Second level Third level Fourth level Fifth level Kasvuhoonenähtuse tugevnemine Atmosfääri süsinikdioksiidi peamiseks allikaks energeetikatööstus (87%); taimkate ja ookean töötavad CO2 neelu ja varuna; metsade hävitamisega vabaneb see varutud süsinikdioksiid (11%); umbes kolmandik metaanisaastest lähtub looduslikest bakteriaalsetest protsessidest; pool dilämmastikoksiidide saastest pärineb looduslikest mikrobioloogilistest protsessidest; enne tööstuslikku arengu algust tasakaalustasid atmosfääri gaasid atmosfääri ja ökosüsteemide vahelist gaasivahetust; fotosüntees seob vabanenud süsinikdioksiidi uuesti taimedesse; merede ja maismaa taimkate on võimeline assimileerima umbes poole inimkonna vabastatud süsinikdioksiidist; atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem soojuskiirgust, tagajärjeks on maakera temperatuuri tõus; Temperatuurimuutused
· Mitte kasutada hallitanud puuvilja hoidiste valmist · Aedvilja õiged hoiutingimused · Vältida hallitanud sööta 2. Hallitusseente leviku pidurdamine · Kahjustatud toodete kõrvaldamine · Piisav termiline töötlus · Toiduainete külmutamine · Konservantide kasutamine Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused KOKKUVÕTE Käesolev referaat räägib mikrobioloogilistest mürgistusi põhjustavatest bakteritest ja hallitustest. Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused KASUTATUD KIRJANDUS 1. www.google.com 2. Polina Tsistova "Mikrobioloogia" 3. www.tervisekaitse.ee
hävitatud metsadest. Inimkonna tegevuse tagajärjel kandub atmosfääri 6-10 gigatonni süsihappegaasi. Kuigi see on vaid 5% atmosfääri ja biosfääri vahelisest aastasest gaasivahetusest, aga siiski on aineringed häiritud. Umbes kolmandik metaanisaastest tuleb looduslikest bakteriaalsetest protsessidest (soodes, tundras). Samuti eraldub metaan ka riisikasvatusest, karjakasvatusest ja prügimägedest. Ligikaudu pool dilämmastikoksiidide saastest pärineb looduslikest mikrobioloogilistest protsessidest, neid lendub fossiilsete kütuste ja biomassi põletamisel ning lämmastikväetiste kasutusel. Lämmastikoksiidid hapestavad, suurendavad osooni sisaldust maapinna lähedal ja võimendavad seeläbi kasvuhooneilmingut. CFC-ühendid: freooni lendub aerosooldeodorantidest, külmutusseadmetest jne. Niisiis praeguse inimkonna tööstusliku arengu tõttu on kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud. Kuna gaasid
35. Piima organoleptilised näitajad (maitse, lõhn, värvus). Piim peab olema pärast lüpsi kohe kurnatud ja maha jahutatud. Standardi järgi peab piim olema värske, neutraalne, puhas ja lahjendamata. Piimal peab olema omane puhas maitse, lõhn ja kreemikas kuni valge värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. 36. Piima füüsikalis-keemilised omadused (tihedus, külmumistäpp, happesus). Piima füüsikalis- keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaot. vastuvõetav toorpiim sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. Külmumistäpp määratakse kahtluse korral ja see näitab, kas piimale on lisatud vett või mitte. Kui vett on lisatud, siis piima külmumistemperatuur tõuseb. Happesus sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks. Piima happelisust väljendatakse Thörneri kraadides. See näitab mitu ml 0,1N leelist kulub 100ml piimas olevate hapete neutraliserimiseks.
gigatonni süsihappegaasi. Kuigi see on vaid 5% atmosfääri ja biosfääri vahelisest aastasest gaasivahetusest, aga siiski on aineringed häiritud. Umbes kolmandik metaanisaastest tuleb looduslikest bakteriaalsetest protsessidest (soodes, tundras). Samuti eraldub metaan ka riisikasvatusest, karjakasvatusest ja prügimägedest. Ligikaudu pool dilämmastikoksiidide saastest pärineb looduslikest mikrobioloogilistest protsessidest, neid lendub fossiilsete kütuste ja biomassi põletamisel ning lämmastikväetiste kasutusel. Lämmastikoksiidid hapestavad, suurendavad osooni sisaldust maapinna lähedal ja võimendavad seeläbi kasvuhooneilmingut. CFC-ühendid: freooni lendub aerosooldeodorantidest, külmutusseadmetest jne. Niisiis praeguse inimkonna tööstusliku arengu tõttu on kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud
ensüümid, hävitada anaeroobsete mikroorganismide spoorid. Konservide valmistamiseks kasutatakse autoklaave, mis on kinnised surve all töötavad seadmed, milles produkti kuumutatakse 20-80 minutit. Selleks et temperatuur tõuseks üle 100 °C on vajalik rõhk. Peale kuumutamist järgneb kiire jahutamine külma veega. 15 4. MIKROBIOLOOGILISED PROTSESSID Mikrobioloogilistest protsessidest kasutatakse toiduainete tööstuses neid, mida rakendatakse toiduainete ümbertöötlemisel ja mille osavõtul toimub toiduainete riknemine. Tähtsamad on alkoholi-, piimhappe- ja võihappekäärimine ning rasvade ja orgaaniliste hapete lagunemine. Käärimine on mikroorganismide hapnikuta hingamine, mille puhul keerukad orgaanilised ühendid lihtsamateks ühenditeks lõhustuvad ja eraldub soojus. Käärivaks aineks on tavaliselt süsivesikud.
Bakterite arv näitab mikroobide arvu, mis kasvavad piimas teatud ajaperioodi jooksul. Tulemused väljendatakse bakterite arvuna milliliitris piimas. Bakterite arv näitab piima mikrobioloogilist saastatust. Somaatiliste rakkude arv (SRA) piimas. Somaatilised rakud koosnevad piimanäärme epiteelrakkudest, leukotsüütidest ja surnud keharakkudest. Somaatiliste rakkude arv piimas suureneb udarapõletiku ehk mastiidi korral. Piima sordilisus: Sõltuvalt piima füüsikalis- keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaotatakse vastuvõetav toorpiim sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. 18. Veiste lüpsiseadmete klassifikatsioon, lüpsiplatside tüübid Lüpsiseadmed liigitatakse: 1. kasutusalade järgi a) asemetel lüpsmiseks lehm asub laudas kindlal asemel, kuhu viiakse lüpsiaparaat ja toimub lüpsmine b) lüpsikojas ehk platsil lüpsmiseks lüpsmiseks ettenähtud ruum või ala laudas, kus asuvad lüpsiaparaadid ja kuhu lehmad aetakse vaid lüpsiajaks.
meetod Vesi filtreeritakse lbi 0.45 vi 0.22 .m filtri Filter asetatakse M-Endo vi LES-Endo agarstmele Punased metalse likega kolooniad on coli-laadsed Tulemus saadakse kiiremini kui piirlahjenduste korral Ei sobi kui vesi sisaldab palju mitte coli-laadsed baktereid Coli-laadsete bakterite arvukuse mramise kohta loe lhemalt Mikrobioloogia praktikumi juhendist lk. 66-67 vi internetist www.ebc.ee/~jtruu/pdf/koli.pdf Mikrobioloogilised krvalekalded Ajutisi krvalekaldeid nutavatest mikrobioloogilistest parameetritest on theldatud 0,4% jrelevalvealuste veevrkide puhul, peamiselt veevarustuse lpullis aset leidnud tehnilistel phjustel. Nendes kohtades, kus vesi ei ole mikrobioloogiliste nitajate poolest stabiilne, on paigaldatud UV-seadmeid, niteks Jrvamaa kahes phikoolis (Roosna-Alliku ja Lehtse). Kuigi teatud veevrkide joogivesi ei vastanud nuetele, ei registreerinud epidemioloogid mullu joogiveest phjustatud grupiviisilisi haigestumisi.
lüpsihügieeninõuete eiramisel. piim võimalikult kiiresti maha jahutada (3,5..4,0°).. Somaatiliste(som) rakkude arv (SRA) piimas. Somaatilised rakud koosnevad piimanäärme epiteelrakkudest, leukotsüütidest ja surnud keharakkudest. Somaatiliste rakkude arv piimas suureneb udarapõletiku ehk mastiidi korral. kinnijäetavate lehmade piimas.alles poeginud lehmadel,mis normaliseerub esimese laktatsioonikuu jooksul.. . 33. PIIMA SORDILISUS. piima füüsikalis- keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaot. vastuvõetav toorpiim sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. Som. rakkude ja bakterite arv ning pidurdusainete sisaldus piimas määratakse 1 kord nädalas organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate alusel jaot. piim sortidesse, Igal piimapartiil määratakse ka rasvasisaldus. Valgusisaldust määratakse kokkuostetud piimal kaks korda kuus. Piima valgusisalduse baasnäitaja on 3,0..3,2%
lüpsihügieeninõuete eiramisel. piim võimalikult kiiresti maha jahutada (3,5..4,0 .. Somaatiliste(som) rakkude arv (SRA) piimas. Somaatilised rakud koosnevad piimanäärme epiteelrakkudest, leukotsüütidest ja surnud keharakkudest. Somaatiliste rakkude arv piimas suureneb udarapõletiku ehk mastiidi korral. kinnijäetavate lehmade piimas.alles poeginud lehmadel,mis normaliseerub esimese laktatsioonikuu jooksul.. . 33. PIIMA SORDILISUS. piima füüsikalis- keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaot. vastuvõetav toorpiim sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. Som. rakkude ja bakterite arv ning pidurdusainete sisaldus piimas määratakse 1 kord nädalas organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate alusel jaot. piim sortidesse, Igal piimapartiil määratakse ka rasvasisaldus. Valgusisaldust määratakse kokkuostetud piimal kaks korda kuus. Piima valgusisalduse baasnäitaja on 3,0..3,2%. Piima sordilisuse
muutunud ka koostis. Piimas on helbed, piim on veniv. SOM rakkude arv on suur ka vastpoeginud ja kinnijäetavate lehmade piimas. Enamusel lehmadest normaliseerub rakuarv esimese laktatsioonikuu jooksul. SRA suur sisaldus piimas alandab oluliselt piima kvaliteeti. SRA vähendamiseks tuleb jälgida lauda, lüpsja ja lüpsihügieeni ning kasutama õigestireguleeritud lüpsiaparaate. Piima sordilisus. 3.10.4. PIIMA SORDILISUS. Sõltuvalt piima füüsikalis- keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaotatakse vastuvõetav toorpiim sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. Somaatiliste rakkude ja bakterite arv ning pidurdusainete sisaldus piimas määratakse kaks korda kuus. Pidurdusainete esinemisel piimas võetakse piim vastu sordituna kuni järgmise proovini (kui teiste näitajate osas piim vastab standardi nõuetele). Külmumistäpp määratakse kahtluse korral ja kehtib antud piimakoguse kohta. Ka neutraliseerivaid aineid kontrollitakse kahtluse korral.
annaabi.ee 
