palju, kui asemele kasvatad. See nõue kehtib tänaseni. Praegusel hetkel on Saksamaa Euroopas väga metsarikas riik. Kokku on metsa pindala 11,1 miljonit hektarit. Seega on ligikaudu 31 % Saksamaa kogupindalast metsa all. Metsaaladest, mis moodustavad riigi kogupindalast 31 %, on 2/3 okasmetsad ja 1/3 lehtmetsad. Algupärane metsataimestik, lehtmets, moodustas peaaegu 80% metsade kogupindalast. Iseloomulik puuliik oli pöök. Tänapäeval võib Saksamaa metsaalad jaotada järgmiselt: 1) Põhja-Saksamaa- valdavalt männikud 2) Lõuna-Saksamaa- valdavalt kuusikud 3) Mäestiku piirkond- lehtpuude piirkond Tänapäeval võib Saksamaal leida 71 liiki puid. Peamised puuliigid on harilik mänd
ja kaevandamise peamiseks põhjuseks vaesus. Etioopias aga kasvav rahvaarv, kes vajab juurde põllu- ja karjapidamismaad ning küttepuid. Madal haridustase ja valitsuse vähene sekkumine aitab sellele samuti kaasa. Nigeerias on suurim ürgmetsade raiumise määr. Seda tehakse samuti põllumajanduseks ja kütteks. Lageraie tagajärjel on praeguseks kadunud 90% Aafrika metsadest. 81% Nigeeria ürgmetsadest kadus viimase 15.aastaga. Lääne-Aafrikas on alles veel vaid 22,8% niisketest metsaaladest. Metsaraie vähendab sademete hulka ning Etioopia on kogenud seetõttu näljahäda ja põuda. Viimase 50. aastaga on kadunud 98% Etioopia metsadest. Metsaraie Madagaskaril on põhjustanud kõrbestumist, viljaka pinnase kadumist ning veevarustuse lagunemist, mille tulemuseks on riigi võimetus pakkuda kasvavale rahvastikule eluks vajalikke ressursse. Etioopia valitsus koos organisatsioonidega nagu Farm Africa on hakanud võtma kasutusele meetmeid, et lõpetada ülemäärane metsa raie.
Algupäraselt oli Saksamaal lehtmetsad ja segametsad ja mägipiirkondades okasmetsad. Inimtegevuse tulemusena on rikkumata looduse ala märkimisväärselt muutunud. Metsa on alati kasutatud ressursina (näiteks ehitusmaterjalina ja kütusena) ja seetõttu arenesid välja tüüpilised kultuur- ja tulundusmetsad. Praegusel hetkel on Saksamaa Euroopas väga metsarikas riik. Kokku on metsa pindala 11,1 milj hektarit. Seega on ligikaudu 31 % Saksamaa kogupindalast metsa all. Metsaaladest, mis moodustavad riigi kogupindalast 31 %, on 2/3 okasmetsad ja 1/3 lehtmetsad. Saksamaal on metsi majandatud säästva majandamise põhimõtte järgi juba üle 200 aasta. Metsa säästev majandamine mõjutab metsastruktuuri vähe see mõjutab looduslikku struktuuri pigem positiivselt. Säästvuse põhimõte sisaldub föderaalseaduses metsade kohta ja metsaseaduses. Säästvuse põhimõtte algataja oli Hans Carl von Carlowitz. Oma raamatus "Sylvicultura
Algupäraselt on siin lehtmetsad ja segametsad ja mägipiirkondades okasmetsad. Inimtegevuse tulemusena on rikkumata looduse ala märkimisväärselt muutunud. Metsa on alati kasutatud ressursina (näiteks ehitusmaterjalina ja kütusena) ja seetõttu arenesid välja tüüpilised kultuur- ja tulundusmetsad. Praegusel hetkel on Saksamaa Euroopas väga metsarikas riik. Kokku on metsa pindala 11,1 milj hektarit. Seega on ligikaudu 31 % Saksamaa kogupindalast metsa all. Metsaaladest, mis moodustavad riigi kogupindalast 31 %, on 2/3 okasmetsad ja 1/3 lehtmetsad. Tänapäeval võib Saksamaal leida 71 liiki puid. Peamised puuliigid on harilik mänd , harilik kuusk , harilik pöök ja tamm. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Asukoht Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas
Metsaalad Muu maa 930620; 51% Joonis 1.1.1. Indoneesia maismaa jagunemine protsentuaalselt, 2012 seisuga Ülevalasuvalt jooniselt 1.1 on näha, et metsaalasid on Indoseesias 51%, kuid erinevate allikate andmeil on see 50-58%. Siinkohal ja edaspidi on kasutatud ametlikke FAO andmeid nende olemasolul. Kõikidest metsaaladest on 34% kaitse all, 21% metsa puhul on ette nähtud, et see maa konveteeritakse ümber kasutamiseks muul otstarbel ning ülejäänud 45% on majandatavad metsad. (FAO) FRA 2010 aasta Indoneesia metsaressurside raporti kohaselt jagunevad indoneesia metsaalad nagu näidatud tabelis 1.2. (FRA 2010) Tabel 1.2. Indoneesia metsaalade jagunemine 2010 aastal (FRA 2010) Liik Pindala km2 Kaitse all olev mets 330 381
piirkonnad, mida ümbritseb mägine ala (looduslikud maastikud jäävad alla metsapiiri 1600 meetri kõrgusele). Lisaks on piirkonna loodealas tihe põllumajandusala, kus põldude võrgu vahele jäävad väikesed metsade laigud. Piirkonda iseloomustab ka tihe maanteede võrgustik neli kiirteed ja lisaks mitmed riikliku ja kohaliku tähtsusega maanteed. Rohukonna populatsiooni ähvardavad siin isolatsioon ja kõrge suremus, mis tuleneb järjest rohkem killustatud metsaaladest, linnastumisest ja liikluskoormuse kasvust. Kuna tegu on mägise alaga, piiravad konnade levikut kliimatingimused, mistõttu võtsidki uurijad oma vaatluse alla vaid metsapiirist allapoole jäävad alad seega on uuringualadeks kõrgused vahemikus 200- 1600 m. Algandmetes kasutatud materjalis olid esitatud võimalikud sigimiskohad, mida peeti stabiilselt kasutusesolevaks juhul, kui seal oli varem tuvastatud rohukonnade kohalolu ja sigimine mitme järjestikuse aasta vältel.
haruldasemaid linnuliike maailmas. Lisaks lindudele on pargis veel kalatiigid, tiigrid, kilpkonnad, ahvid, põdrad ja orhideed. Black River Gorges on metsaga kaetud piirkond Mauritiuse loodeosas. 1994. aastal kuulutati see rahvuspargiks, et kaitsta saare metsa - saarel on puutumatuna säilinud vaid vähem kui üks protsent algsetest metsaaladest. Black River Gorges rahvuspark on suurim looduskaitseala saarel. Siin elab 9 liiki linde ja rohkem kui 150 liiki taimi, mida leidub vaid Mauritiusel. Black River Gorges rahvusp argis on rohkem kui 50 kilomeetri ulatuses matkaradu ning sinna pääseb hõlpsasti nii Curepipe`ist kui ka Vacoasest. Trou Aux Cerfs on uinunud vulkaani kraater, mis asub Curepipe`i linna lähedal ja kust avanevad hingematvalt kaunid panoraamvaated Mauritiuse saarele. Vulkaani nõlvu pidi
kuivendatavad. Kõrgustiku kagu- ja idapoolsete servaalade põllumullad kuuluvad vabariigi keskmise viljakusega muldade hulka (V--VI hindeklass). Ligikaudu samasuguse viljakusega on ka künkliku ala erodeerimata mullad. Taimkate Otepää kõrgustikul leidub looduslikku taimkatet piiratult. Algne metsade, järvede ja soode maastik on inimese majandusliku tegevuse mõjul tugevasti ümber kujundatud. Suur osa varasematest metsaaladest on põllustatud või muutunud niitudeks. Palju on ajutisi sööte ja võsastunud maid. Metsad hõlmavad praegu 28% kõrgustiku pindalast, s. o. vähem kui vabariigis keskmiselt (32%). Valdavad on liigivaesed kuusikud ja kuuse-männimetsad (kõrgustiku keskosas üle 60%, ääreosades 15--30% metsade kogupindalast). Selliste metsade suure suhtelise tähtsuse poolest paistab kõrgustik silma kogu Eesti ulatuses. Neile metsadele
Harjumaal ning LääneVirumaal. Viimaste aastate intensiivistunud metsamajanduse oludes on eriti kannatanud Põlva-, Võru- ja Viljandimaa metsad, kus traditsiooniliselt on olnud palju hajakülasid ning seega ka talumetsi. Samuti on sealsed parema mullaviljakusega alad korduvalt olnud vahelduvalt kasutuses nii põldude-niitudena kui metsadena ning põliseid loodusmetsi säilinud väga vähe. Suurematest metsaaladest on tuntud Palumaa ja Karula rahvuspargi metsad ning rohkesti metsi leidub ka Läti piiri läheduses. 3. METSAÖKOLOOGIA JA VÄÄRISELUPAIGAD Tänapäeva metsamajanduse käsutuses on kõikvõimalikud vahendid, mille abil rakendatakse metsa looduslikud ressursid heaolu ja rikkuse teenistusse.Viimatinimetatud põhjusel on aga olulisel määral muutunud tingimused, mis tagavad taimestiku ja loomastiku püsimajäämise metsades.
põhjustada seemneallikate hävimist, muuta biotoobi struktuuri, välja viia toitained, muuta mikrokliimat. Samas ei ole metsaraie mõjud vaid negatiivsed. Raiet võib vaadelda kui tule asendajat – mõlemad jätavad alles mitmeid mikropaiku, kus elu säilib ning mis aitavad kaasa mitmete taime- ja putukaliikide paljunemisele. Taastunud metsakooslused aga erinevad põlistest metsaaladest. Liikide arv on suurem põlismetsades. NIIT- Niidud on elukooslused, kus kasvavad mitmeaastase rohttaimed. Enamasti on nende teke ja säilimine seotud inimtegevusega. Niidu iseloomulikuks tunnuseks on kamara teke. Kamara moodustavad tihedalt omavahel läbipõimunud rohttaimede juured ja nende maa-alused varred. Keskkonnatingimused niidul: avatud maastik palju valgust huumusrikas muld tuulisem kui metsas
annaabi.ee 
