teenuseid mida pakuvad ainult meie suured linnad nagu Tallinn, Tartu, Pärnu. Maa inimesel ei ole võimalust minna õhtuti kinno, teatrisse, ööklubisse, kohvikusse või spordiklubisse. Võib öelda, et maainimesel puudub võimalus alternatiivkulule, sest tema valikus on ainult üks variant - kui ta tahab näiteks minna sporti tegema. Kui linnainimene saab valida, kas ta tahab trenni minna sooja ja mugavasse spordiklubisse või teha metsajooksu siis maainimene saab valida ainult metsajooksu, sest ühtegi alternatiivi tal lihtsalt pole. Või kui linnas elav inimene tahab õhtul kinos mõnda uut filmi vaadata, siis ta ostab pileti, kartulikrõpsud ja karastusjoogi ning läheb kinno. Maainimene seevastu on sunnitud filmi vaatama kodus, sest tal pole muud valikut. Seega võib väita, et tarbimise erinevused algavad juba turgude ja seal pakutava erinevusest. Maa- ja linnainimese tarbimiserinevused on saanud alguse juba kaugelt minevikust.
Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hdavajalik arengutegur, tiskasvanule lheb neid vaja ldvestuseks ja tvime silitamiseks. Tehnika tiusutmise tttu jb kehalist td jrjest vhemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordihingud annavad selleks hid vimalusi. Koolis on pilastel kll vimlemistunnid, ilmselt aga jb neist napiks. Kik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult vimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, vrkpalli vi teisi liikumist nudvaid mnge harrastab, on kauem terve ja tvimeline. Mngides, sportides ja ppides me vsime. Meie keha ja vaim ei suuda taluda kestvat pinget. Vsimus kaitseb organismi lekoormuse eest. Elundite tvime taastub, kui saame puhata. Kige phjalikum puhkus on uni. Kuid puhata saab ka aktiivselt. Prast pingutavat ppetundi vi raske kodulesande lahendamist vivad paar kerget vimlemisharjutust ning sgav sisse-vlja hingamine meid jlle erksaks muuta
EESTI SPORT Kool: Tallinna Paekaare Gümnaasium Autor: Jekaterina Gusseva Klass: 9 A klass EESTLASTE POPULAARSEMAD SPORDIALAD EESTI OLÜMPIAMEDALID EESTLASED – OLÜMPIAMÄNGUDE MEDALIMEHED TÜÜPI SPORTLASED 1. Terviseprotlane on see inimene, kes hoolitseb oma tervise eest ja füüsiliselt ektiivne, tegeldes regulaarselt metsajooksu, võimlemise või mõne muu spordialaga. 2. Harrastussportlane on see inimene, kes harrastav ainult oma lõbuks, kui tahab, võtab osa ka mõnest kohalikust võistlusest. 3. Tippsportlane on see inimene, kes tegeleb ühe kindla spordialaga ja saavutab omal ala vabariigis või maailmas väga häid tagajärgi. 4. Profisprotlane on see inimene, kes saab võistlemise eest raha, muud tööd ta peale spordi enamasti ei tee,
Ülisuurte pingetega ei ole aga võimalik elada see võib viia hulluseni. Süükoormaga elamine on raske, sest see tekitab inimeses suuri pingeid, millest on väga raske vabaneda. Painavad mõtted ja tunded on inimesega pidevalt igal pool kaasas ning need võivad viia konfliktini iseendaga või suisa mõistuse kaotuseni. Kõigil inimestel on vähemal või suuremal määral pingeid. Igapäevaseid elupingeid saab maandada jooga, metsajooksu, laulmise või muu lõdvestava ja huvipakkuvaga. Ma ei usu, et see on võimalik väga suurte pingeallikate puhul nagu näiteks mõrva sooritamine. Olles tapnud 2 inimest ei aita vaid metsajooks. Leian, et siis on vaja väga põhjalikult oma elu üle järele mõelda ja saada selgust, miks midagi juhtus ning kuidas nüüd saada paremaks inimeseks. See nõuab ilmselt väga suurt tööd iseendaga. Mõrvaril on selleks aeg vanglas.
täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema Kehakultuur ja sport sobivad igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Mõju südame veresoonkonnale Vereringe elundkond koosneb südamest, veresoontest ja verest. Ülesanneteks on kehaosade ühendamine, ainete transportimine ning osalemine jääkainete eritamises. Vere ringlemine veresoontes kindlustab pideva ainevahetuse, võimaldab
Juhanil on kolm põhilist hobi: metsajooks, aiatöö ja bridzimäng. Juhani enesetunne sõltub valitud tegevusest ja sellele kulutatud ajast, enesetundele tema poolt antud pallhinnangud kajastuvad tabelis. Metsajooks meeldib Juhanile väga, pärast esimest jooksutundi on tema enesehinnang suurenenud 10 palli võrra. Aga teisel tunnil kipub väsimus võimust võtma ja selle järel on enesehinnang suurenenud juba vähem. Kui Juhan hambad ristis veel kolmandagi tunni metsajooksu teeks, peaks ta seejärel tõdema, et enesehinnang on samasuur kui teise tunni järel. Kui ta veelgi kauem jookseks, muutuks tema enesetunne järk-järgult viletsamaks. Aiatöö on samuti mõnus, pärast esimest tundi on Juhani enesehinnang suurenenud 6 palli võrra, teise tunni järel on hinnangu suurus juba 11 palli ja see suureneb kogu töötatud aja vältel. Paraku tekib ka seda tööd tehes väsimus ja tüdimus ning enesehinnang kasvab tund-tunnilt üha vähem.
lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema Kehakultuur ja sport sobivad igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Liikumine on elu tunnus. Istudes ja käies, mängides ja töötades liigutame oma keha liigestest. Tegelikud liigutuselundid aga on lihased ehk musklid. Nad on kinnitunud luudele painduvate kõõluste abil. Tavaliselt eristame lihaseid selle järgi, kuidas nad kehaosi liigutavad: üks painutab, teine sirutab; üks tõstab, teine
töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Mängides, sportides ja õppides me väsime. Meie keha ja vaim ei suuda taluda kestvat pinget. Väsimus kaitseb organismi ülekoormuse eest. Elundite töövõime taastub, kui saame puhata. Kõige põhjalikum puhkus on uni. Kuid puhata saab ka aktiivselt. Pärast pingutavat õppetundi või
otsustama ja tegevusplaane koostama. 5. Kokkuvõte Käesolevas referaadis püüdsin välja tuua kõike kehalise kasvatusega seonduvat. Laste positiivne suhtumine kehalisse kasvatusse peaks kindlasti alguse saama kodust. Mida aktiivsemad on vanemad, seda aktiivsemad ja sporditeadlikumad on ka lapsed. 11 Kõik lasteaia ja koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Liikumis- või kehalise kasvatuse tunnis, on õpilaste võimed erinevad. Mõni laps saab suurepäraselt hakkama keeruliste võimlemisharjutustega, mõnel on jõudu kõige rohkem kätekõverdusi teha ja mõni kohe jõuab pikka aega järjest joosta. Paljud kehalised võimed on pärilikud ehk meile geenidega kaasa antud. Samas ei ole ainult andekus see, mis meie
arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Kehalise kasvatuse tunnis, on erinevate õpilaste võimed erinevad. Mõni õpilane saab 11 suurepäraselt hakkama keeruliste võimlemisharjutustega, mõnel on jõudu kõige rohkem kätekõverdusi teha ja mõni kohe jõuab pikka aega järjest joosta. Paljud kehalised võimed on pärilikud ehk meile geenidega kaasa antud. Samas ei ole ainult andekus see, mis meie sportlikud
kohalt. Spordigümnaasiumiga võrreldes see, et ta asus Saaremaal. 4. Kas olid seotud ka KG sporditegevusega ja kui, siis milliste aladega? Ikka. Näiteks käisin kõigil kergejõustiku võistlustel. Samas olin ka paaril korral KG korvpalli võistkonnas. Osalesin ka klassidevahelisel kossuvõistlustel. 5. Kuidas hindad üldisi sportimisvõimalusi KG s? Väga headeks. Kuna kõik oli olemas. Ujula, saal, metsajooksu rajad. 14 6. Kas Sa tegelesid gümnaasiumi ajal peale kergejõustiku veel mõne teise spordialaga? Ei tegelenud. Vaid võistlustel sai vahest mängitud kossu (n: KG eest, klasside vahelistel võistlustel, Kihelkonna valla eest,). Ettevalmistusperioodil sai tegeletud nii jalgpalli, ujumise, võrkpalli kui ka suusatamisega. 7. Kui tihti trenni tegid? Iga päev kell 5 õhtul. Pühapäeviti sai käidud üle nädala ujumas
harjutust ja tegevust" või ,,ainult kiirust" arendavat tegevust või harjutust. Erinevad kehalised võimed arenevad enamasti alati läbipõimunult ja kompleksselt. Sõltuvalt tegevuse sooritamise iseloomust muutub rõhuasetus vaadeldavate kehaliste võimete arengus. Lihtne näide on kasvõi kiiruse ja jõu omavaheline seos. Ei ole võimalik, et lihased on kiired, ilma et nad oleksid tugevad ja vastupidi. Kui suhteliselt passiivne inimene hakkab regulaarselt harrastama metsajooksu, siis paranevad mingil määral ka tema jõunäitajad. Jõutaseme paranemisega areneb ka tasakaalu säilitamise ja taastamise võime. Pallimängudes, mis arendavad samaaegselt nii kiiruslikkust kui ka vastupidavust, arenevad suurel määral ka inimese koordinatsioonilised võimed. (4) 11 2. TREENINGMETOODIKA Sügis 2015 treeningud algasid ettevalmistusperioodiga septembris. Ülesanne oli
annaabi.ee 
