Ksüleen Ksüleen või dimetüülbenseen, endise nimetusega ksülool . Selge, värvitu iseloomuliku lõhnaga vedelik. Lihtsalt lahustuv eetris, etanoolis, fenoolis Nitrobenseen Mõrumandli lõhna ja magusa maitsega mürgine kollakas vedelik Kasutatakse peamiselt lahustina. Kasutatakse ka aniliini tootmiseks. Kokkupuude võib tõsiselt kahjustada närvisüsteemi. Aniliin Vees raskesti lahustuv, värvusetu, vedel, oksüdeerub kergesti õhus Väga mürgine, muudab vere hemoglobiini methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku Kasutatakse keemiatööstuses, värvina riide ja naha värvimiseks, ravimites, lõhke ja lõhnaainetes, fotoilmutina, plastmassides Tolueen Algne nimi toluool Vedel, vees lahustumatu, veest kergem, oksüdeerub kergesti õhus, spetsiifiline lõhn Võib põhjustada iiveldust, väsimust, nõrkust, mälukaotust, isutust, surma Kasutatakse liimides, lakkides, lahustites ja desinfektsioonivahendid Leidub looduses madalal tasemel toornaftas Fenool
kui benseen, broomiveega, tekkib 2,4,6- tribromoaniliin (valge sade) (joonis.1.3) Reageerimisel kloorlubjaga tekkib lilla värvusega värvaine Kasutamine Aniliin on oluline keemiatööstuses Tänapäeval toodetakse maailmas üle miljoni tonni aniliini aastas Aniliini kasutatakse samuti polümeeride valmistamisel, temast saab värviaineid, ravimeid, kummivulkanisaatoreid, lõhkeaineid Mürgituse sümptomid, esmaabi Tema mõjul muutub vere hemoglobiin methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku Aniliini on eriti ohtlik veel seetõttu, et ta võib sattuda organismi mitte ainult läbi hingamisteede (aurudega) ja limaskestade vaid ka läbi naha Aniliini sattumisse organismi lihtsustavad soe õhk ja alkoholi tarbimine Sümptomid Limaskesta, kõrvade ja küünte sinikaks muutumine, kogu keha äkiline nõrgenemine, pea valu, pea ringlemine, okse, hingamise raskused Maks on suurenenud ja valulik
Indigo kuivdestillatsioonil saadigi värvusetut õlist vedelikku aniliini. Aniliin on värvusetu, õhu käes kergesti tumenev vedelik. Iseloomuliku lõhnaga ja mürgine. Vees lahustub halvasti. Orgaanilistes lahustites aga lahustub. Aniliini saadakse nitrobenseeni redutseerimisel. Vesinik saadakse kas Zn või Fe reageerimisel vesinikkloriidhappega. Aniliin võib sattuda organismi läbi naha. Verre sattumisel muutub hemoglobiin methemoglobiiniks, mis ei seo enam hapnikku. Aniliin põleb tahmava leegiga. Tugevate oksüdeerijatega (nt. kaaliumdikromaat) oksüdeerub fenüülamiin aniliinmustaks, mida kasutatakse riide- ja nahavärvina. Aniliini tehakse kindlaks kloorlubjaga, tekib lilla värvusega ühend. Fenüülamiin on lähteaineks aniliisvärvainete (riidevärvid), ravimite (streptotsiid), lõhkeainete, fotoilmutite, plastmasside, raketikütuste ja lakkide valmistamisel. Hapetega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl
üks vesinikuaatom aminorühmaga. Füüsikalised omadused Aniliin on värvitu, vees praktiliselt lahustumatu, õli taoline vedelik. Lahustub hästi orgaanilistes lahustites (etanool, eeter, benseen jne). Õhus oleva hapniku toimel oksüdeerub ta kergesti ja muutub seetõttu tumedaks vedelikuks. Keemilised omadused Aniliin on väga mürgine aine, mis võib organismi sattuda nii läbi kopsude limaskesta kui ka läbi näha. Tema toimel muutub vere hemoglobiin methemoglobiiniks, mis ei transpordi veres hapnikku edasi. Eelkõige avaldab aniliin kahjulikku mõju kesknärvisüsteemile. Kuigi aniliin on väga nõrk alus, moodustab ta hapetega siiski ammooniumsoolasid. Kasutamine Aniliin on tähtis keemiatööstuse tooraine. Aniliinist toodetakse aniliinvärve nii tekstiili kui ka naha värvimiseks, valmistatakse ravimeid, lõhke ja lõhnaaineid, plastmassi, fotoilmuteid, teda kasutatakse veel kummi vulkaniseerimisel ja bensiini detonatsiooni kindluse suurendamiseks.
fenooliks. C6H5NH2+NaNO2+H2SO4= C6H5-0H + N2 +NaHSO4+H2O Kasutamine Aniliin on oluline keemiatööstuses. Tänapäeval toodetakse maailmas üle miljoni tonni aniliini aastas. Aniliini kasutatakse samuti polümeeride valmistamisel, temast saab värviaineid, ravimeid, kummivulkanisaatoreid, lõhkeaineid. Mürgituse sümptomid, esmaabi. Aniliin on väga mürgine. Tema mõjul muutub vere hemoglobiin methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku. Aniliini on eriti ohtlik veel seetõttu, et ta võib sattuda organismi mitte ainult läbi hingamisteede (aurudega) ja limaskestade vaid ka läbi naha. Aniliini sattumisse organismi lihtsustavad soe õhk ja alkoholi tarbimine. Sümptomid: · Limaskesta, kõrvade ja küünte sinikaks muutumine, kogu keha äkkiline nõrgenemine, pea valu, pea ringlemine, okse, hingamise raskused. Maks suurenenud ja valulik. Raskel mürgitamisel:
C6H5NO2 + 3H2 C6H5NH2 + 2H2O · Tuhmeneb kiiresti õhu käes. · Oksüdeerijate toimel (õhk) läbib kogu värvigamma, muutudes lõpuks mustaks(aniliinmust). · Aniliinist toodetakse mitmesuguseid aniliinvärve riide ja naha värvimiseks, ravimeid, lõhke- ja lõhnaaineid, kummivulkanisaatoreid, fotoilmuteid, plastmasse jm. · Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. · Tema mõjul muutub vere hemoglobiin methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku. · Aniliini on eriti ohtlik veel seetõttu, et ta võib sattuda organismi mitte ainult läbi hingamisteede ja limaskestade vaid ka läbi naha. Histamiin · Tekib organismi õietolmu sissehingamisel. · Kutsub esile allergia (pisarate vool,nohu, aevastus jne.) 5 · Antihistamiinid histamiinide vastu
teatakse tänapäeval indigona. Indigo kuivdestillatsioonil saadigi värvusetut õlist vedelikku – aniliini. Aniliin on värvusetu, õhu käes kergesti tumenev vedelik. Iseloomuliku lõhnaga ja mürgine. Vees lahustub halvasti. Orgaanilistes lahustites aga lahustub. Aniliini saadakse nitrobenseeni redutseerimisel. Vesinik saadakse kas Zn või Fe reageerimisel vesinikkloriidhappega. Aniliin võib sattuda organismi läbi naha. Verre sattumisel muutub hemoglobiin methemoglobiiniks, mis ei seo enam hapnikku. Aniliin põleb tahmava leegiga. Tugevate oksüdeerijatega (nt. kaaliumdikromaat) oksüdeerub fenüülamiin aniliinmustaks, mida kasutatakse riide- ja nahavärvina. Aniliini tehakse kindlaks kloorlubjaga, tekib lilla värvusega ühend. Fenüülamiin on lähteaineks aniliinvärvainete (riidevärvid), ravimite (streptotsiid), lõhkeainete, fotoilmutite, plastmasside, raketikütuste ja lakkide valmistamisel. Lõhnalt meenutab aniliin roiskunud kala
Aniliin on vees raskesti lahustuv, värvusetu õlikas vedelik. Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Oksüdeerub õhus kergesti, muutudes seejuures tumedaks. Väga kergestioksüdeerub ka tugevate oksüdeerijate näiteks kloorlubja või kaaliumdikromaadi lahuse toimel. Reageerimisel kloorlubjaga tekkib lilla värvusega värvaine. Seda tundliku reaktsiooni rakendatakse aniliini kindlakstegemiseks. Aniliin on väga mürgine. Tema mõjul muutub vere hemoglobiin methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku. Aniliini on eriti ohtlik veel seetõttu, et ta võib sattudaorganismi mitte ainult läbi hingamisteede ja limaskestade vaid ka läbi naha. Kokkuvõte Sünteesi eesmärgiks oli sünteesida aniliin lähtudes nitrobenseenist. Kõigepealt tuli sünteesida nitrobenseen benseenist ja nitreerimissegust. Seejärel eelnevalt valmistatud nitrobenseenist ja tinast sünteesida aniliin. Kõige raskem oli veeaurudestillatsioon, sest seade on üsna mahukas.
Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Oksüdeerub õhus kergesti, muutudes seejuures tumedaks. Väga kergesti 3 oksüdeerub ka tugevate oksüdeerijate näiteks kloorlubja või kaaliumdikromaadi lahuse toimel. Reageerimisel kloorlubjaga tekkib lilla värvusega värvaine. Seda tundliku reaktsiooni rakendatakse aniliini kindlakstegemiseks. Aniliin on väga mürgine. Tema mõjul muutub vere hemoglobiin methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku. Aniliini on eriti ohtlik veel seetõttu, et ta võib sattuda organismi mitte ainult läbi hingamisteede ja limaskestade vaid ka läbi naha. Aniliini füüsikalised omadused: vees raskesti lahustuv, värvusetu, õlitaoline mürgine vedelik, lahustub eetris, alkoholis, benseenis. Aniliini keemilised omadused: 1. õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks 2
tumesinist taimset värvi, mida teatakse indigona tänapäeval. Indigo kuivdestillatsioonil saadigi värvusetut õlist vedelikku aniliini. Aniliin on värvusetu, õhu käes kergesti tumenev vedelik. Iseloomuliku lõhnaga ja mürgine. Vees lahustub halvasti. Orgaanilistes lahustites aga lahustub. Aniliini saadakse nitrobenseeni redutseerimisel. Vesinik saadakse kas Zn või Fe reageerimisel vesinikkloriidhappega. Aniliin võib sattuda organismi läbi naha. Verre sattumisel muutub hemoglobiin methemoglobiiniks, mis ei seo enam hapnikku. Aniliin põleb tahmava leegiga. Tugevate oksüdeerijatega (nt. kaaliumdikromaat) oksüdeerub fenüülamiin aniliinmustaks, mida kasutatakse riide- ja nahavärvina. Aniliini tehakse kindlaks kloorlubjaga, tekib lilla värvusega ühend. Fenüülamiin on lähteaineks aniliisvärvainete (riidevärvid), ravimite (streptotsiid), lõhkeainete, fotoilmutite, plastmasside, raketikütuste ja lakkide valmistamisel. Hapetega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl
sisaldus 91 g/kg). 2008.a. Piirnormi ületavaid benso(a)püreeni sisaldusi ühestki uuritud toiduproovist ei leitud. 33. Nitritid ja nitroosamiinid. · Nitraadid ei ole inimtervisele reaalselt tarbitavates kogustes ohtlikud. Probleeme tekitab see, et nad võidakse looma soolestiku mikroobide poolt redutseerida nitrititeks. Nitrititel on teada kaks ebasoodsat toimet: · 1. vere hemoglobiini oksüdeerimine hapnikku mittesiduvaks methemoglobiiniks. Kui viimast koguneb verre liiga palju, võib kudedes tekkida anoksia e. hapnikupuudus; · 2. Reaktsioonil amiinidega annavad nitritid nitroosamiine ja amiide, mis on tugevad mutageenid ja näriliste korral ka kantserogeenid. · Nitroosamiine leidub paljudes toitudes, aga ka ravimites, kosmeetikatarvetes, tubakas, tees jne. Võivad põhjustada kasvaja teket katseloomade maksas, neerudes, kusepõies, maos, peensooles, pankreases ja hingamisteedes
Clostridium botulinum'i spooride arengu vältimiseks lisatav nitraat annab < 0,1 mg /päevas. · Nitraadid ei ole inimtervisele reaalselt tarbitavates kogustes ohtlikud. Probleeme tekitab aga asjaolu, et nad võidakse looma endogeensete mikroobisüsteemide poolt redutseerida nitrititeks. Viimastel on teada kaks organismi suhtes ebasoodsat toimet: · 1. Nitritid oksüdeerivad hemoglobiini hapnikku mittesiduvaks methemoglobiiniks. Kui viimast koguneb verre liiga palju, võib kudedes tekkida anoksia e. hapnikupuudus; · 2. Nitritid annavad reaktsioonil sekundaarsete amiinidega N-nitroosamiine ja amiide, mis on tugevad mutageenid ja näriliste korral ka kantserogeenid. · Nitroosamiine leidub paljudes toitudes, aga ka ravimites, kosmeetikatarvetes, tubakas, tees jne. Levinuim on N,N-dimetüülnitroosamiin, mis on ka kõige tugevam kantserogeen,
Lämmastikühendite liig esineb mullas tavaliselt nitraatidena, mis kogunevad hiljem külvatud taimedesse. Näiteks spinat akumuleerib nitraate kuni 3,5 grammi kilogrammi kohta. Selle tulemusena halveneb põllumajandusliku toodangu kvaliteet: väheneb puu- ja juurviljade säilivus ning nende toiteväärtus. Nitraadid sattuvad läbi viljade söömise inimorganismi, kus toimub nende redutseerimine nitrititeks, mis omakorda muudab veres hemoglobiini methemoglobiiniks. Selle tagajärjel verel kaob hapniku sidumise võime. Võib haigestuda aneemiasse. Organism, eriti kesknärvisüsteem, kannatab hapnikuvaeguse all, mis avaldub nõrkustundes, vaimsete ja kehaliste võimete vähenemises, peapöörituses ja südamepekslemises. Lämmastikväetised stimuleerivad põllumajandussaadudtes mükotoksiinide teket, mis on kantserogeensed ehk kasvajaid tekitavad või põhjustavad muid raskeid haigusnähte. Fosfor pole elusorganismidele mullas liiga toksiline
annaabi.ee 
