RÖÖVLITÜTAR RONJA A. Lindgren 1. Mis oli Ronja ema ja isa nimed? 2. Kui palju oli röövleid Mattise jõugus? 3. Kuidas nimetati kuristikku, mis Mattise lossi kaheks jaotas? 4. Kuidas nimetas Birk lossi põhjapoolset osa? 5. Mis on Birki vanemate nimed? 6. Kelle maja lõhkus Ronja talvel mäest alla laskudes ja lumme kukkudes? 7. Kus kohtusid Birk ja Ronja talvel? 8. Mis oli Birki ja Ronja metshobuste nimed? 9. Kuidas suhtus Ronja sellesse, kui Mattis tõi Borka röövlid lossi? 10. Mis aastaaeg oli, kui suri Kolu Per? VASTUSED: 1. Loviis ja Mattis 2. 12 3. Põrguauk 4. Borkakants 5. Undiis ja Borka 6. Tötskääbuste 7. Lossi keldris 8. Kelm ja Metsmüristaja 9. Kisas ja puhkesid raevupisarad 10. Hilissügis
nõega ja hakkas koopaseinale jooni vedama. Vedas ühe, teise kriipsu ja korraga sai nendest kriipsudest kokku pilt. Uhke mammut põgeneb jahimeeste eest. Metshobuste kari tormab üle koopaseina. Ühe sellise koopa avastasid neli prantsuse koolipoissi, kui nad peale tunde oma kodukohas Lescaux`s küngaste vahele luusima läksid. Ühel poistest oli
1b) Väikejõmm 2c) Loviis 15. Mis pidi otsustama ja kätte näitama, kes sobib pealikuks? b) metsloomavõitlus 1. Mis oli Ronja ema ja isa nimed? 2. Kui palju oli röövleid Mattise jõugus? 3. Kuidas nimetati kuristikku, mis Mattise lossi kaheks jaotas? 4. Kuidas nimetas Birk lossi põhjapoolset osa? 5. Mis on Birki vanemate nimed? 6. Kelle maja lõhkus Ronja talvel mäest alla laskudes ja lumme kukkudes? 7. Kus kohtusid Birk ja Ronja talvel? 8. Mis oli Birki ja Ronja metshobuste nimed? 9. Kuidas suhtus Ronja sellesse, kui Mattis tõi Borka röövlid lossi? 10. Mis aastaeg oli, kui suri Kolu Per? 1. Loviis ja Mattis 2. 12 3. Põrguauk 4. Borkakants 5. Undiis ja Borka 6. Tötskääbuste 7. Lossi keldris 8. Kelm ja Metsmüristaja 9. Kisas ja puhkesid raevupisarad 10. Hilissügis Ühel päeval, kui sündis Ronja , kes oli Mattise ja Loviisi tütar, läks Mattiseloss pooleks ja selle vahele jäi põrguauk. Kui Ronja suuremaks kasvas oli tema lemikkoht mets.
Üks arvamustest on, et põhja metshobune võis seguneda siinnse koduhobusega, mis andis aluse eesti hobusele, kellel ka praegusel ajal esineb ühiseid jooni ulukhobuse eksterjööris. Teiste olemasolevate variantide järgi võis eesti hobune põlveneda rüütlihobusest või hoopis araabia, mongoolia või normanni hobusest. Eesti hobuse juuri uurimist teeb keeruliseks asjaolu, et mets- ja koduhobuste luud on samalaadsed, ning üksikute luu leidude alusel ei saa midgi tõestada. Samas metshobuste luid on leitud tänapäeval väga vähe, mis näitab seda, et ürgset karjakasvatust ei eksisteerinud sellel ajal Eesti aladel . Kuna metsatõud alates Skandinaaviast kuni Jaapani saarteni on kõik ühte moodi, siis hobusetõu erinevate indekstide ja mõõtmete uurimine ei selgita tõu põlvenemist.(Tamsalu 2001: 7) Eesti hobusel kui ka temale saranasel tõul, soome hobune, on kahtlemata pärit Kesk-Aasiast,
Kõrvale jäeti inimeste isikupärased tunnused ja loodi üldistatud tüüpe (st valitseja kui niisugune). Kujude poosid olid puised ja tardunud, kuid samas suursugused, võimukad ja ähvardavad (eriti, kui vaatame assüürlaste omasid). Mesopotaamias leidus ka niisugust kunsti, mille looduslähedus ja elavus meenutavad ürgaegseid loomamaale. Nt reljeefid jahistseenidega. Assüüria valitseja Assurbanipali (Babüloni) lossis - gasellide ja metshobuste poosid on loomulikud ja väljendusrikkad. Või siis lõvijahi stseenid - millega on väga efektselt edasi antud inimeste ja kiskjate verise võitluse dramatismi. Siin mõned näited Assüüria seinareljeefidest: UUS BABÜLOONIA (625-539 e.Kr.) Ishtari templi peaväravad (575 eKr) Ilus värviline glasuuritud tellis, ilusad malbed müstilised loomad jne. Sellest oli ka natuke eespool.
Nii inimese kui looduse valik on teinud meie kliimale, tingimustele ja maastikule vastava tõu. Meie minevikupärandist on meile kujunenud hobune, kes on kasvult väike, kuid küllaltki vastupidava ja tragi iseloomuga (Kreen, 2003). 4 1. Eesti hobune Eesti hobusel on iidne põlvnemine, kuid andmed hobuse põlvnemise kohta otseselt puuduvad. Ta kuulub põhja metshobuste rühma. Eesti hobune on loomu poolest vähenõudlik, vastupidav ja lisaks on ta kasvult väike. Oma osa on antud iseloomujoontes kehvadel söötmis- ja pidamistingimustel ning karmil looduslikul valikul. Hobust hinnatakse eelkõige tema välimiku põhjal. Tal on küllaltki väike, lai ja sügav pea. Kael on lai paks, rind lai ja laudjas munajas. Jalad on tal tugevad ja kabjaserv vastupidav. Ta on elava temperamendiga ja hea iseloomuga. Puuduseks on vahest esinev nõgus selg ja ebakorrektne seis
Kivist kildude välja löömisel kasutati sarveluud. Hilispaleoliitikum: Aurignac'i kultuur (34k - 28k a. tagasi) (kromanjoonlased) Võisid elada püstkoja taolistes elamutes. Gravette'i kultuur (28k - 22k a. tagasi) Soultre kultuur (20k - 16k a. tagasi) Retuseeritud pinnaga tulekivi otsad, mida kasutati noolteotsadena. Kasutasid tõenäoliselt vibu. Oluline saakloom metshobune. Metshobuste karja püüti taga ajades kaljuservadelt alla kukutada. Madeleine'i kultuur (18k - 10k e.m.a.) Kesk- ja Lääne-Euroopa viimane paleoliitiline kultuur. Hõlmas ala Ibeeria ps-st Poolani. Elanikud tegelesid peamiselt põdrajahiga. Iseloomulikeks esemeteks mitmesugused lõiketerad, luuriistad, mikroliidid (hästi väikesed tulekiviesemed), kujukesed, merikarpidest ehted, luudest ripatsid.
Lisakas koobastele oli ka asulapaiku, kus oli püstkojalaaadseid hooneid. Mammutite luid (ribikonte) kasutati püstkodade ehitamiseks ja all servas naha kinni hoidmiseks. Ka lõkked olid juba olemas. Solutre kultuur: ilmuvad esmakordselt üle terve pinna retuseeritud nooleotsad, hea töö. Nooleotsad viitavad sellele, et oli olemas vibu. Vibu oli esimene masin. Tehti ka vibupuur, millega sai tuld teha ja kivisse auke puurida. Selles kultuuris oli üks oluline jahiloom metshobune, on leitud metshobuste luid. Oldi kavalad ja püüti hobuseid. Valiti välja kari, mis piirati ümber, aeti kõrge kalju peale, hobused kukkusid alla ja inimesed said liha. Kalju alt on leitud umbes 10k hobuseluustikku. Solutre'i kultuuri inimesed olid päris kavalad toidu kätte saamises. Hilispaleoliitikumis ilmub päris palju luust ja sarvest tööriistu. Kütiti palju erinevaid loomi. Ilmusid ahingud ja harpuunid, millega sai hästi kalu püüda. Harpuuniga sai ka metsloomi püüda. Harpuun on
annaabi.ee 
