Nad arvavad ka, et pole mõtet lükata õiget valikut edasi, kui saame tänast elukvaliteeti säilitada loodussõbralikku energiat kasutades. Minu arvamust on mõjutanud mitmed kampaaniad, näiteks ,,killerkott" ja ,,teeme Eestimaa puhtaks" . Arvan, et põhilised noorte inimeste mõjutaja on meedia, minu puhul vähemalt toimis. Ning ka mitmeti on mõjutanud minu arvamust minu vanemad, kes on käskinud mul prügi sorteerida ning kõik asjad ikka õigetesse konteineritesse visata. Metsavahel, rannas või lõkkeplatside ümbruses on väga kole vaadata ohtraid prügikoguseid. Ja ometi on kahe viimase läheduses prügikastid, kuhu on võimalik sodi visata. Üldiselt on minu sõbrad ka puhtuse- ja loodusearmastajad ning ka neid ei ole ma prügi maha viskamas näinud. Ainus erakond mille vastane ma olen on Keskerakond. Ma usun et nad üritavad oma võimu valedel meetoditel inimestele peale suruda. Alati kui midagi ebaseaduslikku või muud
Pärast mahlakat söömaaega kergendasin ma end hüti kõrval ning otsustasin metsa minna, et elajaid püüda. Ma tõmbasin hirvenaha ümber piha, haarasin hüti kõrvalt terava otsaga puuoda ja suundusin metsa, taevakohal oli juba näha valguseandjat. Kõndides märkasin, et mingi tume kogu jälitab mind mööda maad, kiirendasin ennast tagant kuid seda tegi ka kogu ise. Mõistsin, et see võib olla kuri vaim, mis mind jälitab, seega oli targem seda mitte ärritada. Metsavahel loobus must kogu mind jälitamast. Hakkasin terasemalt ümbrust silmitsema ja hääli kuulatama, järsku nägin- pikakõrvaline elukas lidus minust mööda. Võtsin oda kindlamini pihku ja suskasin kõigest jõust elajat. Terav ots tungis sügavale loome selga ja ta ei siputanud enam. Saagiga rahulolevalt asusin koduteele, valgus oli nüüd juba kõrgel metsakohal. Külas käis juba tihe sagimine - Jörka uuristas terava kiviga uut lootsikut, et järvel kala
võttis veel kaasa eile korjatud seeni, mis tuletasid mulle meelde, et ma pole juba kaks päeva söönud. Pärast mahlakat vahepala kergendasin ma end veel hüti kõrval ning asusime, siis metsa poole, et elajaid püüda, taevakohal oli juba näha valguseandjat. Kõndides märkasin, et mingi tume kogu jälitab meid mööda maad, kiirendasime endeid tagant kuid seda tegi ka kogu ise. Mõistsin, et see võib olla kuri vaim, mis meid jälitab, seega oli targem seda mitte ärritada. Metsavahel loobus must kogu meid jälitamast. Hakkasin terasemalt ümbrust silmitsema ja hääli kuulatama, järsku nägin- pikakõrvaline elukas lidus minust mööda. Ütlesin Körrile, et ta läheks vasakult ja Mörtile, et ta tuleks meile ringiga vastu. Võtsin oda kindlamini pihku ja just sellel hetkel jooksis pikakõrvaline must mööda suskasin elajat. Terav ots tungis sügavale loome selga ja ma surusin seda veel sügavamale looma selga, ta ei siputanud enam. Saagiga rahulolevalt asusime
eluprotsesse. Füüsiline liikumine aitab hoida keha vormis ja hoiab samuti ka vererõhku normis, mis tagab omakorda parema vaimse heaolu ja liikumisharjumuse. Mida suurem on kehaline aktiivus seda pikem on meie eluiga ning seda väiksem on südameveresoonkonna- haigustesse haigestumise risk. Peab meeles pidama, et ei piisa ainult sportlikust eluviisist, et hoida oma tervis heal tasemel. On vaja ka liikumist, kasvõi väike jalutuskäik pargis või metsavahel. Liikumine on tervisele kasulik ja seda saame me kõik oma igapäevatoimetustesse põimida. Kiire elurutiini ning tihtipeale ka piiratud majanduslike võimalustega on paljudel keeruline ja vahest ka võimatu liituda mõne spordiklubiga või kehalist treeningut pakkuva teenusega nagu pallitrennid näiteks. Igapäevane kõndimine ning ka jalgrattaga sõitmine ei nõua raha ja on igale ühele kättesaadav. Peab ainult olema soov ja tahtmine seda teha ning seda lisada see oma päevakavasse.
Lisaks jäid mällu pildid Aivazowski ja Cuyp'i repertuaarist mis olid sammuti elegantsete ja selgete joontega, kuid hinges ei jäänud ma rahule, sest paar kergelt tormist-, pigem tuulist -merd oli kujutatud, kuid (no action, möllu, süngeid kontraste, hirmu, jõudu), vastikult rahulik oli. Veel meeldis mulle ,,Männimets", millel on kujutatud looduslikku metsa, kus puud, oksad ise kõdunevad. Maastik on tõusev ja pildi tsentris , kus eskeldab ka vanamees, kes mööda kõnniteed,metsavahel, liigub mäest ülespoole. Pilt tuletas mulle meelde mu kodukanti, Kuimetsa, mis samuti on ümbritsetud metsaga, kuid meenutas eelkõige unustamatut aega Rahumäe männimetsas, kus on palju aega kulutatud Nö. ,,rasva maha vorpimiseks" . See maal oli nagu päris. Näituse lõpuks hakkasin senisest rohkem vihkama portreid ja neid eputavaid poose, sealjuures rohkem,kahju hakkas poseerivatest vürsti prouadest/härradest, kes
WC ja tähised olid korras. 3) Õpperaja informatiivsus (teabe piisavus, raja vaadeldavus, objektide arusaadavus jms) Õpperada oli informatiivne. Rajal oli loetavaid silte ja huvitavat informatsiooni. Rada oli vaadeldav ja kõik objektid arusaadavad. Suured, loetavad teeviidad: Informatiivsed sildid: Lisaks tekstile ka pildid: 4) Õpperaja mitmekesisus (looduskompleksid, atraktiivsus maastik, liigid, pärandkultuur jms) Õpperada oli mitmekesine. Sai jalutada metsavahel, käia vaatetornis, nautida rabas mööda laudteed jalutamist. Maastik oli atraktiivne, pärandikultuur oli olemas. 5) Kuidas sa hindad raja füüsilist koormust enda jaoks? Rada oli füüsiliselt vigastuse tõttu veidi koormav. Kuna rada vahetas tasandeid oli vahepeal üsna raske grupiga kaasas püsida. Kuidas sain siiski läbitud ja nautisin seal käimist. 6) Kas õpperajal said uusi teadmisi ajaloost, kultuuriloost, kultuurpärandist jms Jah, sain informatsiooni kultuuripärandist.
Linda elas nüüd koos rästikutega. Linda kallistas poega kõvasti. Linda oli küll vanaks jäänud, kuid ronis siiski puu otsa, et pojale lemmik toitu tuua, nimelt öökullimune. Leemet läks koos Intsuga külasse, et talle Toomast näidata. Toomasel ja Magdaleenal olid aga kõrid puruks rebitud. Johannes oli kadunud. Ints ütles, et see on Ülgase kätetöö. Leemet oli vihane et kõik tema ümber surevad välja arvatud Ülgas. Järgmisel päevel kui Ints ja Leemet metsavahel kõndisid tundsid naad äkki suitsu haisu, inimesed olid Intsu kodu põlema pannud ning seal see olid ka Linda, Intsu isa ja tema pojad. Intsu ajas see tõsiselt närvi ning ta läks külaelanike tapma.Külaelanike tapmise eest tehti Leemetile tuleriit ning enne kui see põlema pandi lendas kohale Leemeti vanaisa ning naad asusid koos külaelanike tapma ning peale seda suundusid nad tagasi metsa. Metsa olle tekkis neil mõtte Salmet vaatama minna kuid nende teele sattusid raudmehed kes
Muistne Vabadussõda ( 1208 1224 ) Vallutajad tungisid 1208.aastal Ugandisse , Lahing toimus Ümera jõe ääres metsavahel. Eestlased võitsid. Sakslased tungisd 1211. aastal Sakalasse. 1212-1215 Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust
on?", ja tõi neile ühe taluleiva. Veel mitmes talust küsiti, kas neil ikka leiba on kaasas. Oli lumesulamis aeg, tee oli pehme ja aga nad jõudist suure tee äärde, umbes 3,5km nende õuest. Siis tuli veoauto, kus olid juba inimesed peal, ka neid mahutati koos kompsudega peale ja viidi Rakke vallamaja juurde, seal oli palju autosid. Peale lõunat hakkas autode voor liikuma Järv-Jaani poole. Autosid oli 12 või 13. Aga enne videvikku peeti ühel metsavahel voor kinni ja neid lubati metsa minna. Nad käisid muidugi ära ja ronisid jälle auto peale. Tee ääres oli ühe naise venna talu, ta tahtis enda viie aastase poja venna juurde viia, aga ei lubatud. Pimedas hakkasid nad jälle liikuma Tapa raudteejaama poole. Auto sõitis loomavaguni juurde ja neil tuli oma pambud vagunisse vedada. Vagunis olid kahel pool otsas kahekordsed narid. Nemad said koha ülemisel naril, pambud jäid alla
Ühel päeval jooksis Aadu (kurttumm) ärevalt Ignase juurde püüdes talle midagi seletada. Hilda läks uurima, milles asi võib olla. Selgus, et NKVD mundris mehed ja must kinnine auto seisab Hiie talu õuel. Peagi saabus nende juurde Linda, kes seletas, et tema juures käidi Taavit otsimas. Perenaine Krõõt oli kadunud. Ta oli läinud Matsu tallu sünnitust vastu võtma. Sündis tütar. Usuti, et kuna igas talus on sündinud ainult tütred pole sõda vaja karta. Osvald kõndis metsavahel. Ta märkas Martat, kellesse ta kunagi armunud oli olnud. Hakkas äikesevihma sadama ning koos põgeneti küüni varjule. Marta tunnistas, et ta oleks pidanud nooruses Osvaldiga abielluma. Linda poole asusid elama NKVD mehed. Ta otsustas ise sauna kolida. Linda kutsuti täitevkomitee ette. Teda ähvardati maalt välja saata. Kolmas peatükk Ilme viibis pojaga vangistuses. Ülekuulamisel peksti Ilmet, selle tagajärjel algas sünnitus enneaegselt. Ta viidi paremas seisukorras olevasse kongi
Ühel päeval jooksis Aadu (kurttumm) ärevalt Ignase juurde püüdes talle midagi seletada. Hilda läks uurima, milles asi võib olla. Selgus, et NKVD mundris mehed ja must kinnine auto seisab Hiie talu õuel. Peagi saabus nende juurde Linda, kes seletas, et tema juures käidi Taavit otsimas. Perenaine Krõõt oli kadunud. Ta oli läinud Matsu tallu sünnitust vastu võtma. Sündis tütar. Usuti, et kuna igas talus on sündinud ainult tütred pole sõda vaja karta. Osvald kõndis metsavahel. Ta märkas Martat, kellesse ta kunagi armunud oli olnud. Hakkas äikesevihma sadama ning koos põgeneti küüni varjule. Marta tunnistas, et ta oleks pidanud nooruses Osvaldiga abielluma. Linda poole asusid elama NKVD mehed. Ta otsustas ise sauna kolida. Linda kutsuti täitevkomitee ette. Teda ähvardati maalt välja saata. Kolmas peatükk Ilme viibis pojaga vangistuses. Ülekuulamisel peksti Ilmet, selle tagajärjel algas sünnitus enneaegselt. Ta viidi paremas seisukorras olevasse kongi
Astast 1962 on kirja pandud, et pruutpaari auto peaks ,,Volga ,,olema. 1970-ndatel aastatel sünnib komme ehtida pruutpaari auto vanikute, mõnel pool lisaks nukkudega. Viimast peeti aga õigustatult venepäraseks ja väga laialt seda omaks ei võetud. Pulmapidu algas tavaliselt kohe peale noorpaari ja pulmaliste pulmamajja saabumist. Kui registreerimine toimus hommikupoole päeva, siis sisustati tihti aega enne õhtust pidu sellega, et tehti ühiselt mõni väljasõit või peeti kinni metsavahel. Kujunesid välja meeliskohad, kus noorpaarid käisid. Peamiselt vene rahvusest abiellujad käisid Tallinnas Tõnismäel igavese tule juures või Maarjamäe memoriaali juures lilli panemas. Eesti paaridele said külastatavateks paikadeks muuseumid, eelkõige Vabaõhumuuseum Tallinnas ja Põllumajandusmuuseum Tartu külje all. Kõige levinumaks pulmasõiduga seotud vanaks kombeks, mis oli täies elujõus ka tol ajal, oli tee sulgemine
annaabi.ee 
