Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks ongi membraansete organellide olemasolu rakus, mis võimaldab biokeemilised reaktsioonid ruumiliselt eraldada. Nendeks organellideks on endoplasmaatiline retiikulum ja rakutuum (nende membraanid on omavahel ühenduses), mitokondrid (mõnel eukarüoodil need puuduvad või on taandarenenud), kloroplastid (paljudel puuduvad), Golgi kompleks, lüsosoomid ja peroksüsoomid. Eukarüootide oluliseks tunnuseks on veel tsütoskelett mikrofilamentide (aktiin) ja mikrotorukeste e. mikrotuubulite (tubuliin) näol. Aktiinifilamendid määravad raku kuju ja mikrotuubulid tegelevad organellide ümberpaigutamisega, osalevad rakujagunemisel (mitoos ja meioos) ja on viburite koostisosaks. On tõenäoline, et tänapäeva eukarüootide eellasel esines juba tõeline suguline (holomiktiline) sigimine (st. esines meioos). Kui arvestdada liigilist mitmekesisust, siis enamus eukarüoote on hulkraksed (koelis-organilise ehitusega). ·
· Nähtavad perikaarüonis ja dendriitide proksimaalses osas, aga iseloomulikult puuduvad aksonites ja aksoni künkal · Elektronmikroskoobis nähtavad kui granulaarse endoplasmaatilise retiikulumi agregaadid Neurofibrillid ja neurofilamendid · Neurofibrillid on nähtavad valgusmikroskoobis rakkude impregneerimisel hõbedaga ja nad paiknevad perikaarüonis ja jätketes, nii aksonis kui ka dendriitides · Elektronmikroskoobis on nad nähtavad mikrofilamentide, neurofilamentide ja mikrotuubulitena Inklusioonid närvirakus · Lipiiditilgad - metaboolne reserv · Glükogeen - küpses närvikoes nähtav gliiarakkudes · Melaniini sõmerad - närvirakkudes aju teatud osades (näit. substantia nigra) · Lipofustsiin - kollakas-pruunid sõmerad, nende hulk suureneb vananedes Neuronite jaotus sõltuvalt jätkete arvust · Vastavalt jätkete arvule jaotatakse närvirakud unipolaarseteks, bipolaarseteks,
polüm või depolüm. MAP kui fosforüülida siis mikrotorukesed lagunevad. Ainult sellised mikrotorukesed mille + ots on seotud GTP tubuliiniga on stabiilsed ja võivad siduda tubuliini subühikuid. 142. Millistes protsessides osalevad mikrotorukesed ja nende mootorvalgud. Vesiikulite transport rakkudes. Et mootorvalkude saba kinnituks vesiikuli külge peavad vesiikulite membraanis esinema spetsiifilised valgud, retseptorid. 143. Millistes kohtades rakus toimub mikrofilamentide ja millistes mikrotorukeste polümeriseerumine, millised valgud vajalikud? Mikrofilamentide polümeriseerumine toimub rakumembraani läheduses, vajalikud tümosiin ja profiliin. Mikrotorukeste polümeriseerumine toimub tsentrosoomis rakutuuma lähedal, vajalikud ilmselt alfa- ja beetatubuliinid... 144. Kus ja kuidas toimub loomarakus mikrotorukeste moodustumine? Mikrotorukesed on selle struktuuriga seotud kas (-) või (+) otsa vahendusel? (alla kriipsutada õige variant).
Sarnaselt aktiinile, seostub ka tubuliin paljude lisavalkudega, mis moduleerivad mikrotuubulite omadusi ja võimaldavad kinnitumist raku erinevatele struktuuridele. Sarnaselt aktiini filamentidele esineb tubuliini protofilamentidel struktuurne polaarsus, + ja -ots. ). Mikrotorukesed on polaarse ehitusega, sest ühte otsa piirab tubuliin, teist tubuliin. Mikrotorukesed võivad olla ebastabiilsed, lühikese elueaga nagu näiteks mitoosiprotsessis. Nagu aktiini mikrofilamentide puhul esineb ka mikrotorukestel treadmill'ingu nähtus subühikud liituvad ühel otsal ja vabanevad teisest otsast. 2.)Mis on treadmilling ja millistes tingimustes toimub: Nagu aktiini mikrofilamentide puhul esineb ka mikrotorukestel treadmill'ingu nähtus subühikud liituvad ühel otsal ja vabanevad teisest otsast. Mikrotorukese stabiilsust mõjutab oluliselt GTP tubuliini subühikute seostumise kiirus. GDP seostumine muudab mikrotorukese ebastabiilseks. Kasvustaadiumis ja
29. Kui müosiin II hüdrolüüsib 5ATP molekuli liikudes piki aktiini ahelat, siis kui kaugele ta piki aktiini ahelat jõuab? 25-50 30. Skeletilihase rakkude põhiliseks kontraktiilseks üksuseks on sarkomeer 31. Milline nimetatud struktuuridest ei ole endomembraanide süsteemi osa? Peroksüsoom 32. Milline mitoosi faasidest on vastupidine profaasile lähtudes muutustest rakutuumas? Telofaas 33. Tsütohalasiin B on mikrofilamentide moodustumist takistav ühend.Selle aine lisamine seetõttu pärsib filamentide pikenemist !?!?! 34. Mitoosi ja tsütokineesi protsessides erinevuseks taime- ja loomaraku vahel on, et et telofaasis hakkab moodustuma taimedel rakuvahesin, aga loomarakus esineb rakusise... 35. Võrreldes mitoosi jooksul moodustunud tütarrakke G1 faasis vanemrakuga on tütarrakkudes pooled krom ja pool DNA hulgast 36
dimeeriga ja takistavad mikrotorukeste moodustumist - Taksool (jugapuu) takistab mikrotorukeste depolümeriseerumist. - MAP (microtubule associated proteins) valkude olemasolu. Millistes protsessides osalevad mikrotorukesed ja nende mootorvalgud. - Rakusisene transport, vesiikulite - Kromosoomide eraldumine mitoosis ja meioosis - Viburite liikumine Millistes kohtades rakus toimub mikrofilamentide ja millistes mikrotorukeste polümeriseerumine, millised valgud vajalikud? Mikrotorukeste polümeriseerumine toimub rakus mikrotorukesi organiseerivates tsentrites (MTOC) rakutuuma lähedal. Nendes esineb nt gamma tubuliini. Aktiini filamentide kokkupanek, nukleatsiooni tsentrite valkude seotuse tõttu membraaniga, toimub sageli rakumembraani läheduses. Aktiini filamentide tekkes on nukleatsioonitsentrite loomises olulised nn aktiiniseoselised valgud (ARP).
takistavad mikrotorukeste moodustumist - Taksool (jugapuu) takistab mikrotorukeste depolümeriseerumist. - MAP (microtubule associated proteins) valkude olemasolu. Millistes protsessides osalevad mikrotorukesed ja nende mootorvalgud. - Rakusisene transport, vesiikulite - Kromosoomide eraldumine mitoosis ja meioosis - Viburite liikumine Millistes kohtades rakus toimub mikrofilamentide ja millistes mikrotorukeste polümeriseerumine, millised valgud vajalikud? Mikrotorukeste polümeriseerumine toimub rakus mikrotorukesi organiseerivates tsentrites (MTOC) rakutuuma lähedal. Nendes esineb nt gamma tubuliini. Aktiini filamentide kokkupanek, nukleatsiooni tsentrite valkude seotuse tõttu membraaniga, toimub sageli rakumembraani läheduses. Aktiini filamentide tekkes on nukleatsioonitsentrite loomises olulised nn aktiiniseoselised valgud (ARP).
Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks ongi membraansete organellide olemasolu rakus, mis võimaldab biokeemilised reaktsioonid ruumiliselt eraldada. Nendeks organellideks onendoplasmaatiline retiikulum ja rakutuum (nende membraanid on omavahel ühenduses),mitokondrid (mõnel eukarüoodil need puuduvad või on taandarenenud), kloroplastid (paljudel puuduvad), Golgi kompleks, lüsosoomid ja peroksüsoomid. Eukarüootide oluliseks tunnuseks on veel tsütoskelett mikrofilamentide (aktiin) ja mikrotorukeste ehk mikrotuubulite (tubuliin) näol. Aktiinifilamendid määravad raku kuju ja mikrotuubulid tegelevad organellide ümberpaigutamisega, osalevad rakujagunemisel (mitoos ja meioos) ja on viburite koostisosaks. Seeneraku ehitus. Seenerakk koosneb rakukestast, mis koosneb kitiinist. Rakukest on taime rakukestast elastsem ja õhem. Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum.
pindmine lõigustumine, seda iseloomustab tsentroletsitaalsus (rebu paikneb keskel). Esmalt jaguneb sügoodi tuum 256 tuumani. Seejärel liiguvad tuumad perifeeriasse, moodustavad seal ilma rakkude vaheseinteta süntsütiaalse blastodermi. Need rakud, mis rändasid posterioorsele poolusele, moodustavad kohe enda ümber membraanid ja neist saavad alguse sugurakud (polaarrakud). Sügoodi keskel on mikrotorukeste ja mikrofilamentide rikkast tsütoplasmast ümbritsetud tuumad, mida koos ümbritseva tsütoplasmaga nimetatakse energiidideks. Rakkude vaheseinad formeeruvad ühtseks blastodermiks alles 14.rakutsüklil, sellega algab asünkroonne lõigustumine. 2) Kirjelda lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Hall sirp, kortikaalne rotatsioon, mikromeerid, makromeerid; blastotsööl, moorula, blastula, kesk-blastula transitsioon
IgE seostumine FcεRI retseptoriIe pikendab IgE eluiga (poolestusaega) oluliselt. Kõrga afiinsusega retseptor koosneb kolmest ahelast. IgE antikehade ristsidumisel võib kasutada teisi molekule, samuti saame aktiveerida reaktsiooni tesite ühenditega või yesi pidi antikehaga. 15 sekundit pärast ristsidumist fosfolipiidide metüleerimine, Ca² kanalite teke 120 sek arahidoonhappe süntees, prostaglandinid, leukotrieenid mikrofilamentide kontraktsioon cAMP süntees (max 60sek) PIP-fofatidüülinositool- 4,5bifosfonaat DAG-diatsüülglütserool IP3-inositooltrifosfaat PC-fosfatidüülkoliin PS –fosfatidüülseriin PMT-fosfolipiid metüültransferaas I ja II Degranulatsioon Allergeeni poolt retseptorite ristsidumine Anafülotoksiinid (C3a,C4a,C5a) – võivad samuti nuumrakkduele basofiilidele mõjuda, et tekib degranulatsioon. Mürgid Fosforüleerimine – degranulatsiooni käigus toimuvad. Osalevad:
fosforüleerimist. See aktiveerib või inaktiveerib sihtmärgiks olevaid valke, mis koordineerivad rakutsükli järgmisesse faasi liikumist. . Rakutsükli kontrollpunktid - G1 restriktsioonipunkt (tomib hilises G1, kontrollib G1-S üleminekut, rakud ei sõltu enam mitogeensetest signaalidest S-faasi sisenemisel, nt. kasvufaktoritest), G2 kontrollpunkt, M kontrollpunkt. 7. Rakkude liikumine ja kuju - seotud mikrotuubulite ja mikrofilamentide pikenemise ja lühenemisega neis rakkudes. Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasma niitjate ja torujate elementide süsteem, mis määrab raku väliskuju ja organellide paigutuse. Tsütoskelett koosneb peamiselt valkudest. Niitjaid elemente võib jagada kolmeks: mikrofilamendid, intermediaarfilamendid ja jämedad filamendid. Mikrofilamendid - eukarüootsete rakkude tsütoskeletis leiduvad aktiinist koosnevad kõige peenemad filamendid. Nad on oma
neuronite jätketesse kasutatud valkude asemele Neuronite perikaarüonis ja suurte dendriitide algusosades paikneb kromatofiilne substants (Nissli substants/ tigroidsubstants), mille moodustavad erineva suurusega kängud – kängud puuduvad aksonites ja aksoni künkal Neuronite perikaarüonis ning jätketes paiknevad fibrillaarsed struktuurid – neurofibrillid Tegemist on tsütoskeleti elementidega – mikrofilamentide, neurofilamentide ning mikrotuubulitega Mikrotuubulite põhiülesandeks on neuronite ja eriti jätkete kuju toestamine Neuronite kehast väljapoole kulgevad pikad jätked, mis on moodustunud peentest tsütoplasma kiududest Üks, mittehargnev jätke kannab nimetust akson Hargnevaid jätkeid, mida võib olla üks või mitu, nimetatakse dendriitideks Närvikiu moodustab telgsilinder, milleks on akson või dendriit ja selle katted
annaabi.ee 
