Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

metskits ramuelpill 7a (0)

1 Hindamata
Punktid

Metskits



Metskits


Süstemaatiline kuuluvus • Riik: loomariik
•  hõimkond: keelikloom
•  klass: imetaja
•  selts: sõraline 
•  sugukond: hirvlased
•  perekond: hirvlased
•  liik: metskits


Välisehitus ja elukeskkond Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik  punakaspruun, talvel hallikas. See on tal kaitsevärvus,  selliste värvidega on teda raskem märgata erinevatel  aastaaegadel.
Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid  peenikesed jalad. Need omadused annavad neile kiiruse  ja kiire suunamuutmise võime.
Tihe karvastik annab võimaluse meie ilmastikus elada,   eelkõige talvel hakkama saada.
Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukkasid ja  metsaservasid, väldib suuri metsi.


Toitumine • On taimtoiduline. Aastaringi kasutab toiduks puude- ja  põõsaste oksi, võrseid, pungi ja puhmastaimi. Suvel on  toidus esikohal rohttaimed, eriti kõrrelised ja  liblikõielised. Tarvitavad ka samblaid, samblikke ja  tarnu. Lemmikpuuliikideks on haab, lehis, kask ja paju.  Talvel söövad veepuuduse vältimiseks kuuse- ja  männiokkaid.


Paljunemine • Juuli lõpust augusti lõpuni on  metskitsede paaritumisaeg. • Kitsede valmisolek viljastamiseks kestab vaid 3– 4 päeva, seega on paaritumishetke ajastamine väga  oluline. Kui sokk on omale paarilise leidnud, siis hakkab  pihta pikk tagaajamine. Sedasorti tagaajamine on  oluline, sest vallandab ovulatsiooni, mis on kogu  tagaajamise bioloogiline eesmärk. Tagaajamine  kulmineerub, kui metskitsed hakkavad üksteist taga  ajama väikeste ringidena. Nii tallavad nad maha rohu ja  tekkinud ringe nimetatakse rahvakeeles "nõiaringideks".  Paaritumine ise toimub lühikese hetke, kuid seda  korratakse korduvalt.


Järglaste eest hoolitsemine • Kitsel sünnib 1–2 (harva 3) tähnilist talle, kellel on algul  raske hakkama saada. On oluline, et talled tuleksid  ilmale ohtude eest kaitstud paigas, sest talled pole  esimesel päeval võimelised emale järgnema ja püsivad  kaks-kolm nädalat paigal. Neid  murravad ilvesed, karud, hundid ja isegi rebased. Kui  talled sünnivad heinapõldudel, võib neile saatuslikuks  saada heina niitmine, mille käigus hukkub palju  vastsündinuid.


Vaenlased • Metskitse peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja  hulkuvad koerad. • Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. Palju  metskitsetallesid hukkub ka heinakoristustööde ajal  vikatite ees.


Põnevad faktid • Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse  sabapeegliks.  • Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks  ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei  püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole neil  veel arenenud.  • Metskits on ka väga vastuvõtlik mitmetele haigustele:  väike maksakaan, loomad nakatuvad rohttaimedele  kinnitunud nakatunud sipelgaid alla neelates.


Allikad   https://www.google.com/search?q=metskits+liik&sxsrf=ALeKk01jFyUH3Wi3m-mp1NhjY0F7-w7m2Q:1606845167143& source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=2ahUKEwiYw5XbrK3tAhWRl4sKHSD8AxYQ_AUoAXoECAYQAw&biw=1707&bih=8 21#imgrc=Hb3uzBP9t4NWDM
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/metskits.htm
https://www.google.com/search?q=MEtskits+s %C3%B6%C3%B6mas+&tbm=isch&ved=2ahUKEwjFqajasK3tAhUXBncKHcoZC_sQ2-cCegQIABAA&oq=MEtskits+s %C3%B6%C3%B6mas+&gs_lcp=CgNpbWcQAzoECCMQJzoECAAQGFDfiQJY8aICYJqxAmgDcAB4AIABnAGIAbIIkgEDMi43 mAEAoAEBqgELZ3dzLXdpei1pbWfAAQE&sclient=img&ei=H4fGX4WeBZeM3APKs6zYDw&bih=821&biw=1707#imgrc= lYdUnuQGANkkxM
https://www.google.com/search?q=metskits+s %C3%B6%C3%B6mine&tbm=isch&ved=2ahUKEwjOl_yosq3tAhVDyCoKHQwZCJEQ2-cCegQIABAA&oq=metskits+s %C3%B6%C3%B6mine&gs_lcp=CgNpbWcQAzIECCMQJzoCCAA6BAgAEBhQwaoDWNy- A2DovwNoAHAAeACAAagBiAG8B5IBAzIuNpgBAKABAaoBC2d3cy13aXotaW1nwAEB&sclient=img&ei=0IjGX87vHMOQq wGMsqCICQ&bih=821&biw=1707#imgrc=5SbESHt-oXH6YM
https://www.google.com/search?q=wolf+eating+deer&tbm=isch&ved=2ahUKEwjejqzcs63tAhXFsyoKHQg_Ar4Q2- cCegQIABAA&oq=wolf+eating+deer&gs_lcp=CgNpbWcQAzIECAAQEzIECAAQEzIECAAQEzIECAAQEzIICAAQBRAeEBMyC AgAEAUQHhATMggIABAFEB4QEzIICAAQCBAeEBMyCAgAEAgQHhATOgQIIxAnOgcIIxDqAhAnOgUIABCxAzoECAAQAzoCC AA6BwgAELEDEEM6BAgAEEM6BAgAEB5Q0CJYsE5g8k5oBHAAeAOAAaoBiAGPGJIBBDYuMjCYAQCgAQGqAQtnd3Mtd2l6L WltZ7ABCsABAQ&sclient=img&ei=SIrGX97KJ8XnqgGI_ojwCw&bih=821&biw=1707#imgrc=0vWEz3jv0wL81M
http://www.kostiverejahiselts.eu/huvitavad-faktid/
https://www.google.com/search?q=metskits+maksakaan&sxsrf=ALeKk03rT_IEt9nMc8Q9XLS3AwBXvrBYEA:16068477 25023&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=2ahUKEwjSl-6etq3tAhXql4sKHeJ5DXUQ_AUoAXoECAUQAw&biw=1707&b ih=821#imgrc=D7xVdEqwP0wuNM

Document Outline

  • Slide 1
  • Süstemaatiline kuuluvus
  • Välisehitus ja elukeskkond
  • Toitumine
  • Paljunemine
  • Järglaste eest hoolitsemine
  • Vaenlased
  • Põnevad faktid
  • Allikad

Vasakule Paremale
metskits ramuelpill 7a #1 metskits ramuelpill 7a #2 metskits ramuelpill 7a #3 metskits ramuelpill 7a #4 metskits ramuelpill 7a #5 metskits ramuelpill 7a #6 metskits ramuelpill 7a #7 metskits ramuelpill 7a #8 metskits ramuelpill 7a #9
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 402062 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

TARTU TOOMKIRIK
8
pptx

TARTU TOOMKIRIK

TARTU TOOMKIRIK STELLA SILLASTE 11B TART U Tartu Toomkirik  Asukoht: Tartu  13.-16.sajand, peakirik ja katedraal  Gooti stiil ja telliskivi  Kaks torni Ajalugu  Ehitamine juba 13.sajandil  Ida-Euroopa kirikuhoone ja tellisehitis  Kalmistu oli matmispaik  1525.aasta pildirüüsted  1802.aasta hakati taastama  2005. aasta avati Toomkiriku tornid Tartu Ülikooli Raamatukogu ja muuseum  1802. a rajati Tartu Ülikooli raamatukogu  Kolis Tartu Ülikooli ajaloomuuseum  Ülikool ajalooga tutvumine Uurimine  Pikemaid aegu uuritud  19. sajandi lõpul arheoloogilised kaevamised  2008.aasta leiti hauaplaat Kasutatud allikad • https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_toomkirik • https://www.muuseum.ut.ee/ • https://www.google.com/imgres?imgurl=https%3A%2F%2Flookaside.fbsbx.com%2Flookaside %2Fcrawler%2Fmedia%2F%3Fmedia_id%3D114494565227533&imgrefurl=https%3A%2F

11.klassi ajalugu
Vana-Rooma kuningriik
9
pptx

Vana-Rooma kuningriik

Vana-Rooma kuningriik Mariliis Toom Nora Marie Aru 6.a Vana-Rooma linn ❖ Tiberi jõe vasakul kaldal. ❖ 25 km kaugusel merest. ❖ Seal oli sild. ❖ Sai sõita laevaga. ❖ Soola müük peamine sissetulek. Legend ❖ 21.04. 753. a eKr. ❖ Latiinid, Saabiinid. ❖ Ajaarvamine. ❖ Kaks kuningat. Vana-Rooma sõjandus ❖ Kuni 2. saj. eKr maakaitsevägi. ❖ 17–45-aastased. ❖ 45–60-aastased. ❖ 5000 mehest koosnev leegion. ❖ I Puunia sõda (264– 241 eKr). Rooma linn etruskide ajal ❖ Rooma oli nagu. kaubanduskeskus. ❖ Suheldi palju . ❖ Suur ja tugev kuningriik. ❖ Etruskid. ❖ Maa-alune kanal. Rooma linn etruskide ajal vol2 ❖ Foorum ❖ Müürid ❖ Tempel Jupiterile ❖ Romulus ❖ Senat ❖ Vabariik Slaid 3 https://www.google.com/search?rlz=1C1AVFC_enEE81 Allikad

7.klass ajalugu
Alternatiivkütused
16
pptx

Alternatiivkütused

Alternatiivkütuse d Kasulikkus  Naftasaadusi asendav kütus  Samm kliimaneutraalsuse saavutamise poole  Kasutamine suurendab riigi energiasõltumatust  Kasutamine vähendab heitgaaside hulka  Neid toodetakse ammendamatutest varudest Maagaas  Maagaas on looduslikest allikatest (puuraukudest) omaette või koos nafta tootmisega eralduv gaaside segu  Maagaas on fossiilne kütus, kuid kuna metaani molekul sisaldab vähem süsinikku, siis diiselmootoriga võrreldes eraldub põlemisel vähem süsihappegaasi  Põletatud ühiku kohta saadakse suur kogus energia  Umbes 10% maagaasi õhus põhjustab unisust, võimalik on ka peavalu ja halb enesetunne. Gaasi koguse kasvades, kaasneb sellega ohtlik hapnikuvaegus, mis võib kaasa tuua lämbumise  Kui maagaasi põlemisel ei ole mingil põhjusel küllaldaselt põlemisõhku, tekib süsinikoksiid (CO) ehk vingugaas Biometaan ehk rohegaas  Biogaasist s

Keemia
Viljandi vanamuusika festival
16
pptx

Viljandi vanamuusika festival

VILJANDI VANAMUUSIKA FESTIVAL TAUST  Viljandi vanamuusika festival ehk teise sõnaga VIVAMU või Viljandi vanamuusika päevad  Toimub alates 1982.aastast  Peetakse igal suvel juuli keskel  Põhieesmärk: 1. Sajanditevanuse muusika tutvustamine 2. Kaasata eriti noorsugu  Festivali kontserdid toimuvad Viljandi kirikutes, saalides ja teistes paikades üle linna ETENDATUD ON OLNUD.. MÜSTEERIUME MUUSIKALISI Nt: „Taanieli mäng“ LAVAMÄNGE OOPEREID Nt: Purcelli „Haldjakuninganna“ Nt: Mozarti „Bastien ja Bastienne“ Paul Hillier Suurbritanniast ESINENUD ON.. Paolo Pandolfo Itaaliast Choir of Royal HollowayLondonist

Muusika
Francis Bacon
13
pptx

Francis Bacon

Francis Bacon Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Filosoofia ja Tema hobid 4. Tähtsamad saavutused 5. Olulisus 6. Huvitavad faktid 7. Kokkuvõte 8. Pildid 9. Allikad Sissejuhatus Tutvustame teile: Tema elulugu Francis Bacon'it filosoofina Bacon'i hobisid Tähtsaimad saavutusi Tema olulisust ja palju muud põnevat Elulugu Francis Bacon sündis 22. jaanuaril 1561 Londonis York House'is. Bacon oli pärit mõjuvõimsast sir Nicolas Baconi perekonnast. 1573. aastal asus Bacon õppima Cambridge'i Trinity kolledzisse. Kuueteistkümne aastasena arvati ta Prantsuse Inglise saatkonda. Elulugu 1597. aastal ilmusid tööd, mis tõid Baconile kirjandusliku kuulsuse. Kuningas James I ajal määrati Bacon lordkantsleriks ja omistati parunitiitel. 1620. aastast pühendus Bacon jäägitult üksnes loomingule. Bacon suri 9. aprillil 1626. aastal. Filosoofia ja Tema hobid Baconi üheks hobiks oli antiik. Baconi arvates on filo

Ajalugu
Puškini Mälestussammas
11
pptx

Puškini Mälestussammas

Puskini Mälestussammas Aleksander Sergejevits Puskin · Puskin oli vene luuletaja, kirjanik ja väga tähtis inimene vene kirjanduses · sündis 6. juuni 1799. a. Moskvas https://www.google.ee/search? q=Alexander+Sergeyevich+Pushkin&es pv=2&source=lnms&tbm=isch&sa=X&v ed=0ahUKEwiAgM7gmPzSAhVIBiwKHXjd BmQQ_AUIBigB&biw=1920&bih=939 Elulugu Esimese luuletuse avaldas 15. aastaselt Peale kooli lõpetamist läks ta Peterburgi Aastal 1820 avaldas ta oma esimese pika luuletuse Temast sai Kamikas vabamüürlane Natalia Puskina Sündis 8. september 1812 a. 6. mai 1830 abiellus Puskiniga Neil oli 4 last Suri 26. november 1863 a. Puskini surm Puskin hukkus peale duelli Belgia suursaadiku kasupoja George D. Anthésiga. D. Anthés käis lähedalt läbi Puskini naisega ning ühel päeval oli ta Puskinile saatnud kirja, milles nimetab

Ajalugu
Baruto
8
pptx

Baruto

Kaido Höövelson aka BARUTO Introduction Väike-Maarja Raised up in Rohu village Rahkla primary school Laekvere Audentes Basketball Judo Sumo Character Country boy Friendly Kind Warm hearted Sporting career First tournament won kantõsho Yokozuna 19 attempts Kadoban Results/achievement in sport championships Makuuchi Jry Makushita Jonidan Jonokuchi Special Prizes: Fighting Spirit Outstanding Performance Technique Interesting facts Straightforward yotsu-sumou style Order of the White Star Estonian Judo junior championships Meat and fish Eats two times a day Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase References http://en.wikipedia.org/wiki/Baruto_Kaito http://et.wikipedia.org/wiki/Kaido_H%C3%B6%C3%B6velson http://sport.postimees.ee/1828724/baruto-loobumisest-taiega-ei-saa-poolega-ei-oska http://sport.delfi.ee/news/sumo/uudised/online-intervjuu-188-kilone-

Inglise keel
Ungari loodus
14
pptx

Ungari loodus

Ungari loodus Anneliis Papagoi 8.A Juhendaja: Laine Tangsoo KLIIMA · Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine õhutemperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C. · Mõõdetud ekstreemumid on 41,9°C (juulis 2007) ja 35°C (veebruaris 1940). Siin on Budapesti graafik. https://www.google.ee/search?newwindow=1&dcr=0&biw=1366&bih=651&tbm=isch&sa=1&ei=h16MWub5Ds- asAfC6JiADw&q=hungarian+climate+weather&oq=hungarian+climate&gs_l=psy-ab.1.1.0i24k1l2.35996.37720.0.41172.6.5.1.0.0.0.222.820.0j3j2.5.0....0...1c.1.64.psy- ab..0.2.317....0.GQiho5fIIQA#imgrc=NJKBryZ3zx5dVM: MULLAD · Ungari mullad on üsna mitmek

Loodus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun