Leemet jõi palju ja haises viina järgi. Leemet oli varesetapja. 7. Kes oli luigetapja ja miks teda nii kutsuti? Mardu vanaisa oli luigetapja. Kui Mardu ema oli noor jäi ta raskelt haigeks. Rohi oli kallis ja vanaisa lasi mitu luike maha, et nende müümise eest saadud raha eest emale rohtu osta. 8. Mis ametit pidas Leemet? Leemet oli kalur. 9. Miks sai Leemet Mihkliga hästi läbi? Leemet pakkus Mihklile alkoholi, mis linnule väga meeldis. 10. Mis juhtus jaanipäeval? Mihkel lendas ära. Poiss arvas , et äkki lendas lind koguni Roomassaarde ja sealt edasi Kuressaarde"Konna" kõrtsi. Poisil polnud tuju jaanitulele minna. Leemet läks meeste sekka õlut jooma ja Mardu läks veeäärde. Mardu sai teada, et varsti saab ta endale venna. Mardu päästis Leemeti põlemissurmast.
klassis 1979 . aastal . Seal mängis ta bassi . Sel ajal oli Mihkel suur "Ruja " fänn . Ansambel mängis põhiliselt populaarseid lääne lugusid . Repertuaarist ei puudunud ka tollal väga populaarsete Ruja ja Apelsini lood . Poiste ansambli nimi oli The Roberts . The Robertsiga koostöö jäi Mihklil lühikeseks . Peagi mängis ta hoopis ühes punkbändis , mille liidriks oli tuntud eesti punkar Villu Tamme ja ansambli nimi oli Suguhaiguste Dispanser . Tegelikult oli punk muusika Mihklile puberteediea ajatäide . Teda ei huvitanud ideoloogiline pool . Punk oli Mihklile ainult muusika . Peagi mängis ta kitarri ansamblis" ? ". See grupp viljeles juba pungi ja hevi segu . 80-te algul moodustas Mihkel Raud ansambli Golem . See ansambel viljeles juba puhtalt hevi metalli . Golem oli esimene ansambel , kus Mihkel hakkas laulma ja see oli esimene Mihkli ansambel , mis sai ka üleeestiliselt tuntuks . Bänd tegutses aastatel 1983/84 . Järgmine punt , kus Mihkel oma
Ainuke, kellele ta halba ei soovinud oli Huntaugu Miina. Ta külastas Miinat pidevalt ja lootis, et Miinast saab tema tulevane naine. Pritsu õnnetuseks puudusid Miinal mehe vastu tunded, Miina lausa vihkas Pritsu. Noormees tahtis aga Miinat väga ning üritas neidu iga hinna eest endale saada. Ta mõjutas suuresti Huntaugu Mihklit, et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas Prits vanamehele paremat talukohta. Huntaugu Mihklile see pakkumine meeldis ja ta hakkas seepeale oma tütart mõjutama, et ta kupjale läheks. Mõjutamisel polnud aga mingisuguseid tulemusi, sest Miinale meeldis hoopis Võllamäe Päärn. Miina sõimas tihti Pritsul näo täis, sest ta ei kannatanud seda, kui Prits üritas talle läheneda. Sõimamisega lootis neiu, et mees jätab ta lõpuks rahule, kuid seda ei juhtunud. Prits oli väga visa hingega ning ei andnud alla
............8 6.Lisamaterjal.......................................................................................................9 1.Sissejuhatus Selle referaadi eesmärk on tutvustada Johannes Aavikut ja seda mida ta tegi eesti keele jaoks. See oli tema panus eesti keele rikastamisele. 2.Lapsepõlv Johannes Aavik sündis 8.detsembril 1880. aastal Randvere külas Laimjala vallas, Saaremaal. Johannese isa nimi oli Mihkel Aavik ja ema nimi oli Ann Aavik. Mihkli vend Jakob Aavik ostis Mihklile Kuressaarde maja, kuhu ka Mihkel oma perega elama suundus. Johannesel oli ka vend Aadu ja õed Liisi ja Juuli. Kui Johannes oli kuue või seitsme aastane, õpetas ema teda lugema. Juba väiksena sai ta aru, et linnakeel erineb mitmeti talle nii omaseks saanud kodumurdest. Seitsme aastaselt algas Johannesel koolitee. Tema esimeses koolis õpetati vähe, rohkem tegeldi heade kommete kasvatamisega. Kahe aasta pärast pandi Aavik köster J. Etrucki algkooli. Selles eesti
Üürisumma tuli P tingimuste kohaselt maksta iga kuu 5. kuupäevaks sularahas. Tõnu ja Mihkel olid väga üllatunud, kui ühel hilissügisesel õhtul astus korterisse oma võtmeid kasutades keegi võõras. Selgus, et saabujaks oli R, korteri omanik. R oli korteri omandanud kaks nädalat tagasi S-ilt. S oli enne korteri müügiprotsessi alustamist teatanud üürnikule P-le, et lõpetab üürilepingu, millega P oli ka nõus olnud. Korteri uus omanik R andis Tõnule ja Mihklile nädal aega korterist välja kolimiseks, kuna P-l ei olnud mingit õigust teisele isikule kuuluvat kinnisvara käsutada ega seda kuidagi koormata. Millised on Tõnu ja Mihkli õigused antud olukorras? Üürileping - P peab tagasi raha nõuda maksta sest leping on tähtajaline - Tegemist on allüürilepingugga - Välja kolimiseks peab teatada kirjalikult - On õigus kohtusse pöörduda 2. A müüs B-le korteri Tartu kesklinnas. Kui B hakkas korterisse sisse kolima,
põhjustanud. ,,Mis see oli?" küsis Jane. ,,Ruut, LSD noh." vastas Mihkel. Janes tekkis vastikustunne, selle vastu mida ta oli teinud, ta oli aastaid petnud oma meest, ta on ema ja ta teeb narkootikume, paneb pidu ning ei hooli oma perest karvavõrdki. Segadus ning kahtlus oli põhiemotsioonid tol hetkel. Jane mõtles oma elu üle järgi. See viimane temp tundus olevat jäämäe tipp, ta ütles Mihklile: ,,Anna veel, seekord ainult üks, eelmine kord oli küll vastik aga mul on pohui, elu niigi perses. Mis ikka juhtuda võib?" Mihkel kõhkles kuid ta siiski tegi nagu palutud, Jane võttis paberi suhu ja jäi magama, kuid seekord ta enam üles ei tõusnud.
Plebs võtti märgi vastu ja tänas poisse, kuid kuidagi imelikul häälel. Poisid said aru, et midagi on valesti ning Markson märkas seda. Ta ütles, et tema naine Erna lamab kõrval toas ning on raskesti haige, mingi põrna häda. Poisid soovisid koheselt lahkuda, kuid Plebsi naine tahtis poisse näha. Erna ütles, et ta tahtvat vaadata ja kindlusele jõuda, et ta on eksinud. Nüüd ta saavat rahus surra, sest ta teab, et Mihklile jääb keegi, kes teda armastaks. Poisid ei öelnud midagi, kuigi nad teadsid, et see pole tõsi- nad ei olnud Plebsi just eriti kiindunud. Erna ütles oma mehe kohta, et too ei oska naistele meeldida. Sest ta ei näita neile oma sisemust. Ja ka õpilastega sõbraks saada ei oskavat ta. Plebs elas sajandivahetuse-aegses, s.o. vanas puumajas ja alumisel korral. 3. Wikman direktorina Härra Wikman oli vanem meesterahvas. Tavaliselt oli ta mustas sabakuues,
Poisid said aru, et midagi on valesti ning Markson märkas seda. Ta ütles, et tema naine Erna lamab kõrval 3 toas ning on raskesti haige, mingi põrna häda. Poisid soovisid koheselt lahkuda, kuid Plebsi naine tahtis poisse näha. Erna ütles, et ta tahtvat vaadata ja kindlusele jõuda, et ta on eksinud. Nüüd ta saavat rahus surra, sest ta teab, et Mihklile jääb keegi, kes teda armastaks. Poisid ei öelnud midagi, kuigi nad teadsid, et see pole tõsi- nad ei olnud Plebsi just eriti kiindunud. Erna ütles oma mehe kohta, et too ei oska naistele meeldida. Sest ta ei näita neile oma sisemust. Ja ka õpilastega sõbraks saada ei oskavat ta. Plebs elas sajandivahetuse-aegses, s.o. vanas puumajas ja alumisel korral. Hr. Kõiv Wikmani gümnaasiumi kõige noorem õpetaja, peaaegu 30 täis. Tuli Wikmani
aegajalt saanid, mille pärast Jaan ja Mihkel kummalegi teepoole hange sisse astuma pidid. Jaani põue kõrvetas igakord, kui mõni uhke ja juhm isand mööda sõitis. Mihklit aga ei häirinud hobusemehed, ega hange põikamised, tema mõtles oma koduste peale, kes Mihklit söögiga koju ootasid. Mihkel jäi äkki seisma, ja küsis Jaani käest, ega ta rohkesti saia koju ei vii. Jaan ütles, et ta ei või ühtku ära anda. Siis natukese aja pärast, aga lubas ühe või äärmisel juhul kaks saia Mihklile anda. Mihkel oli kahega nõus, kui Jaan talle veel paar kopikat raha laenab, siis saab ta veel poest läbi käia. Siis aga möödus neist paar kihutavat saani, nad hüppasid hirmust tee äärde, nabani lume sisse. Ühest saanist löödi neile piitsaga järele, ja Mihkel sai selle otsaga vastu silma, alles tüki aja pärast näitas ta oma punetavat silmalaugu Jaanile, kuid Jaan sai neile saanidele vaid rusikat näidata, mida aga keegi tähelegi ei pannud. Sõitjate hulk hakkas
Koosoleku saade sai alguse aastal 2004, kuid lõpetati kehva edukuse tõttu juba 2005. aastal. (http://www.ohtuleht.ee/144271/uus-teleduo-mihkel-raud-ja-juhan-ulfsak) Edasi sai Mihkel proovida kätt kohtunikuametis saadetes ,,Eesti otsib superstaari" ja ,,Eesti Talent". ,,Eesti Otsib Superstaari" on tehtud järele ülemaailmselt menuka saate ,,Pop Idol" järgi. Saate eesmärk on leida parim laulja Eestist, võitjat autasustatakse auhinnaraha ja plaadilepinguga. See saade oli Mihklile esimene kus pidi olema kohtunikuameti rollis ja seal maalis ta endast "kurja" kohtuniku imago. Saate formaat nägi ette ka veidi karmimat kohtuniku ja Mihkel sobis sellesse rolli. Läbi saate ajaloo on ta alati olnud üks järsemaid, spontaansemaid ja otsekohesemaid kohtunikke. ,,Eesti otsib Superstaari" saatel on olnud viis hooaega aastatel: 2007, 2008, 2009, 2011 ja 2014 nüüd on tulemas ka kuues hooaeg, aastal 2015. kuuendast superstaarisaate hooajast paraku Mihkel
annaabi.ee 
