Metsa säästev majandamine mõjutab metsastruktuuri vähe see mõjutab looduslikku struktuuri pigem positiivselt. Säästvuse põhimõte sisaldub föderaalseaduses metsade kohta ja metsaseaduses. Säästvuse põhimõtte algataja oli Hans Carl von Carlowitz. Oma raamatus "Sylvicultura oeconomica" (1713) esitas ta nõude, et metsavarumine peaks olema metsa kasvamisega otseses tasakaalus. See tähendab, et raiuda võid nii palju, kui asemele kasvatad. See nõue kehtib tänaseni. Algupärane metsataimestik lehtmets moodustas peaaegu 80 % metsade kogupindalast. Iseloomulik puuliik oli pöök. Tänapäeval võib Saksamaal leida 71 liiki puid. Peamised puuliigid on harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik kuusk (Picea abies), harilik pöök (Fagus sylvatica) ja tamm (Quercus ssp.). Saksamaal on metsandus toiminud juba 30 aastat metsa looduslähedase majandamise põhimõtte järgi. Selle tulemusena on Saksamaa metsa pilt muutunud ja järk-järgult on okasmetsarikkaid alasid
See nõue kehtib tänaseni. Praegusel hetkel on Saksamaa Euroopas väga metsarikas riik. Kokku on metsa pindala 11,1 miljonit hektarit. Seega on ligikaudu 31 % Saksamaa kogupindalast metsa all. Metsaaladest, mis moodustavad riigi kogupindalast 31 %, on 2/3 okasmetsad ja 1/3 lehtmetsad. Algupärane metsataimestik, lehtmets, moodustas peaaegu 80% metsade kogupindalast. Iseloomulik puuliik oli pöök. Tänapäeval võib Saksamaa metsaalad jaotada järgmiselt: 1) Põhja-Saksamaa- valdavalt männikud 2) Lõuna-Saksamaa- valdavalt kuusikud 3) Mäestiku piirkond- lehtpuude piirkond Tänapäeval võib Saksamaal leida 71 liiki puid. Peamised puuliigid on harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik kuusk (Picea abies), harilik pöök (Fagus sylvatica) ja tamm (Quercus ssp.)
stabiilsuse, keskkondliku kvaliteedi võimaluse loomaks ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed funktsioonid teisi ökosüsteeme kahjustamata (Lietuvos misku institutas 2009). 2.2. Oluliseimad väljavõtted Leedu metsaseadusest 2.2.1. Mets ja metsamaa Leedu metsaseaduse järgi on mets vähemalt 0,1 hektari suurune ala, kus kasvavad puud, mille kõrgus looduslikus kasvukohas küpses eas on vähemalt 5 meetrit, samuti muu metsataimestik, harvenenud või taimestiku kaotanud alad (raielangid, põlengukohad). Põldudel, teeäärtel, veekogude ääres, elukohtades ja kalmistutel olevad puuderühmad, 6 kitsad (kuni 10 meetri laiused) puuderibad, hekid, üksikud puud ja põõsad ning linnades ja maakohtades istutatud pargid ei ole määratluse järgi mets. Metsamaaks loetakse ala, mis on kaetud metsaga või metsata ala (raiesmikud, surnud
*Eestis u 1200 taimeliiki. *Eesti läänepoolne ala on veidi liigirikkam, kui idapoolne, sest kliima on merelisem ja lubjarikas muld. *Eesti taimestiku mitmekesisus tuleb mullastiku mitmekesisusest, kliima tingimuste suurest muutlikkusest, pikas rannajoonest. *Eestis eristatakse järgmisi taimkatte tüüpe: metsas, niidud ja sood. Metsad *Peamine taimkatte tüüp. *40% riigi pindalast. *Rohkelt esinevad kask, mänd ja kuusk. *Puurinne määrab metsas nende liigilise koosseisu. *Metsataimestik sõltub mullatüübist ja niiskustingimustest. *Ühesuguste keskkonnatingimustega (kliima, mulla, pinnamoe,veereziimi jm) kohti nimetatakse kasvukohatüüpideks ning seal kujunevad iseloomulikud taimekooslused. *Eesti metsad jagunevad: kuivad arumetsad, niised soometsad. *Arumetsad: nõmmemets, palumets, laanemets, loomets, salumets. *Soometsad: lodumets, soometsad *Metsa kuivendamisel muutub soometsa alustaimestik arumetsa alustaimestiku sarnaseks,
*Eestis u 1200 taimeliiki. *Eesti läänepoolne ala on veidi liigirikkam, kui idapoolne, sest kliima on merelisem ja lubjarikas muld. *Eesti taimestiku mitmekesisus tuleb mullastiku mitmekesisusest, kliima tingimuste suurest muutlikkusest, pikas rannajoonest. *Eestis eristatakse järgmisi taimkatte tüüpe: metsas, niidud ja sood. Metsad *Peamine taimkatte tüüp. *40% riigi pindalast. *Rohkelt esinevad kask, mänd ja kuusk. *Puurinne määrab metsas nende liigilise koosseisu. *Metsataimestik sõltub mullatüübist ja niiskustingimustest. *Ühesuguste keskkonnatingimustega (kliima, mulla, pinnamoe,veerežiimi jm) kohti nimetatakse kasvukohatüüpideks ning seal kujunevad iseloomulikud taimekooslused. *Eesti metsad jagunevad: kuivad arumetsad, niised soometsad. *Arumetsad: nõmmemets, palumets, laanemets, loomets, salumets. *Soometsad: lodumets, soometsad *Metsa kuivendamisel muutub soometsa alustaimestik arumetsa alustaimestiku sarnaseks,
Vastupidavus tuulele – turvasmuldadel ja märgadel muldadel on tormikahjustuste oht suurem. Samuti on paepealsed puistud väga tormikartlikud. Haiguste esinemine – lubjarikkad mullad on viljakad, aga sellistel muldadel on alati juurepessu kahjustuste tõenäosus palju suurem. Mullastik mõjutab ka puidu mehhaanilisi omadusi, nii on viljakatel muldadel kasvanud mändide puit halvemate tehniliste omadustega kui kehvematel kasvukohtadel. Looduslikes ökosüsteemides arenevad muld ja metsataimestik tihedas koosmõjus. Muutused mullas kutsuvad esile muutusi puistu koosseisus, selle kasvukiiruses, varise hulgas, mis mullapinnale langeb ja mikrokliimas. Nende muutuste tagajärjel kujunevad mullal teatud aja möödudes uued omadused. Metsapuude mõju mullale Kõige suuremat mõju avaldab mets mullaleläbi maapinnalelangeva orgaanilise varise ja juurestiku. Lisaks mõjutab mets mulda mikrokliima muutmisega. Mõju varise kaudu
Endiste põllumaade viljakatel muldadel on okaspuude kasv küll kiire, aga puud on väga okslikud ja nende tüved suure koondega. Muld mõjutab ka metsa majandamist. Kuivadel liivmuldadel on võimalik metsamajanduslikke töid läbi viia aastaringselt, liigniisketel gleimuldadel või turvasmuldadel on see enamasti võimalik vaid talvel, külmunud maaga. Looduslikes ökosüsteemides arenevad muld ja metsataimestik tihedas koosmõjus. Muutused mullas kutsuvad esile muutusi puistu koosseisus, selle kasvukiiruses, varise hulgas, mis mullapinnale langeb ja mikrokliimas. Nende muutuste tagajärjel kujunevad mullal teatud aja möödudes uued omadused. Metsapuude mõju mullale: Kõik keskkonnategurid sh. ka muld on metsaga alati kahepoolses seoses: mullatingimused
19 Mullastik mõjutab ka puidu mehhaanilisi omadusi. Nii on viljakatel muldadel kasvanud mändide puit halvemate tehniliste omadustega kui kehvematel kasvukohtadel (see on seotud aastarõgaste laiusega ja sügispudu osakaaluga puidus). Endiste põllumaade viljakatel muldadel on okaspuude kasv küll kiire, aga puud on väga okslikud ja suure koondega. Looduslikes ökosüsteemides arenevad muld ja metsataimestik tihedas koosmõjus. Muutused mullas kutsuvad esile muutusi puistu koosseisus, selle kasvukiiruses, varise hulgas, mis mullapinnale langeb ja mikrokliimas. Nende muutuste tagajärjel kujunevad metsamullal teatud aja möödudes uued omadused. Missugused muutused mullas toimuvad, millised mullatekkeprotsessid puistus domineerivad, see sõltub suurel määral puistust. Metsapuude mõju mullale Metsapuud avaldavad mullale kõige tugevamat mõju oma juurestiku ja maapinnale
Tugevate sademete korral on äravool intensiivsem. Metsa raiumise tagajärjel suureneb pindmine äravool värskel raiestikul. Aastate jooksul kattub raiestik rohttaimedega, tekib uuendus ning pindmine äravool väheneb uuesti. Äravoolutegurile avaldab tugevat mõju maapinna lang: mida järsem on nõlv, seda enam sademeid valgub mööda maapinda ära. Milles seisneb metsa mõju vee pindmisele äravoolule? Äravoolu vähendavat mõju võib seletada järgmiselt. 1. Metsataimestik avaldab vee voolule mehaanilist takistust, mistõttu voolu kiirus väheneb ja vesi saab imbuda mulda. Mets vähendab ka tuule kiirust ja takistab sellega lume ärapuhumist. 2. Metsakõdu ja -muld on suurema veemahutavusega, muld on struktuursem, rohkete pooride ja käikudega ning laseb seega vett hästi läbi, mistõttu sulamis- ja sademeteveed imbuvad kergemini mulda, kus nad suurendavad mulla niiskust, kuluvad transpiratsioonile ja füüsikalisele aurumisele ning lähevad põhjavee
annaabi.ee 
