Probleemid Raudmeestega kellega metsa elanikud sõdisid. Leemeti armu probleemid. Hiie taheti ohverdada Leemet aitas ta põgenema. Leemeti viha kasvamine. Leemeti armuelu Leemeti armu elu oli keerukas, külla naastes ei lastud tal Hiiega mängida ega suhelda. Tambet, Hiie isa, oli selle ära keelanud kuna Leemet oli sündinudkülas ja teeda peeti satanast sündinuks. Mingi aeg hakkab ta käima koos Pärtliga, kes oli ta sõber, küla metsaservast piilumas. Nii kohtubgi ta Magdaleenaga. Kord läks Leemet Magdaleenat metsat otsima kuid ei leidnud teda, kuid kuulis karjatust. Magdaleena oli saanud ussilt hammustada Leemet kutsus ta ussi sõnadega tagasi ning lasi ussil Magdaleena jalast mürgi välja imeda. tüdruk tänas teda põse musiga ning leemetile hakkas Magdaleena meeldima. Nüüd käis leemet tal tihti külas. Kord külast koju minnes sai ta teada, et Hiiet
Loopis seni ,kuni Rebane august välja ronib.Rästas arvas ,et Rebane jookseb minema ,kuid võta näpust!Rebane heitis puu alla pikali ja ütles: Rebane:Kuule rästas ,kas sa aitasid mu august välja? Rästas:Aitasin küll. Rebane:Nüüd aga anna mulle süüa ,muidu söön ma su pojad ära. Räästas muutus kurvaks ,jäi mõttesse ,kuidas saaks Rebasele toitu muretseda.Viimaks oli nõu leitud ,ja ta ütles: Rästas:Tule mulle järele. Nad jõutsid metsast välja metsaservast viis mööda külavaheteed. Rästas:Sa heida siia rukkipõllule.Mina aga mõtlen välja ,kuidas sulle toitu muretseda. Rästas nägi ,et mööda teed tuleb naine ,kes viib Mehele põllule süüa.Rästas hüppas veeloiku ,kastis enese marjaks ,seejärel saputas end liivas ja hakkas siis teel hüpplema ,nagu ei saaks ta ültse lennata.Naine nägi märga ja jõuetut lindu. Naine:Püüan õige selle linnu kinni ja viin koju lastele mängida.
Tal võib olla kuni 18 poega pesas. Haigustest esineb kärntõbi ja trihhinelloos. Rebane. Poegi pesas 6. Rebasel palju parasiite. Sitaga ei maksa kokku puutuda. Kaslased. Ilves. Ilveseid on 4 liiki: punailves, kanada ilves, iberia ilves, euroopa ilves. Meil euroopa ilves. Hästi väike südameindeks ei ole võimeline pikaajaliseks jooksuks. Suur tömbisabaline kass. Elab metsas. Ei lähe lageraba peale. Kipub eelistama kuusealusmetsaga metsa. Metsaservast väga kaugele minna ei taha. Ilvese kodupiirkond on 200-600 ruutkilomeetrini. Ilves on jahimeeste jaoks üsna loll loom. Lihtne küttida. Läheb hästi lõksudesse. Ilves sööb metskitse ja jänest. Pool ilvese toidust moodustab metskits. Sööb ka rebast. Pesakonna suurus on 2-3 poega. Ei pruugi iga aasta sigida, vaid üle aasta. Inimesele ohtlik ei ole. Puu otsa läheb ainult ohu korral. Soomes ja Rootsis 2000 ilvest, Lätis ja Leedus kuskil 300 ilvest. Eestis kuskil 1100 ilvest
· suured üraskirüüsted. Tormikahjustuste vältimiseks on vajalik metsade õige majandamine. Tormiohtlikes kohtades tuleb vältida puistu tugevat harvendamist. Lagedal kasvavad puud on tormikindlamad, tihedas liituses kasvavad puud aga mitte, seetõttu on ohtlik tihedalt kasvanud puistu tugev harvendamine. Metsaserva puud on tormikindlamad. Tormikahjustuste vähendamisel on oluline lageraiete planeerimisel õige raiesuund. Lageraiet tuleb alustada tuulealusest metsaservast, iga järgneva raielangiga liigutakse tuule suunale vastu. Eestis on enamus tuule läänest, seega liigutakse raielankidega idast läände, kagust loodesse või kirdest edelasse. Tormiohtlikel kohtadel tuleks kasvatada segapuistuid, sest need on tormikindlamad Harvendusraietega tuleb kujundada tuulekindel metsaserv, jättes sinna hõredamalt kasvama madalale ulatuva võraga puid. Kui aga seda pole enam võimalik teha, tuleb hoida metsaserv tihedam.
· suured üraskirüüsted. Tormikahjustuste vältimiseks on vajalik metsade õige majandamine. Tormiohtlikes kohtades tuleb vältida puistu tugevat harvendamist. Lagedal kasvavad puud on tormikindlamad, tihedas liituses kasvavad puud aga mitte, seetõttu on ohtlik tihedalt kasvanud puistu tugev harvendamine. Metsaserva puud on tormikindlamad. Tormikahjustuste vähendamisel on oluline lageraiete planeerimisel õige raiesuund. Lageraiet tuleb alustada tuulealusest metsaservast, iga järgneva raielangiga liigutakse tuule suunale vastu. Eestis on enamus tuule läänest, seega liigutakse raielankidega idast läände, kagust loodesse või kirdest edelasse. Tormiohtlikel kohtadel tuleks kasvatada segapuistuid, sest need on tormikindlamad Harvendusraietega tuleb kujundada tuulekindel metsaserv, jättes sinna hõredamalt kasvama madalale ulatuva võraga puid. Kui aga seda pole enam võimalik teha, tuleb hoida metsaserv tihedam.
Samuti ei kasva kuusk liivakatel muldadel ning ei talu liigniiskust (J. Annist, 2006). Kuusehekk on ilus 5070 aastat, seejärel hakkab ta alt hõredaks jääma. Siis tuleb heki alla noored taimed istutada ja lõpuks vanad puud välja juurida (E. Käger, 2011). Kuuseheki istutamine Kuuseistiku istutamise võtted on varieeruvad, sest need sõltuvad asukohast ja asukoha pinnasest (M. Haak, 2010). Kuusehekiks ei tasu üles kaevata noori taimi metsaservast, sest kuusel on pikad nöörjad juured ning need saavad välja kaevamisel tublisti kannatada ja seetõttu võib kuusk hukkuda. Kuusehekiks sobivad taimed, mis on puukoolis koolitutad ehk mitu korda ümber istutatud (J. Annist, 2006). Istutamisel tuleks põhiliselt arvestada, et kuuseistikud peaksid paiknema teisneteisest 50 cm kaugusel. Kuusk, mis on kasvatatud 150 cm kõrguseks potis, tuleb istutada koos mullapalliga. Nii on kasvama jäämise tõenäosus tunduvalt suurem
võimalusel soovitav rajada ja kujundada erivanuselisi segapuistuid koos alusmetsa ja põõsarindega. Suluspesitsejate lindude arvu metsas saab tõsta tehispesade paigutamisega metsa. Sipelgad on röövtoidulistest putukatest ühed tuntumad. Okka ja lehekahjurite hävitajatena on tuntud suuri kuhilpesi ehitavad kuklaseliigid. Nende pesi tuleb kaitsta nii inimtegevuse kui ka loomade eest. Enamus kuklasi on Eestis ka looduskaitse all. Kui lageraie tulemusel jääb kuklasepesa metsaservast enam kui mõnekümne meetri kaugusele, tuleks pesa kuklaste hukkumise vältimiseks metsa alla ümber asustada. 28. Metsapuukoolid. Kuuseistikute kasvatamine. Puukoolide tüübid Vastavalt otstarbele jaotatakse puukoolid kolme tüüpi: 1) metsataimede puukoolid, 2) viljapuude ja marjapõõsaste puukoolid 3) dekoratiivpuukoolid. Kasutusel on ka kombineeritud puukoole. Metsapuukoolides kasvatatakse
Leemet veetis lapsena palju päevi metsas ringi uidates enda sõprade Pärtli, Hiie ja Intsuga. Lapsed otsisid koos Meeme antud sõrmusega teed Põhja Konna äratamiseni, kuid edutult. Neid päevi ilmestasid lisaks onu Vootele ussisõnade õpetussessioonid ja seigad Ülgase ja Tambeti püüuga haldjatele meele järele olla ja mitte hiiekoeri välja vihastada. Samuti käisid lapsed eemalt küla silmitsemas. Julge hundi hind on aga rasvane ning lõpuks otsustati ka metsaservast edasi minna. Kohtuti Johannese ja Magdaleenaga ning prooviti leiba. Leemeti sirgudes kasvas ka Salme, kes leidis endale peagi meheks karu. Suri onu Vootele, põhjustades enda surma kurioosse looga Leemetile küllaltki korralikku närvikõdi. Intsu sugu tuleb 69 ilmsiks ja ta saab lapsed. Pärtel kolib külla ning Leemet aitab ühes seigas ussihammustuse saanud
Ma näen, ta on normandialane, ja normandialased on kangekaelsed.» Ja tõepoolest, kuidas Lubini kõri ka kokku ei pigistatud, ikkagi püüdis ta häält teha. «Oota,» ütles d'Artagnan. Ta võttis oma taskuräti ja toppis tal suu kinni. «Ja nüüd seome ta puu külge,» ütles Planchet. Nad tegid seda väga hoolikalt. Seepeale lohistati krahv de Wardes oma teenri lähedusse. Kuna öö hakkas juba kätte jõudma ja kinniseotu ning haavatu olid mõlemad mõne sammu kaugusel metsaservast, siis pidid nad arvatavasti hommikuni sinna jääma. «Nüüd aga sadamaülema juurde,» ütles d'Artagnan. «Kuulge, mulle näib, et olete haavatud?» ütles Planchet. «Ah, see on tühiasi. Õiendame enne rutulisemad küsimused, siis asume minu haava juurde, mis minu arvates ei ole pealegi kuigi kardetav.» Ja mõlemad kiirustasid suurte sammudega auväärse ametniku suvemaja poole. Teatati krahv de Wardes'i tulekust. D'Artagnan juhatati sisse.
annaabi.ee 
