olemasolu elusorganismidele kiirguse juures, mis on kordades nõrgem kehtivatest piirnormidest. Nõrga kiirguse esilekutsutud muutused raku struktuuri kuuluvate molekulide liikumises võivad mõjutada selle elutegevust. Kõrgsageduslikumal osal raadiokiirgusest, mikrolainel, on kvandi energia suurem ja seepärast ka suurem võimalik mõju. Kvandi energia suurenemine koos sageduse tõusuga tingib kiirguse mõju ulatumise raku sisestruktuuri. Nii on teada, et mikrolainekiirgus tekitab muutusi valkude struktuuris. Euroopa Komisjoni 5. raamprogrammi raames läbiviidud rahvusvahelise projekti Reflex tulemused näitasid, et mikrolainekiirgus tekitab muutusi DNA struktuuris. Põhjaliku epidemioloogilise uuringu Interphone tulemusena jõuti järeldusele, et mobiiltelefoni kasutamine suurendab kasvajate riski süljenäärmetes, kuulmisnärvis ja ajus. Võib oodata, et eelkõige mõjutab mikrolainekiirgus närvirakke, mis on kõige tundlikumad
piltlikult pidevalt ümber pöörates, tekitab rohkelt soojust ning toit soojenebki tunduvalt kiiremini kui harilikus ahjus. Seetõttu sobib mikrolaineahi ennekõike nende söökide soojendamiseks, mis sisaldavad rohkelt vett. Rasvast, suhkrurikast ja jäätunud toitu soojendab mikrolaineahi tunduvalt ebaefektiivsemalt. Mikrolaineahi soojendab toitu nii seest kui ka väljaspoolt, sees poolt ta soojendab juhul kui mikrolainekiirgus jõuab sinna. Mikrolaineahjul ei ole ka omadust toitu pruunistada. Mikrolainekiirgus ei põhjusta toidule mingeid ohtlikke kõrvalnähte, kuna see mõjutab toitu ainult soojendamise kaudu. Üldiselt on halvim, mis teha saab, toidu ärakärsatamine seda liiga pikalt kuumutades. Mikrolaineahi ei ole ohtlik kuna mikrolainelained ei välju sellest, seda nimetatakse Faraday puuriks. Ahi võib osutuda ohtlikuks alles siis kui panna mikrolaineahi tööle ja
mikrolainekiirguse, st mobiiltelefoni mõjuga aju tegevusele. Lundi ülikooli professorid Leif Salford ja Bertil Persson on oma katsetega tõestanud, et mobiiltelefoni mõjul muutub aju hematoloogiline barjäär läbipaistvaks. See tähendab, et ajju võivad sattuda ained, mille eest see noormaalses olekus kaitstud on. Teisest küljest võib see efekt võimaldada ajju viia keemilisi mõjureid -ravimeid. Lundi teadlaste uuringud on näidanud, et mikrolainekiirgus ei suurenda siiski ajukasvajate teket. Miks ja kuidas mikrolainekiirgus närvisüsteemi mõjutab, pole veel selge, teada on ainult, et selle kiirguse mõjul muutub kaltsiumi ioonide voog läbi rakukanalite. Selle katse on teinud vene teadlased 1994.aastal. Mikrolainekiirguse mõju on uuritud juba aastakümneid nii endises N Liidus kui tõenäoliselt ka teistes suurriikides eesmärgiga mõjutada inimese närvisüsteemi väljastpoolt. On ju võimalik ette kujutada, et riiki sissetungivat
Nüüd aga kõige tähtsama küsimuse juurde. Kuidas mikrolained ikkagi toitu soojendavad? Päris paljud molekulid, nagu näiteks vee molekulid, on polaarsed. See tähendab, et positiivne ja negatiivne laeng pole jaotunud ühtlaselt üle molekuli, vaid teatud osades on ülekaalus negatiivne laeng ja teistes osades positiivne laeng. Kui selliseid molekule kiiritada mikrolainetega, siis üritavad nad keerata end välise elektromagnetvälja suunda, mida kannavad mikrolained. Sedasi sunnib mikrolainekiirgus molekuli keerama end pidevalt uutesse suundadesse ning selline mehaaniline pöörlemine põhjustabki toidu soojenemise. Just seepärast soojendab mikrolaineahi veerikkaid toite ka paremini kui neid, mis sisaldavad rohkesti rasva ja suhkrut. Näiteks taldrikuid ja kruuse mikrolaineahi märkimisväärselt ei soojenda, sest nendes praktiliselt puuduvad polaarsed molekulid. Seega soojendab mikrolaineahi toitu kogu ulatuses, kus eksisteerivad veesarnased molekulid
mittesoojusliku mõju olemasolu elusorganimidele kiirguse juures, mis on kordades nõrgem kehtivatest piirnormidest Mobiiltelefoniga kaasnevad riskid · Põhjaliku epidemioloogilise uuringu Interphone tulemusena jõuti järeldusele, et mobiiltelefoni kasutamine suurendab kasvajate riski süljenäärmetes, kuulmisnärvis ja ajus TTÜ uuringud · TTÜ biomeditsiinitehnika instituudis tehtud EEG uuringu tulemused näitavad, et mikrolainekiirgus mõjub ajule kui mittespetsiifiline ärritaja · Sarnased muutused toimuvad EEG signaalis ka alkoholi toimel · Inimeste tundlikkus kiirgusel on erinev Piirnorme on vaja muuta! · Sõltumatute teadlaste ja ekspertide ühendus BioInitiative taotleb piirväärtuse kehtestamist 0,6 V/m · Kiirguse piirnormide karmistamine tähendaks tõsiseid probleeme kaasaegsete telekommunikatsioonivahendite, eelkõige mobiiltelefonide tootjatele Elektromagnetiline saaste
Kuna mobiiltelefoni kasutab maailmas ligi pool miljardit inimest, peaks kasutajate hulka arvestades olema tegu vaat et et teise inimkonda ohustava epideemiaga AIDSi järel. Kas ikka on (Malv 1999)? 2.1. Erinevad arvamused mobiiltelefoni kiirguse kohta Tallinna Tehnikaülikool raadiofüüsika professor Hiie Hinrikus ütleb veendunult, et mobiiltelefoni kiirgus kahjustab tervist, kuid lisab siis, et ükski asi pole täiesti ohutu. On tehtud kindlaks, et mikrolainekiirgus mõjutab ioonide voogu läbi rakukanali, eriti kaltsiumi voogu. See on otseselt seotud närvisüsteemi seisundiga. Vood on 10 000 korda suuremad kui muidu, järelikult on mõju olemas. Üheksal juhul kümnest on see mõju olemas. Samas Hinrikus kinnitab, et mobiil on kahjulik. Meie eksperimendid on näidanud, et modelleeritud mikrolaine, mis mobiilist tuleb, surub maha aju alfa-rütmi. See on aju põhirütm, ärkveloleku rütm, ja on seotud
tuumaprotsessides. Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi. Keskkonnas esinev loomulik gammakiirgus ei avalda erilist mõju kuna tema kogus on väike. 2.2Mitte ioniseerivad kiirgused ja nende mõju Mitteioniseeriv kiirgus on selline elektromagnetkiirgus, mis pole piisavalt tugev et ära rebida teiselt molekulilt aatom. Mitteioniseerivad kiirgused on valgus, infrapunakiirgus, mikrolainekiirgus, raadiolained. Need kiirgused ei ole nii ohtlikud kui ioniseerivad kiirgused kuid ohte siiski esineb. 2.2.1 Infrapunakiirgus Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Infrapunakiirgus teatud tööstharudes võib kahjustada silmi või äärmuslikel juhtudel muuta jäädavalt pimedaks
kantserogeense mõju" (Vähi tekitaja). [4] Mikrolained kuuluvad kõrgema sagedusega raadiolainete piirkonda (umbes 0,3300 GHz). Lisaks infoedastusvahenditele kasutatakse mikrolaineid radarites, raadioteleskoopides, navigatsioonis (GPS) ja mikrolaineahjudes. Kosmiline taustkiirgus (Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses) jääb mikrolainete piirkonda. [3] Mikrolainekiirgus tekitab muutusi DNA struktuuris ning kahjustab aju hematoloogilist barjääri ja neuroneid (närvirakke). [5] Hematoloogiline barjäär kaitseb peaaju, kontrollides ainete ja peaaju toimimiseks vajalike toitainete pääsu peaajju. [6] Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mis langeb vahemikku 1400 THz, piirnedes ühelt poolt punase valgusega (sellest ka nimi). Infrapunakiirgust nimetatakse sageli soojuskiirguseks, kuna inimesele tuttavad "soojad" (ehk ligikaudu samas suurusjärgus
intensiivsus küpsetuskambri eri paikades ei ole sama tugevusega. (vt katse 1 ja 2) 3.2. Tööpõhimõte Mikrolainete poolt soojendatavad ained peavad olema elektrilised dipoolid. See tähendab seda, et positiivne laeng on kogunenud molekuli ühte ning negatiivne teise otsa (nt dipoolne vee molekul). (Sepp, S 2007) Kui selliseid molekule kiiritada mikrolainetega, siis püüavad nad end keerata välise elektrivälja suunda. Nii sunnib mikrolainekiirgus molekuli keerama end pidevalt uutesse suundadesse suure sagedusega. Selline kiire mehaaniline pöörlemine toob kaasa põrkumisi ning hõõrdumisi teiste molekulidega põhjustades toidu soojenemise. Seepärast soojendab mikrolaineahi veerikkaid toite paremini kui neid, mis sisaldavad rohkesti rasva ja suhkrut. (Sepp, T 2007) 10 Mikrolaineahjus küpsetatud toit ei ole kiirgusohtlik
ja antenni läbimõõdu jagatisega. Mikrolaineradiomeetri tundlikkus kiirgusele sõltub temperatuurist. Kui kiirguse allikas ja vastuvõtja on samal temperatuuril, siis antenni omamüra on signaalist tugevam ja detekteerimine peaaegu võimatu. Signaali-müra suhet saab parandada ajalise keskmistamisega. Passiivse mikrolaineradiomeetria põhiline rakendus on merepinna temperatuuri määramine. Erinevalt soojuslikust infrapunakiirgusest neeldub mikrolainekiirgus alles umbes 1 cm paksuses vee pinnakihis. See võimaldab määrata tõelist veetemperatuuri pinnakihist täpsusega umbes 1K. Teiseks saab mõõta veepinna karedust ehk lainekõrgust kiirguse polarisatsiooni põhjal. Karedusest omakorda saab hinnata tuule tugevust, mille mõõtmise täpsus sellel meetodil on umbes 2 m/s. Kuna jää kiirgamisvõime sagedustel alla 30 GHz on palju suurem kui vee oma, siis saab heleduse järgi mikrolainealas
13. Müra III OSA- 8 14. Kohtvibratsioon III OSA- 9 15. Üldvibratsioon III OSA- 9 16. Valgustus III OSA- 10 17. UV-, infrapuna-, laser- ja mikrolainekiirgus 18. Elektromagnetväljad 19. Kõrge või madal temperatuur 20. Raskuste tõstmine ja kandmine 21. Halba kehahoiakut tingiv töö 22
13. Müra III OSA- 8 14. Kohtvibratsioon III OSA- 9 15. Üldvibratsioon III OSA- 9 16. Valgustus III OSA- 10 17. UV-, infrapuna-, laser- ja mikrolainekiirgus 18. Elektromagnetväljad 19. Kõrge või madal temperatuur 20. Raskuste tõstmine ja kandmine 21. Halba kehahoiakut tingiv töö 22. Bioloogilised ohutegurid (viirused, parasiidid, hallitus, bakterid) 23
13. Müra III OSA- 8 14. Kohtvibratsioon III OSA- 9 15. Üldvibratsioon III OSA- 9 16. Valgustus III OSA- 10 17. UV-, infrapuna-, laser- ja mikrolainekiirgus 18. Elektromagnetväljad 19. Kõrge või madal temperatuur 20. Raskuste tõstmine ja kandmine 21. Halba kehahoiakut tingiv töö 22. Bioloogilised ohutegurid (viirused, parasiidid, hallitus, bakterid) 23
praegu. Kohtame ka raadiokiirguse lainepikkuste piirkonna kiirgust, mis levib meie poole piki mineviku valguskoonust. See kiirgus on tekkinud väga ammu, kui Universum oli palju tihedam ja kuumem kui praegu. Häälestades oma vastuvõtjat erinevatele mikrolainekiirguse sagedustele, saame mõõta selle kiirguse spektrit. Leiame, et see spekter on iseloomulik niisuguse keha soojuskiirgusele, mille temperatuur on 2, 7 kraadi üle absoluutse nulli. Säärane mikrolainekiirgus ei kõlba üldsegi külmutatud pitsa soojendamiseks. Kuid tõsiasi, et spekter langeb nii täpselt kokku 2, 7 kraadise keha kiirgusspektriga, näitab, et kiirgus peab tulema 10 mikrolainetele läbipaistmatust piirkonnast. Sellest võime järeldada, et kaugemal mineviku poole minnes peab meie valguskoonus läbima teatavaid kindlaid ainehulki
praegu. Kohtame ka raadiokiirguse lainepikkuste piirkonna kiirgust, mis levib meie poole piki mineviku valguskoonust. See kiirgus on tekkinud väga ammu, kui Universum oli palju tihedam ja kuumem kui praegu. Häälestades oma vastuvõtjat erinevatele mikrolainekiirguse sagedustele, saame mõõta selle kiirguse spektrit. Leiame, et see spekter on iseloomulik niisuguse keha soojuskiirgusele, mille temperatuur on 2, 7 kraadi üle absoluutse nulli. Säärane mikrolainekiirgus ei kõlba üldsegi külmutatud pitsa soojendamiseks. Kuid tõsiasi, et spekter langeb nii täpselt kokku 2, 7 kraadise keha kiirgusspektriga, näitab, et kiirgus peab tulema mikrolainetele läbipaistmatust piirkonnast. Sellest võime järeldada, et kaugemal mineviku poole minnes peab meie valguskoonus läbima teatavaid kindlaid ainehulki. Seda peab piisama aegruumi kõverdamiseks, nõnda 11
annaabi.ee 
