17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel; 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid; 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; 21. Saakloomade kaitsekohastumused; 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid; 23. Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; 24. Koosluste struktuuri aspektid; 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; 26
Vale info andmine. Taimede puhul kolme viimast kaitsekohastumust ei ole. Keemiline ja mehhaaniline kaitse on väga populaarsed. Kõik taimed toodavad mürke. Mitmed taimed on sünergeetilise toimega, kaks eri taime koos võivad mõjuda mürgisemalt kui eraldi. Volatiilid signaalid kiskja kohale kutsumiseks, mida taim eritab. 07.04.09 Parasitism. Mikro- ja makroparasiidid. Mikroparasiidid on üherakulised või rakutud olendid. Mikroparasiitide populatsiooni tihedust saab mõõta nakatunud peremeesorganismide tiheduse läbi. Makroparasiite saab loendada. Kõige suurem parasiit on 8m pikkune, elab kellegi ajus. Raitlill maailma suurim õiega parasiit. Rohkem kui 50% bioloogilistest liikidest on parasiidid. Parasitism on esimene interaktsioon, mis kahe organismi vahel tekib, mis aja jooksul liigub edasi kommensialismi poole ja sealt edasi mutualismini. Obligatoorsed ehk holoparasiidid ja fakultatiivsed ehk hemiparasiidid
See omakorda annab võimaluse saakloomal jälle paljuneda. 21. Saakloomade kaitsekohastumused; a) Pelgupaik; b) mehhaaniline (kilpkonna kilp); c) keemiline (mürgise nahaga konnad); d) kaitsevärvus: 1) varjuvärvus sulandub keskkonda; 2) segav värvus häirib kiskja keskendumist; 3) ehmatav muster (liblikad tiibu lahti tehes); 4) hoiatusvärvus erk värv, näitab, et on väga mürgine 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid, parasiidi levikulävi; Parasiit organism, kes hangib lõviosa ressurssidest ühelt või mõnelt peremeesorganismilt. Rohkem kui 50% asustavatest liikidest parasiidid igal liigil on vähemalt üks liigispetsiifiline parasiit. Jagunevad: Mikroparasiidid ( mikroobid) ja makroparasiidid Puhas kasvukiirus R0 (järglaste arv, mida keskmiselt üks isend elu jooksul toodab) R 0 = 1 stabiilne;
puudutataks) o Mimikri jäljendamine. Mülleri mimikri mittesöödavad liigid jäljendavat üksteist, et võimendada hoiatussignaale, et neid ära ei söödaks. Bates'i mimikri söödavad liigid jäljendavad mittesöödavaid organisme. Kui neid on liiga palju, kaotab signaal jõu. 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid; Parasitism terve elu jooksul intiimne suhe parasiidi ja ühe või mitme peremehe vahel. Parasiit, erinevalt kiskjast, püüab peremehe ellu jätta. Parasiit on peremehest väiksem. Parasiidid jagunevad: · Mikroparasiidid üldiselt üherakulised või üldse rakutud olendid. Populatsiooni tihedust mõõdetakse nakatunud peremeesorganismide tihedusega · Makroparasiidid keha mõõtmeilt suurim on 8 m pikkune
B. Kaitsevad maakera lühilainelise kiirguse eest? C. Lagunevad päikese toimel ja annavad toksilisi ühendeid? D. Lasevad läbi lühilainelist kiirgust kuid neelavad ja peegeldavad soojuskiirgust? 80. Millises süsteemis on valdavaks interaktsioonitüübiks mutualism? A. Kiskja-herbivoor süsteem? B. Taim - seen süsteem? C. Laguahel? D. Elevant-sipelgapesa süsteem? 81. Kas mikroparasiidi populatsioonitihedust mõõdetakse: A. Nakatunud rakkude arvu järgi? B. Mikroparasiitide arvu järgi? C. Nakatunud peremeesorganismide tiheduse järgi D. lmmuniseeritud peremeesorganismide tiheduse järgi? 82. Paljunemisväärtus on: A. Evolutsiooniline kohastumus , mis väljendub hüppeliselt suurenenud paljunemisedukuses? B. Statistiline paratamatus paljuneda vähemalt kord elu jooksul? C. Tulevase põlvkonna ootus mingis vanuses? D. Hea tervis? E. Kahetsusväärne nähtus, millega tuleks võidelda? 83. Kas nõmmemetsade tüübirühm levib: A
omakorda on liigispetsiifilised parasiidid. • Mikroparasiidid – ei suuda loendada, saab määrata nakatunud peremeeste järgi. • Makroparasiidid – saab loendada. Nt puuk • Hemparasiidid – taimed: poolparasiidid. roheliste lihtedega taimed. Fotosünteesivad + varastavad naabertaimede juurtest aineid. Nt: robirohi, silmarohi. • Holoparasiidid – taimed: täisparasiidid. rohelisi lehti pole. Enamik haigusi on mikroparasiitide põhjustatud (viirused jne) Millest sõltub parasiitide levimiskiirus? R0 – puhas kasvukiirus. Mitu järglast keskmiselt populatsiooni liige elu jooksul toodab. Kui mitu nakatunut 1 populatsiooni liige elu jooksul tuudab R0 = 1 – epideemiat pole, ei levi, ei taandu R0 < 0 rünnak taandub R0 > 0 epideemia levib Mis määrab R0? R0 = LSB L – aeg, mille jooksul peremees jääb nakatunuks. Mida pikem L, seda rohkem jõuab levida
söödavad liigid imiteerivad mittesöödavaid liike). Taimede puhul on keemiline ja mehaaniline kaitse ühendatud: mürgised okkad. Samuti sisaldavad mõningaid mürke, mis herbivoori organismile kahjulikud on ja sunnivad seega enda toidulauda valima. Lehtede kaudu eritatakse ka volatiivseid ühendeid. Neid hakatakse siis eristama, kui saadakse teadlikuks herbivoori kohalolekust. 23.Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid, parasiidi levikulävi (konspekt, Begon et al. 12.2.1, 12.2.2, 12.3.4, 12.4, 12.5.1, 12.5.2); Parasitism elu jooksul on olemas intiimne side parasiidi ja ühe või mitme peremehe vahel (erinevalt kiskjatest ja herbivooridest, kes toituvad paljudest erinevatest objektidest) Parasiit püüab ka erinevalt kiskjast (kiskja tapab eranditult) peremehe ellu jätta. Parasiit on peremehest selgelt väiksem. Parasiidid jagunevad:
Bates'i mimikri mittemürgised söödavad liigid imiteerivad mittesöödavaid. Vale info andmine. Taimede puhul kolme viimast kaitsekohastumust ei ole. Keemiline ja mehhaaniline kaitse on väga populaarsed. Kõik taimed toodavad mürke. Mitmed taimed on sünergeetilise toimega, kaks eri taime koos võivad mõjuda mürgisemalt kui eraldi. 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid, parasiidi levikulävi; Kõige mõistlikum strateegia toitumisel ja elamisel. Suuruse järgi: · Makro loendatavad, paljunevad väljaspool peremeesorganismi, hulkraksed · Mikro pole loendavad, mistõttu nende üle saab arvet pidada ainult nakatanud peremeesorganismide arvu järgi, paljunevad peremeesorganismis ja on üldreeglina ainuraksed või rakutud, sinna hulka kuuluvad viirused ja prionid