VALE, EESTI b Suurbritannia ja Türgi on metsavaesed riigid. VALE- IRAAN 5 Mida on kujutataud rahvusvahelise metsa-aasta logol? Metsade tähtsus! (5p) 1 Metsalinnud on inimese toiduks ja sulgedest saab valmistada patju, tekke jne 2 Ravimtaimed, mis kasvavad metsas 3 Loomi saab jahtida toiduks ning nende nahka saab kasutada riiete valmistamiseks, topised 4 Hapniku tootmine, et inimesed saaks hingata, vihm kasvatab erinevaid taimi, mida inimesed kasutavad saavad, 5 Metsarajad, kus inimesed saavad käia, et metsas vaba aega veeta 6 Kuidas maailmametsad jagunevad? Täienda sektordiagrammi! (7p) 7 Mis erinevus on tihumeetril ja ruumieetril? Tihumeeter on 1m3 puhta puidu maht ilma koore ja õhuvahedeta, ruumimeeter on 1m3 ritta laotud halgudelt mõõdetud metsamaterjali kogus koos koore ja õhuvahedega. 8 Täida puuduvad metsatööstuse klastri osad! (8p) 9 Iseloomusta antud metsatüüpe! (6p)
minna, kui koduaiast või kaupluseletilt on head-paremat saada. Kuid peale selle, on metsal ka tervendav mõju. Juba ammusest ajast on teatud, et metsaõhk teeb vabaks, ta annab hingerahu. Nii, et mets ei anna vaid materiaalset tulu, vaid ka aega iseendaga olemiseks, mõtlemiseks ning oma hinge ja vaimu tervendamiseks. Tuulekohin ja linnulaul on rahustav. Inimesed, kellel on võimalus piisavalt metsas käia, on tasakaalukad ning õnnelikud. Meiegi võiksime teada, et Eestis on RMK metsarajad, laudteed, bukletid ja laulusõnad kutsega '' tule metsa!'' See kõik on kantud soovist inimesi loodusele lähemale tuua.
Millised on maal elamise eelised? Mis on parem linnas? Kas maal on parem elada kui linnas? Paljud inimesed koliksid võimaluse korral kindlasti maale elama. Kõik tahaksid ju rahulikku ja ilusat elu puhtas ning kaunis looduses. Maal elamise suureks eeliseks on see, et siin on värske ja puhas õhk. Veel on ka väga kaunis loodus. Siin saab võtta aja maha ja lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Kindlasti on ka igal maal elaval inimesel omad metsarajad, kus jalutada ja oma peidupaigad, kuhu terve maailma eest peitu pugeda. Veel saab siin töid nautida. Maa peamisteks töödeks on põhiliselt loomade kasvatamine, nende toitmine , pügamine, lüpsmine. Samuti on maal palju istutamist, kastmist, rohimist ning ka riisumist. Maal kasvatavad inimesed endale ise kõike söögiks vajalikku nagu kartulit, porgandit, kapsast, peeti, kaalikat kui ka erinevaid puuvilju. Linnas on parem aga see, et kõik vajalik on käe ulatuses
hoiab igati aega kokku, mida kõigil hirmsasti puudu jääb. Liikumisharrastuste roll ühiskonnas jaguneb kaheks on neid, kes liigutavad ja need, kes ei liiguta. Kõik teevad oma valiku, kas tahavad ennast tervena tunda ning nautida elu tervel rinnal. Kuna inimestele on igati võimalused antud liikumisharrastustega tegelemiseks, kellelegi ei panda kätt ette, et sa ei tohi nüüd jalutama minna. Tallinnas ja mujal Eestis on väga ilusti korda tehtud metsarajad, matkarajad ja kergliiklusteed, mida mööda saab liikuda omal vabal valikult. Samuti sai eelnevalt mainitud, et igasugu gruppe ja ringe, kust saab osa võtta ning leida uusi tutvusi ja motivatsiooni, et olla igapäevaselt aktiivsem.
tegevuse järgi, mida seal harrastatakse või saaduse järgi mida seal pakutakse. Näiteks: Hollywoodi "The walk of fame" Tihti tuntakse radu ja teid selle järgi, kuhu nad viivad. Näiteks: Meil on ju olemas Tartu, Pärnu jne. maanteed. Tee kasutusotsatarve võib saada tihti selle koha identiteediks. Näiteks: Pea igas suuremas pealinnas on üks ostutänav. Raja mõõtmed näitavad tihti tema tähtsust. Näiteks: Tähtsamad tänavad on üldiselt alati laiemad. Metsarajad, mida kasutatakse vähe, samas kitsad. Väga olulist rolli mängib teede ja tänavate juures samuti neid ümbritsev. Näiteks: Majade fassaadid, istutatud taimed, alleed. Teed ja rajad võivad samuti käituda vahel nagu piirid. Näiteks: Kultuurikilomeeter, mis on meeldiv jalutusrada, on samas ka Tallinna linna ja mere piiriks. Tihti aitavad teed ja rajad meil orienteeruda ja näitavad kätte õige suuna. Teede ja radadega saab suunata ka vaadet mõnele vaatamist väärt objektile (maamärgile)
seotud tegevused), maastiku hooldamine ja negatiivsete mõjude leevendamine ja võimaliku metsa biomassi suurendamine (teostatakse harvendus-ja hooldusraiet, lisaks ka uute istikute istutamine),kui ka püsielupaikade ja vääriselupaikade jälgimine ja uurimine, lisaks ka Kassinurme linnuse rekonstrueerimine. Ohud loodusväärtustele on märkimisväärsed, nimelt happevihmade tõttu kahjustunud puud, mis võivad vajada väljavahetamist.Turismi tõttu võivad kahjustuda metsarajad ning üldine metsa ökosüsteem( läbi prügi maha viskamise jmt). Lisaks külastatakse Kassinurmet tihti ka lemmikloomadega (koerad), kes võivad rikkuda floorat oma väljaheidetega ning tallumisega. Lisaks asub Kassinurme linnamäe lähistel ka raudtee, millest tingituna ka võimalik reostus. Kaitse järelvalve tagatakse talgutega, seadustega, maastiku hooldamisega(niitmine, võsaraie ja külastusobjektide hooldamine) ja negatiivsete mõjude leevendamisega. Kasutatud allikad:
kombed, tuginedes seadustele ning moodustavad käitumisreeglid, mis määravad kindlaks igaühe õigused ja kohustused looduses viibimisel, loodusandide korjamisel, looduslike materjalide kasutamisel ning kogumisel. Teed ja rajad Tänapäeva linnastunud ühiskonnas elades mõtleme harva asfalteerimata jalgradadele, millest muistselajal kogu teedevõrgustik alguse sai. Vanadele eestlastele tähendasid metsarajad rohkem kui lihtsalt võimalust punktist A punkti B jõudmiseks teed olid ka metsakooli eest. Lastele pärandati teadmisi ravimtaimedest ning õpetati laulu järgi tundma linde ning koore järgi tundma puid. Kohalikud andsid tihti teedele ka nimesid ning tõenäoliselt võib pidada neid esimesteks looduse õpperadadeks. Riigija vallametsas olevatel märgistamata teedel ja radadel võib kõndida ja liikuda jalgrattal, suuskadel ning ratsa muretult  need on kasutamiseks kõigile
rahvasõidul. · Suusamaratonist osavõtjad, kes soovivad oma taset tõsta ning võimeid pikamaasõitudel teistega võrrelda. Harjutamisest · Harjutada tuleb aastaringselt, kuna see on kõrgete sportlike tulemuste saavutamise tagatis. · Harjutada tuleb regulaarselt, ilma märgatavate pausideta. · Koormust lisatakse järk-järgult, väikeste annuste kaupa. Harjutuspaigad Kõige paremini sobivad tuulevarjulised metsarajad ja Âteed, kus võib harjutada nii suvel kui talvel.Kevadeti ja sügiseti võib saalitundides võimelda ja palli mängida. Esimesed treeningtunnid tuleb läbi viia kõige soodsamates tingimustes, mis kergendavad õpitavate võtete omandamist. Talvised harjutuspaigad on õppe- ja treeningurajad ning Ânõlvad. Algtreening suusatamisviiside õppimiseks viiakse läbi õpperajal, mis on sisse sõidetud tasasel väljakul ja omab pikerguse ringi kuju, üldpikkusega 200-300 meetrit.
ja seemnealgmed väikese ajanihkega: nii ei saa tolmuterad viljastada seemnealgmeid sama puu emaskäbides (võõrtolmlemine tagab elujõulisema järglaskonna). Tillukesed, kõigest 60 µm läbimõõduga tolmuterad on varustatud kahe õhupõiega, mille abil võivad nad soodsa ilmaga hõljuda õhus kaua ja kanduda kuni 900Â1000 km kaugusele. Enamik tolmuteri ei satu teise männi emaskäbidele, vaid langevad maapinnale  nii on metsarajad, alustaimestik kui ka lähedal asuvad veekogud kaetud kollaka kirmega. Pärast tolmlemist tõmbuvad isaskäbid pruuniks ning kuivavad. Emaskäbidel aga soomused sulguvad ning areng jätkub. Viljastamine toimub alles järgmise aasta kevadel, mil käbid hakkavad jõudsalt kasvama. Seemned valmivad 2. aasta hilissügiseks (novembriks) või 3. aasta talvel, kui algab ka käbide varumine. Küpsed tiibadega varustatud seemned
Kände ja juuri raiejäätmete hulka ei loeta. Raiejäätmeid tekib mahuliselt ca 30-50 tm/ha-l. Lankide puhastamisega: a) loome paremad tingimused raiesmike kultiveerimiseks ja LU tekkeks; b) piirame putukkahjurite arengut ja levikut; c)tagame tuleohutuse. Parim aeg raielankide puhastamiseks raiejäätmetest on koheselt pärast raiet, või esimesel võimalusel, kuid enne tuleohtliku perioodi algust. Raielankide puhastamisel säilitada järelkasv, puhastatakse metsarajad, teed, sihid, kuivenduskraavid, langile jäetud olmepraht, samuti koristatakse langile jäänud ajutised ehitised, kõlbmatud töövahendid ja väljaspool lanki asuvad kasutatud laoplatsid ja laadimisväljakud. Raiejäätmed kogutakse: a) hunnikutesse, b) vallidesse, c) kokkuveoteedele nende tugevdamiseks. Raiejäätmete kogumise eesmärk on need: kas a) jätta mädanema või b) põletada. Vallid võivad olla:
annaabi.ee 
