orgaaniliste väetiste abil. Taimekahjustajaid välditakse nende looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega. Loomapidamisel arvestatakse loomade heaolu ja bioloogiliste vajadustega. Kasvu soodustamiseks ja toodangu tõstmiseks ei kasutata hormoonpreparaate. Keelatud on profülaktiline ravi antibiootikumidega. Geneetiliselt muundatud organismide kasutamine on mahepõllumajanduses keelatud. 3. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) 1. Autotroofsuse seadus. - Ainult rohelisel taimel on võime toota fotosünteesi ja assimilatsiooniprotsessi käigus eluks vajalikke energeetilisi ressursse - orgaanilist ainet. 2. Miinimumiseadus. - Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur.
orgaaniliste väetiste abil. Taimekahjustajaid välditakse nende looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega. Loomapidamisel arvestatakse loomade heaolu ja bioloogiliste vajadustega. Kasvu soodustamiseks ja toodangu tõstmiseks ei kasutata hormoonpreparaate. Keelatud on profülaktiline ravi antibiootikumidega. Geneetiliselt muundatud organismide kasutamine on mahepõllumajanduses keelatud. 3. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) 1. Autotroofsuse seadus. - Ainult rohelisel taimel on võime toota fotosünteesi ja assimilatsiooniprotsessi käigus eluks vajalikke energeetilisi ressursse - orgaanilist ainet. 2. Miinimumiseadus. - Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida
Kui putukas sööb taime, sööb ta sisse ka mürki.[1,3,5] 3.3 Haigustekitajate tõrje Taimehaigusi põhjustavad mitmed asjaolud, mõnede vastu aitab pritsimine, näiteks seenhaiguste vastu aitab pritsimine fungitsiididega. Mõni kord aitab haigusi ära hoida viljavaheldus, mis tähendab seda, et samal põllul teatud ajavahemik sama või sarnast kultuuri ei kasvatata, sedasi jõuavad kultuuripõhised haigustekitajad mullas ära hävineda.[1] 4. VÄETAMINE Taimede toitumisel kehtib miinimumiseadus, mis tähendab seda, et saagi suuruse määrab see toitaine, mida on mullas kõige vähem taimedele kätte saada. Mida optimaalsemalt on muid toitaineid, seda paremini suudab taim kasutada miinimumis olevat toitainet. Tänapäeval kasutatakse valdavalt kompleks väetisi, mis sisaldavad kõiki vajalike toitaineid sobivas vahekorras ning on välja töötatud igale kultuurile sobiv väetis. Maheviljeluse puhul võib
(okeaaniline) veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi suleb suure (globaalse) veeringe. 14. Liebigi miinimumiseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Liebigi miinimumseadus sätestab, et organismi elutegevust piirab liigi jaoks kõige rohkem miinimumis olev tegur, hoolimata teiste tegurite soodsusest liigile. Seda seaduspära tunneme igapäevaelus nn keti kõige nõrgema lüli reeglina keti tugevuse määrab nõrgim lüli, hoolimata teiste lülide tugevusest. Shelfordi tolerantsusreegel laiendab eelmist, sätestades, et liigi elutegevust piiravad
Fotosünteetiliselt on tähtsamad punakas-oranzid kiired (600700 nm) ja violetsed-helesinised (400500 nm), vähem kollased-rohelised (500600 nm). SADEMED : piiramatu reserv. Tõenäoline on aga, et inimene muudab tulevikus nende iseloomu ja langemiskohti. Sademeid põhjustavad ilmastikunähtused. 26.Biootiliste ja abiootiliste faktorite koostoime. Ökoloogiliste faktorite mõju organismile 27. Liebigi miinimumiseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Mitscherlichi, Walteri-Aljohini seadused. Liebigi tünnilauareegel e. miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element (ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Liebig vaatas iga elementi eraldi ega arvestanud faktorite koosmõju Schelfordi reegel seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud
-Mikroelemente , milleks on boor, vask, mangaan, molübdeen, raud ja tsink. --vajalik kogus alla 10 g/100 m² Seemne idanemine- kaalium,fosfor Lehe,varre kasv- lämmastik Juure kasv- kaltsium Ainevahetus- magnesium,vask Õitsemine- fosfor,väävel,boor,kaalium 5. Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused 1. Autotroofsuse seadus(Ainult rohelised taimed on võimelised tootma orgaanilist ainet) 2. Miinimumiseadus(Suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel) 3.Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise seadus Kõik kasvutegurid mõjuvad taimele üheaegselt, mitte isoleeritult. Iga tegur eri kombinatsioonis teistega mõjub isemoodi. 4. Asendamatuse seadus ( nt vett ei saa asendada soojusega) 5. Toitainete tagastamise seadus 6. Viljavahelduse seadus 7. Idanemiskeskkonna mõju seadus 6. Soojusreziim ja sademed taimede kasvu ja arengu mõjutajana optimaalne temperatuur 20..
Raud ja mangaan osalevad klorofülli moodustumisel. Magneesium ja vask on tähtsad toitained assimilatsiooni- ehk ainevahetusprotsessis. Molübdeeni ja tsinki kasutatakse valkudega seotud protsessides. Õitsemisel ja saagi moodustumisel on tähtsad fosfor, väävel, boor ja kaalium. 5. Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused 1. Autotroofsuse seadus Ainult rohelised taimed on võimelised tootma energeetilisi ressursse - orgaanilist ainet . 2. Miinimumiseadus Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur . Pidurdavalt mõjub see tegur, mis eemaldub optimumist ja läheneb tolerantsuse piirile (kas miinimumile või maksimumile) .Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi taimekasvutegureid optimumis . Suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel 3.Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise seadus Kõik kasvutegurid mõjuvad taimele üheaegselt, mitte isoleeritult
Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet. Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede saagikuse määrab ära miinimumis olev taimekasvutegur.
5.Tootmis-töötlus-turustusahelate moodustumine Selle asemel, et vanaviisi lasta turul koordineerida tootmis- ja turustusprotsesse, tuleb hakata looma tihedamaid sidemeid tootjate ja toodangu töötlejate-turustajate vahel. TAIMEKASVU JA SAAKE MÕJUTAVAD NN. MAAVILJELUSSEADUSED 1. Autotroofsuse seadus. - Ainult rohelisel taimel on võime toota fotosünteesi ja assimilatsiooniprotsessi käigus eluks vajalikke energeetilisi ressursse - orgaanilist ainet. 2. Miinimumiseadus. - Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka üksikute maaviljelussüsteemi komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine j.t. ) tasemete kohta. 3.Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus.
• Happelise lahuse pH on alla 7 • Aluselise lahuse pH on üle 7 • Loodusliku sademevee normaalne pH on 4,6 - 5,6 • Happevihmade pH on üle 5,6 • Mulla pH 3 – 9 • Mõjutab organisme otseselt ja kaudselt (juurekahjustused, siseveekogude loomasiku kahjustumine, toitainete ja mürkide lahustuvus) • Liigilise mitmekesisuse vähenemine • Liigilise koosseisu muutumine 115. Tolerantsus, taluvus, ökoloogiline amplituud. Ökonišš Liebigi miinimumiseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Liebigi miinimumseadus sätestab, et organismi elutegevust piirab liigi jaoks kõige rohkem miinimumis olev tegur, hoolimata teiste tegurite soodsusest liigile. Seda seaduspära tunneme igapäevaelus nn keti kõige nõrgema lüli reeglina – keti tugevuse määrab nõrgim lüli, hoolimata teiste lülide tugevusest. Shelfordi tolerantsusreegel laiendab eelmist, sätestades, et liigi elutegevust piiravad
annaabi.ee 
