Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mikroobifüsioloogia 3. KT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bakter, anaeroob, fakultatiivne, bacillus, listeria, sarcina, streptococcus, clostridium, patogeen, autotroof, borrelia, rhizobia, chlamydia, tsüanobakter, pseudomonas, aeruginosa, vibrio, salmonella, helicobacter, pylori, thermus, spiroheedid, monocytogenes, ventriculi, lactococcus, staphylococcus, aureus, lactobacillus, anthracis, botulinum, mycoplasmaThiobacillus - + + M + + Treponema pallidum - + Tsüanobakter + + + + + + Vibrio - F M Yersinia pestis - F + ? F Fakultatiivne (+ obligatoorne) M Mõned liigid S Seen Ar Arhaebakter Ak Aktinobakter CO2 fix ja fotosünteesi järgi: autotroofid on suutelised fikseerima CO2, heterotroofid mitte. Organismid, kes saavad oma energia fotosünteesist, on fototroofid; keemilistest ühenditest energiat saavad organismid on kemotroofid (litotroofid saavad anorg
Kogu tsükkel nakatumisest kuni uute elementaarkehade vabanemiseni võtab aega 48-72 tundi, 2-3 ööpäeva. Elementaarkehad seostuvad epiteelirakule ja endotsüteeritakse (A, B). Fagosoomis arenevad neist retikulaatkehad (C), mis hakkavad paljunema inklusioonkehas (D). Retikulaartkehad saavad uuesti diferentseeruda elementaarkehadeks (E, F), lüüsida raku ja anda alguse uuele nakkustsüklile. Immuunstressi korral võib patogeen minna 1 mittenakatavasse/mittereplitseeruvasse vormi (G). Kui stress kõrvaldatakse, toimub retikulaatkehade diferentseerumine elementaarkehadeks ja saab alata uus nakatamistsükkel. Klamüüdiad ei suuda ise lagundada suhkruid ja sünteesida ATPd, mis teeb neist energeetilised parasiidid. Nad ei sünteesi tsütokroome ja teisi hingamisahela komponente. Ilmselt kasutavad nad peremeesraku ATPd
bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, liigub edasi, seiskab viburi ja pöörab ümber pannes teistpidi pöörama. Hakkab liikuma. Tambling (kukerpallitamine) - liikumise suuna iseloomustamiseks.Liikumise suunda muudetakse parema keskkonna suunas - suunatud liikumised taksised. 3.Miks on kasulik kleepuda pindadele? Enteropatogeensetel E
genoomi suurus operonide esinemine mRNA intronite puudumine 70s ribosoomid metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid Rakuskelett DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. Mustadel suitsejatel elavad hüpertermofiilid, nagu nt Pyrodictium occultum- meelistemperatuur 105 kraadi, range anaeroob. Soolastes veekogudes elutsevad äärmuslikud halofiilid nagu perekond Halobacterium- sünteesivad ATPd valgusenergia abil. 16SrRNA geenid prokarüootide evolutsiooni uurimisel ja süstematiseerimisel. 16S rRNA järjestuste võrdlemisel eristus osa prokarüoote eraldi rühmana. Arhedeks hakati nimetama rühma, kelle 16S rRNA geenid olid järjestuselt suhteliselt sarnased eukarüootide 18S rRNA omale. Eukarüootse raku tekke hüpotees sümbioosi teel.
23S rRNA- suurem kui 16S rRNA. Bakterite nimetused Soolekepike (Escherichia coli) Heinapisik (Bacillus subtilis) Kochi kepike (tuberkulooskitekitaja; Mycobacterium tuberculosis) Hellusebakter (Lactobacillus fermentum ME3) Kooleratekitaja (kooleravibrioon, Vibrio cholerae) Botulismitekitaja (Clostridium botulinum) Düsenteeriatekitaja (Shigella dysentheriae) Gonokokk (gonorröatekitaja; Neisseria gonorrhoeae) Lihasööja bakter (Streptococcus pyogenes) Nimetus tekitatakse avastaja järgi/bakteri omaduste põhjal. (Pasteurella- Pasteur, Planctomyces- plankton (hõljum) + seen (pungus)) Thiothrix- niite moodustab bakter, rakkudesse ladestuvad väävliterad. Thiomargarita- väävel+pärlikujuline. Suurimate mõõtmetega bakter. Ectothiorhodospira halophila phila- meeldib halo- sool ecto- välis- thio- väävel rhodo- punane spira- spiraalne Bakterite suurus- mõni mikromeeter. 1/1000 mm= µm
teisi (normaalseid) elupaiku. Arvatakse, et prokarüoodid on esimesed planeedil Maa tekkinud elusolenditest. Kuigi esmalt leitud äärmuslikes keskkondades, nagu kuumaveeallikad (termofiilsed arhed), elavad arhed ka tavalistes tingimustes, näiteks ookeanis või metanogeenid soolestikus. Lisaks on arhedele omane halofiilsus ja väävli metaboliseerimine. Mustadel suitsejatel elavad hüpertermofiilid, nagu nt Pyrodictium occultum -meelistemperatuur 105 kraadi, range anaeroob. Soolastes veekogudes elutsevad äärmuslikud halofiilid nagu perekond Halobacterium- sünteesivad ATPd valgusenergia abil. 16. 16SrRNA geenide olulisus ja sobivus prokarüootide süstematiseerimisel ja evolutsiooni uurimisel. 16SrRNA kuulub prokarüootse ribosoomi väikesesse alaühikusse. Kaasaegne bakterite fülogeneetiline süsteem on koostatud 16S rRNA geenide järjestuste alusel. 16S rRNA järjestuste võrdlemisel eristus osa prokarüoote eraldi rühmana
Profülaktika: ratsionaalne antibiootikumravi, HI leviku vältimine. Bakterid mõmm :) 05/06 Streptococcus pyogenes Üldist. Grupp A streptokokk, põhjustab mitmeid mädaseid ja mittemädaseid haigusi. Sisenemisvärat on reeglina ninaneel, eriti tonsillide epiteel. Kliinilistes materjalides lühikeste ahelatena. β-hemolüüs. Virulentsematel tüvedel esineb ka kihn. Katalaas- fakultatiivne anaeroob. Epidemioloogia. Asümptomaatiline ülemiste hingamisteede kolonisatsioon (>15…20%), mööduv nahakolonisatsioon. Suudab kuivadel pindadel kaua elus püsida. Inimeselt inimesele levib hingamispiisakestega (farüngiit) või nahakahjustuste kaudu otsesel kontaktil infitseeritu, lülijalgse või elutu objektiga. Riskirühmad on 5-15-aastased lapsed (farüngiit), ulatuslike pehme koe infektsioonide ja baktereemiaga patsiendid
Üldiseloomustus Streptokokid on grampositiivsed kokid diameetriga 0.5-1,0 µm, mis on mikroskoobis nähtavad paaridena või erineva pikkusega ahelatena. Streptokokid grupeeritakse • hemolüüsi järgi : mittehemolüütilisteks ja alfa- või beeta-hemolüütilisteks • Lancefield’i süsteemi järgi rakuseinas olevate süsivesikantigeenide alusel gruppideks, mis tähistatakse tähtedega A-D. Mõned streptokokid pole Lancefield’i meetodil grupeeritavad – Streptococcus pneumoniae. ß-HEMOLÜÜTILISED STREPTOKOKID. Siia kuuluvad grupid A, B, C, D ja G. Osa B ja D grupi streptokokke ei põhjusta hemolüüsi , osa D grupi streptokokke on aga α-hemolüütilised. • Grupp A Streptococcus pyogenes, mis on enamuse ägedate streptokokiliste nakkuste põhjustaja inimestel. Umbes 5- 20% lastest on asümptomaatilised kandjad. Sagedasem nakkus on streptokokiline farüngiit e ülemiste hingamisteede limaskestade ja lümfiteede põletik
toitaineid. Seda tuleb arvestada bakterite kasvatamisel laboris, sest sööde, milles baktereid kasvatatakse, peab sisaldama kõiki olulisi komponente. Eukarüootide rakusiseseid sümbiontseid ja parasiitseid baktereid on laboris kõige keerulisem kasvatada, sest täpseid söötmekomponente on raske kindlaks teha. 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid Escherichia coli koostist uurides võib välja tuua olulisemad keemilised elemendid, millest bakter koosneb: C, H, O, N, S, P, K, Mg, Fe, Ca ja Mn. Väga väikestes kogustes on leitud Zn, Co, Cu ja Mo, neid elemente nimetatakse mikroelementideks. Bakteri koostises olevaid elemente on leitud veena, ioonidena või elutegevuseks vajalike makromolekulide koostises. Tabel 1 E. coli koostisest leitud keemilised elemendid ning nende funktsioonid rakus % Element kuivain allikas funktsioon est Orgaanilised ained ja
annaabi.ee 
