehas. Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning jaotatakse pooride suuruse järgi. p=pooride ruumala / materjali ruumala x 100%. Poorsusest sõltub soojajuhtivus, veeimavus, külmakindlus ja tugevus. Lahtise poorsuse korral ei ole püsiv ega külmakindel. Kinnise poorsuse korral on soojusisolatsioon suur. Juhuslikud õõned (1-10mm), õhupoorid (10m-1mm), kapillaarid (10-1000nm), mikropoorid (0,001-0,02m). Määramiseks kasut. : lämmastik-, elavhõbeporomeetria ja veega küllastatud materjali pooridest veega aurumisega olenevalt keskk. niiskusest ja to. · Veeimavus kapillaarjõudude toimel materjali imendunud vee hulk. Eristatakse mahulist ja kaalulist veeimavust. Immutamisel materjal paisub, pehmeneb, mureneb, soojajuhtivus suureneb ning võib muutuda ka tugevus. Veeimenduvuskiirus vee hulk kg, mis imendub materjali 1m2 suurusesse pinda 1 min jooksul, kui materjal on
· Kinnine poorsus on materjali sees olevate pooride ruumala, mis ei ole omavahel ega väliskeskkonnaga ühendatud 2. Poorsust jaotatakse ka pooride suuruse järgi: Juhuslikud õõned läbimõõduga 1-10mm Õhupoorid läbimõõduga >10m -1mm; Kapillaarides toimub vee liikumine kapillaarjõudude toimel, läbimõõt 10-1000 nm · Makrokapillaarid >0,1m;· Keskmised kapillarid 0,02-0,1m (vee liikumine poorides kapillaarjõudude mõjul) · Mikropoorid (geeli-, adsorbtsioonvesi, kristallide vahelised poorid 1.5.3.5.Veeimavus. Water absorbtsion Veeimavus (w); on kapillaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk., sinna hulka ei loeta keemiliselt ühenditesse seotud vett. Kasutatakse ka mõistet veeimenduvuskiirus ( ka vee imenduvuskiirus) - näitab vee hulka kilogrammides, mis imendub materjali 1m2 suurusesse pinda 1 minuti vältel kui materjal on veega kokkupuutes 1.5.3.6.Pehmenemise koefitsient. Softening factor
horisontaalselt või vertikaalselt. Difraktogramm on peegeldunud röntgenkiirte intensiivsuse üleskirjutis röntgenkiirte langemisnurga suhtes. 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste.: Puistematerjal on materjal, mille osakeste läbimõõt on >500m ja pulbritel 100-500m, tolmul =<30m. eripind on osakeste oinnasuurus (pinnad: sise ja välis). Poorid jaotatakse d järgi: makropoorid>50nm, mesopoorid 2-50 nm ja mikropoorid <2 nm. Autoadhesioon on osakeste iseeneslik omavaheline liitumine, mille kutsuvad esile molekulaar (van der Waalsi ja kohesiooni jõud), elektrilised (tingitud laengute omavahelisest mõjust), magneetilised, kapillaar (mõjuvad siis kui pulbris on vedelikku), ja mehaanilisedjõud. Agregaadiks nimetatakse nõrkade sidemetega primaarsete osakeste kogumit. Aglomeraadiks nimetatakse tugevate sidemetega osakeste kogumit. Mõlemad tekivad autoadhesiooniteel
E. coli puhul peetakse optimaalseks 107- 108 rakku 1 ml kohta. Mõnel bakteriliigil suurendab ettekasvatamise temperatuuri langetamine bakterite kompetentsust, näiteks E. coli puhul on transformatsiooniefektiivsus kõrgem, kui rakke kasvatati ette 18 30 C juures. Sellele järgneb rakkude hoidmine jääl transformatsioonipuhvris. Tõenäoliselt on jääl hoidmine vajalik rakumembraani voolavuse vähendamiseks, sest on leitud, et vähemvoolavate membraanidega bakteritel tekivad mikropoorid paremini. Sel ajal lisatakse ka DNA ning DNA kinnitub passiivselt rakumembraanile. Ettekasvatatud rakud võetakse üles 0 4 kraadises transformatsioonipuhvris, mille koostis varieerub väga tugevasti. Keemilise transformatsiooni puhul on oluline, et puhver sisaldaks kahevalentseid metalliioone, elektroporeerimise korral on oluline lahuse isotoonilisus. Üldiselt kasutatakse keemilise transformatsiooni korral lahuses Ca2+ ja/või Mg2+ ioone
isegi kõrgetel temperatuuridel. Teoreetiliselt peaks keraamika olema kõige suurema tugevusega materjal, kuna aatomite vahel on valdavalt kovalentsed ja ioonsed sidemed, mis on suurima tugevusega. Arvestades aatomivaheliste sidemete tugevust, peaks keraamika tõmbetugevus olema 100...500 Gpa, 1/20 elastsusmoodulist. Praktikas on aga keraamika tõmbetugevus ligikaudu 2 suurusjärku väiksem, 1/2000 elastsusmoodulist. See on seletatav sisemiste (mikropoorid ja -praod, lisandid) ja pindmiste (kriimud, vaod, mikropraod) defektidega. Tehnokeraamika tugevus langeb temperatuuri tõusuga vähem kui kermistel, kuna ta ei sisalda kergsulavat faasi. Tänu sellele saab keraamikaga treimisel kasutada suuremaid lõikekiirusi, kuna suurtel kiirustel võib temperatuur tõusta lõiketera tipus kuni 1000°C-ni. b)Kõvadus Tehnokeraamiliste materjalide kõvadus on vahemikus 1200...3000 HV. Nad on tunduvalt kõvemad kui metallid, mille baasil nad on moodustunud
3 Tähis L - Ø10…20 mm, mahukaaluga 230 … 300 kg/m . 65 3 Kasvupinnastesse sobib purustatud kergkruus, mille mahukaaluks on 370 … 510 kg /m . Kergkruusa mikropoorid (läbimõõduga alla 10 µm) on taimedele vajaliku hapniku reservuaarideks ning suurendavad ka kasvupinnases leiduva vee liikumist. Purustatud kergkruusa kasutatakse näiteks katusehaljastuse rajamisel, aga ka soojusisolaatorina vältimaks pinnase läbikülmumist kohtades, kust lumi tuleb pidevalt ära vedada. 5.3.4. Väetised ja lubiained (neutralisaatorid) Lupjamise ja väetamise eesmärgiks on toota just sellise reaktsiooni ja sellise toiteelementide
annaabi.ee 
