Kuid hoolimata sellest ta armastas Miinat. Pritsu õnnetuseks ei armastanud Miina aga teda. Miina vihkas Pritsu. Prits üritas Miinat iga hinna eest endale võita. Ta mõjutas Miina isa, et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas siis Prits igal viisil Mihklit aidata. Esiteks pidi muidugi Mihkel parema talukoha saama. Mihkel hakkaski seetõttu omakorda tütart mõjutama, et too Pritsule läheks. Miina aga polnud sellega nõus ja jooksis kodust mõneks ajaks ära. Kui Prits Miinale kosja läks siis Miina oli alguses korralikult Pritsu juures, aga siis mingil hetkel põgenes Pritsu eest oma õe juurde. Ka teised katsed Miinat endale saada läksid Pritsul luhta. Miina ei läinudki lõpuks Pritsule kosja. Päärn on tööks ja visa talupoeg kes armastab Miinat. Aga ta ei tahtnud Miinat enne kosida kui ta saab mõisniku käest oma isa talu tagasi. Päärn armastas väga Miinat ja Miina Päärna ka. Päärn astus mitmelgi korral Miina kaitseks välja. Näiteks vinteri juures
et Miinast saab tema tulevane naine. Pritsu õnnetuseks puudusid Miinal mehe vastu tunded, Miina lausa vihkas Pritsu. Noormees tahtis aga Miinat väga ning üritas neidu iga hinna eest endale saada. Ta mõjutas suuresti Huntaugu Mihklit, et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas Prits vanamehele paremat talukohta. Huntaugu Mihklile see pakkumine meeldis ja ta hakkas seepeale oma tütart mõjutama, et ta kupjale läheks. Mõjutamisel polnud aga mingisuguseid tulemusi, sest Miinale meeldis hoopis Võllamäe Päärn. Miina sõimas tihti Pritsul näo täis, sest ta ei kannatanud seda, kui Prits üritas talle läheneda. Sõimamisega lootis neiu, et mees jätab ta lõpuks rahule, kuid seda ei juhtunud. Prits oli väga visa hingega ning ei andnud alla. Järgmine samm Pritsult oli väga kaval, kuna ta läks Miinale kosja kõigi oma 1 sugulastega ning ta lootis, et enam ei saa midagi viltu minna. Miina aga tegi midagi hoopis
armastanud Miina aga teda. Miina vihkas Pritsu. Prits üritas Miinat iga hinna eest endale võita. Ta mõjutas Miina isa (Huntaugu Mihklit), et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas siis Prits igal viisil Mihklit aidata. Esiteks pidi muidugi Mihkel parema talukoha saama. Mihkel hakkaski seetõttu omakorda tütart mõjutama, et too Pritsule läheks. Sellel mõjutamisel polnud aga peaaegu üldse arvestatavaid tagajärgi. Kord, kui Prits jälle Miinale läheneda proovis, sõimas Miina Pritsul näo täis, lootes niiviisi Pritsust alatiseks vabaneda, ent ta eksis (Prits oli visa hingega). Kord läks siiski asi niikaugele, et Prits tuli Huntaugu Miinale kogu oma sugulastega kosja. Prits oli ääretult rõõmus lootes, et nüüd ei saa enam miskit viltu minna, aga ta eksis - Miina jooksis viimases hädas kodunt ära oma õe juurde. Seepeale solvus Prits, aga tal polnud midagi parata. Ka nüüd lootis Miina,
armastanud Miina aga teda. Miina vihkas Pritsu. Prits üritas Miinat iga hinna eest endale võita. Ta mõjutas Miina isa (Huntaugu Mihklit), et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas siis Prits igal viisil Mihklit aidata. Esiteks pidi muidugi Mihkel parema talukoha saama. Mihkel hakkaski seetõttu omakorda tütart mõjutama, et too Pritsule läheks. Sellel mõjutamisel polnud aga peaaegu üldse arvestatavaid tagajärgi. Kord, kui Prits jälle Miinale läheneda proovis, sõimas Miina Pritsul näo täis, lootes niiviisi Pritsust alatiseks vabaneda, ent ta eksis (Prits oli visa hingega). Kord läks siiski asi niikaugele, et Prits tuli Huntaugu Miinale kogu oma sugulastega kosja. Prits oli ääretult rõõmus lootes, et nüüd ei saa enam miskit viltu minna, aga ta eksis - Miina jooksis viimases hädas kodunt ära oma õe juurde. Seepeale solvus Prits, aga tal polnud midagi parata. Ka nüüd lootis Miina,
Siis ilmus ema rahvaseast välja ja Miina jooksis kähku talle vastu, veel kiirelt noormehele tänusõnad ütles. Pärast seda ei näinud Miina ega ka teised seda noormeest enam seal. Pärast seda juhtumit ei saanud Miina seda noormeest mõtteist ära ja ta nägi noormehe kuju alati endaga. Emale ta sellest aga ei rääkinud. Riinu mõtted olid aga Karusta Hinnu juures, kes elas nende veskis ja oli seal sulaseks. Riinu tahtis Hinnu endale väimeheks, kuid Miinale Hinn ei meeldinud. Miina isa oli juba 15 aastat surnud ja veski vajas peremehe kätt oli juba vana teine. Riinu hakkas Miinaga Hinnust rääkima, Riinule Hinn meeldis. Miina aga teda ei sallinud, mis sest, et Hinn Miinale nii hea oli ja aitas neid veskis. Lisaks oli Hinnul veel raha, millega oleks saanud veskit korda teha. Riinu käis Miinale Hinnuga peale, sest too tahtis veskist ära minna. Riinu ja Miina vaidlesid sel teemal. Riinu kartis, et tütreke jääb veel vanatüdrukuks.
Tema "vaenlane number üks" oli Kupja Prits, kes tema peale nii Miinaga läbikäimise kui ka kupja sõna mitte kuulamise ja vastuhakkamiste pärast viha kandis. Päärna negatiivseks omaduseks võis pidada seda, et ta veri alati kaklusse kiskus, kui ta seda kuskil nägi. Päärn hakkas mitmel korral mõisale vastu ja sai selle pärast mitu korda mõisa tallis ja haagikohtuniku juures julmalt nuhelda. Päärnal oli ka üks konflikt Vaitla mõisa opmann Vinteriga. Ühel öösel kui opman jälle Miinale, kes ta teenija oli, ligi tikkuda üritas juhtus Päärn Miina juttude tõttu, et opmann talle peale käib, seal läheduses olema. Kui Päärn Miina karjatust kuulis tormas ta sisse ja andis opmann Vinterile päris korralikult kolki. Selle juhtumi, mis oli opmani poolt kõvade valede ja väljamõeldistega lisatud, vanale mõisnikule ära ( teadis ju opmann, et vana parun Päärna sugugi ei sallinud ja see läbi Päärnale võis kätte maksta ). Päärn sai muidugi
Mina mäletan enda lapsepõlvest kui olin ehk 6-aastane, et käisime igal nädalavahetusel peredega vanaema juures saunas. See oli alati tore ja mind alati valdas ootusärevus, sest vanaemaga oli nii palju teha. See on mulle armas, sest see oligi ainus heade mälestustega traditsioon, mis meil peres oli. 11.Juhtum: Miina ja Aleks on juba 4 kuud paar. Ühel õhtul nad leppisid kokku, et kohtuvad Aleksi koolis korraldatud peol. Aleks saabub peole, aga Miinat ei leia ta kusagilt. Aleks hakkab juba Miinale helistama, kui äkki märkab Miinat baaris. Miina pole üksinda. Ta vestleb ühe noormehega. Aleks näeb, kuidas Miina kallistab meest. Aleksil on paha tunne. Ta ägestub ja on Miina peale vihane. Samal ajal tunneb Aleks hirmu, et võib-olla ta ei meeldigi enam Miinale. Lõpuks Miina märkab Aleksit. Ta hüüab rõõmsalt:" Hei, Aleks! Lõpuks sa tulidki. Tule siia meie lauda." Aleks on turris. Ta käratab Miinale: ,,Tänan väga, aga ma lähen nüüd koju!" Miina jääb Aleksile
joosta peale. Eide kulm lõi kortsu. Et jäävad heast töölisest ilma, Miina arvas et palkavad uue kui vaja. Eideke sai pahakseks, et tema palju vaeva näinud, ja lasevad lihtsalt heal töölisel minna. Eideke ei saanud aru mis Miinal Hinnu vastu on. Miina ei olnud Hinnu tööga aga rahul ja ta arvas et kui eideke tahab siis võib Hinn elu lõpuni sulaseks jääda. Eideke ütles lapsele, et sulaseks, sa mine häbene laps natuke. Hinn hea inimene, tõi Miinale põlletäie riiet, aga Miina arvas et ta oleks võinud selle toomata ka jätta. Eide nina läks punaseks peas. Ta rääkis Miinale pika jutu ja esitas oma arvamusi. Nüüd ootas eit miina arvamust. Miina aga pööras pea seina poole, nii et nägu ei nähtud, siis pidas ta voki kinni ja keeras näo eidepoole tagasi. Miina ütles, et ta oleks nõus ennem minema surma nt vette hüppama või veski ratastevahele jooksma, kui Hinnule naiseks. Eideke kohkus
tagasi.(Ta isa kaotas oma maad arusaamatuse pärast mõisnikuga). Käis sõjas sai seal käele haavad kui soldatat tõmbas püssi Päärna käest ära lohakalt. (Päärn hoidis soldati püssil täägist kinni). Pääses hilisemast (peale sõda) kohtumõistmisest tänu Miina palumisele noore mõisahärra ees. Mõisahärra saatis Päärna oma vanemate juurde puussepaks. Kui Miina oli opmann Vinteri juures oli teenijaks käis Päärn teda tihti vaatamas. Kui opmann Miinale ligi tikkus peale liigset napsutamist kargas Päärn talle kallale ja pekksis opmanni vaese omaks. Huntaugu peremees ehk Mihkel: omakasupüüdlik, salakaval, kahepalgeline. Miina isa. Tahtis Miinat Pritsule naiseks anda, sest Prits oli talle siis mõisas head kohta lubanud. Vana parun ehk parun Heidegg: Nõudlik, ülbe, kuulab alandlikult oma naise sõna, teadlik oma seisusest. Oli Vaitlas mõisahärra. Andis oma koha oma vanimale pojale üle. Ise kolis Kose kihelkonda
Nüüd astus sauna Huntaugu Miina. Ta küsis Päärnalt, kas see jutt, mis kubjas oli rääkinud, on tõsi. Päärn vastas, et seekord räägib kubjas lausa pool tõtt ära. Miina küsis, et miks kaitses Päärn Kai-et. Päärn vastas selle peale küsimusega, et miks käib kubjas koguaeg tema juures. Miina ütles, et ta tahab Päärnat endale kosijaks. Kuid Päärn luges talle ette nimekirja, et miks ei sobi ta Miinale meheks. Miina läks kodupoole. Tee peal tuli talle kubjas, keda ta alguses ära ei tundnud. Ta jalutas kupjast mööda, kuid kubjasütles talle, et kas temast (kupjast) enam üldse välja ei tehta ja jalutatakse lihtsalt mööda. Kubjas küsis veel, et kas ta oli jälle Uuetoal käinud. Kuid Miina ütles, et mis see tema asi on. Kubjas ütles, et ta veel kahetseb seda, et ta nii rääkis. Miina teadis, et kubjas tahab teda endale naiseksning ütles, kupjale, et kui
Nüüd astus sauna Huntaugu Miina. Ta küsis Päärnalt, kas see jutt, mis kubjas oli rääkinud, on tõsi. Päärn vastas, et seekord räägib kubjas lausa pool tõtt ära. Miina küsis, et miks kaitses Päärn Kai-et. Päärn vastas selle peale küsimusega, et miks käib kubjas koguaeg tema juures. Miina ütles, et ta tahab Päärnat endale kosijaks. Kuid Päärn luges talle ette nimekirja, et miks ei sobi ta Miinale meheks. Miina läks kodupoole. Tee peal tuli talle kubjas, keda ta alguses ära ei tundnud. Ta jalutas kupjast mööda, kuid kubjasütles talle, et kas temast (kupjast) enam üldse välja ei tehta ja jalutatakse lihtsalt mööda. Kubjas küsis veel, et kas ta oli jälle Uuetoal käinud. Kuid Miina ütles, et mis see tema asi on. Kubjas ütles, et ta veel kahetseb seda, et ta nii rääkis. Miina teadis, et kubjas tahab teda endale naiseksning ütles, kupjale, et kui ta
pettumus o Romaanid tekkinud ajalehe järjejuttudena, mille tõttu need on stiililiselt ebaühtlased o Viimane teos 1917, suri 1933 o Elulõpus ei kirjutanud, sest redigeeris varem ilmunud teoseid. Lisas juurde jutu, mida algses teoses polnud o ,,Mahtra sõda"- armastuslugu, peategelaseks Võllamäe Päärn ja Huntaugu Miina vahel. Kubjas heitis Miinale ka silma peale. Kubjas oli eestlane ja julm tööle sundija. Nö reetur. Miina isa aga pooldas abielu Kubjasega. Trööstitu pilt talupoja elust. Kirjeldab eestlasi malbete ja töökaena. Teine tegevusliin toimub mõisas Parun Rüdiger ei mõista talupoegade muret. Paruni poeg tuleb Euroopast tagasi. Tahab kergendada elu. Mõisas on koduõpetajaks preili Marchand, keda poeg ja pereisa tahavad. Ei mõista, miks lastakse talupeogi peksta
" arvas Miina. Me ronisime ettevaatlikult, kuid valurikkalt lennukist välja ühe puu peale. "Võib-olla saame ka mööda puid üle jõe?" arvasin ma. "Võib-olla tõesti. Köh, köhö, köhö!!!" hakkas Miina vaevaliselt rääkima ja köhima. Ma sain kohe aru, et tal on mõni roie murtud. "Oled sa ikka kindel?" olin mures. "Jah, ja, jah! Palun liigume!" sundis ta mind. Ma haarasin ühest liaanist kinni ja hüppasin teise puu peale. Mu jalg sai üpris palju haiget. Ma saatsin liaani Miinale tagasi. "Palun ole ettevaatlik!" hõikasin talle. "Ja, jah!" hõikas ta mulle vastu. Nii muudkui edasi. Mu jalg jäi järjest valusamaks ja Miina hingamine järjest vaevalisemaks. Lõpuks olime jõudnud kaldale." 5 Jõekaldal Me heitsime kaldale pikali, kuna me olime väga väsinud. "Mul on nälg, aga ma arvan, et täna ärme edasi liigu. Äkki tullakse rususid läbi kammima," arvas Miina. "Ma loodan ka. Aga nälg on küll suur," ütlesin ma. Ma märkasin ühte kohvrit meie poole ulpimas.
annaabi.ee 
