Sisukord Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus 1. Metshiired Metshiired/Kaelushiired 2. Lisaprojekt Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Metshiir või ladina keeles Apodemus sylvaticus on laialt levinud Lääne- ja Kesk- Euroopas, Briti saartel ja Lõuna Skandinaavias. Eestis on neid võrdlemisi vähe. Nad sarnanevad väga kaelushiirtega, kellest tuleb ka natuke juttu. Loodan, et sellest kasulikkust looduse materialist jääb mul midagi pähe ka, sest mul oli väga huvitav hiirtest ja nende elust rohkem teada saada!
tumepruun selg, helepruun küljelt vaates ja kõht hallikas valge. Kolm protsenti hiirtest on tegelikult valge sabaga. Esikäppadel on metshiirtel neli varvast, tagakäppadel aga viis varvast. Mida metshiir sööb? Metshiir sööb terasid, idusid, pähkleid ja pungi. Nad koguvad väga palju pähkleid, seemneid oma lao kambrisse, selleks et nad talve üle elada saaksid. Metshiirtel on 16 hammast. Ja nende väljaheited on 3mm-5mm läbimõõdus. Kus metshiir elab? Metshiired elavad, kas metsas, karjamaal või põllul. Nad uuristavad endale 1 sissepääsuga ja 2 kambriga uru. Üks kamber on laokamber teine aga pesakamber. Pesa ehitab ta oksadest ja lehtedest. Metshiire käitumine Metshiired elavad aastaringselt st nad ei maga talveund. Kuid talve ajal nende aktiivsus langeb. Tavaliselt on nad liikvel öösel, nagu peaaegu kõik närilised. Nad on ka väga head ronijad. Sigimine ja pojad Sigimise hooaeg algab kevadel ja lõpeb sügisel
uruhiiri. Need pisiimetajad elutsevad kõrges rohus ja on tegusad päeval. Äsja on leitud, et uruhiire uriin jätab maha ultravioletse jälje, mida tuuletallaja võib tajuda ja mis annab hiirt püüdvale kütile simnähtava juhtlõnga. Tuuletallaja levila põhjapoolsetes osades kõigub uruhiirte arvukus nelja-aastaste tsüklite kaupa ja lindude pesitsusedukus järgib seda. Öösel jahti pidades muutub tuuletallajate saak: püütakse ka selliseid ööloomakesi nagu metshiired ja juhuslikult ka noori küülikuid ja jänesepoegi. Oleks vale jätta muljet, nagu püüaksid tuuletallajad ainult väikesi karvaseid imetajaid. Ka putukad on oluliseks saagiks, eriti levila soojemates osades, samuti on sisalikud hüva roog. Vähemus tuuletallajaist näib olevat ka vilunud linnupüüdjad. Linnujahil kasutatakse samasugust varitsusvõtet nagu raudkullilgi: äkkrünnak varjulisest luurekohast. Ent enamik tuuletallajaid ei ole selles kuigi osavad.
annaabi.ee 
