· Atmosfääri sattudes kulgeb põlemine sageli plahvatuslikult · Tuntakse umbes kolmkümmet meteoorivoolu, mis tekivad, kui Maa läbib lagunenud komeedi tuuma või saba · Meteoorivoolu nimetatakse ka tähesajuks · Voolu ajal võib tunnis näha 100 100 000 meteoori · Voolu aktiivsust mõõdetakse ühes tunnis loendatud meteooride arvu järgi Meteoriit · on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk · Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. · Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed · Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%) Mikrometeoriidid · Mikrometeoriidid koosnevad silikaatseist mineraalidest või klaasist · Nad sisenevad Maa atmosfääri kiirusel kuni 70 km/s
suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemilisels analüüsiks. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan. Vähemal määral sisaldavad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente vaid protsendi murdosa. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla 5.Leia materjali meteoriitide koostisse ja suuremate maalelangenud meteoriitide kohta. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%).
räägime me siis, kui mõni neist kehadest on piisavald suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemilisels analüüsiks. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente vaid protsendi murdosa. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Meteoriitides leiduvate radioaktiivsete või kosmogeensete isotoopide uurimine võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust (kuni 4,5 miljardit aastat).
meteoori. Voolu aktiivsust mõõdetakse ühes tunnis loendatud meteooride arvu järgi. Aktiivsus võib eri aastatel olla erinev. 4. Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteooriidisajuna. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Meteoriitides leiduvate radioaktiivsete või kosmogeensete isotoopide uurimine võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust (kuni 4,5 miljardit aastat)
hästi vaadeldav. Komeedid tiirlevad ümber Päikse ellipsikujulisel orbiidil, mis ulatub planeedisüsteemist kaugele välja. Kuni poolekauguseni lähematest tähtedest, arvatakse olevat palju komeete, mis tiirlevad aeglaselt ümber Päikese ja moodustavad nn. Oorti pilve. Meteoriidid Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüteerimise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögi- plahvatus- või plahvatuskraatreid, mida tavaliselt ümbritseb ringvall
pdf) 6 METEORIIDID Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteoriidisajuna. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriitideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%)
Teisel juhul on tegu kompaktsete kehadega, tihedus 2,28 Mg/m³, tekitavad väikese osa juhuslikke meteoore. Umbes 85% meteoorkehi liigub planeetide tiirlemise suunas. Meteoriit Sõna meteoriit pärineb kreeka keelest (tähendades meteooros 'õhus hõljuv'). Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke meteoorkeha jäägid. Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Meteoriitides leiduvate radioaktiivsete või kosmogeensete isotoopide uurimine võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust (kuni 4,5 miljardit aastat).
Asub Rootsis ja tema diameeter on 52 kilomeetrit. Eestis on suurim Kaali kraater. Läbimõõt on 110 meetrit ja sügavus 16 meetrit. Kraatrit ümbriteb löögist tekkinud 3...7 meetri kõrgune vall. 7 Kokkuvõte Meteoriitidest suurem on pärineb asteroidivööst. Need ongi meteoriitide lähtekehad, mis on siis üle 1km laiad. Kuju on meteoriitidel korrapäratu. Neil puuduvad teravad nurgad ja servad. Põhjus selles, et atmosfääri õhusurve lihvib need siledaks. Meteoriidi pinda katab õhuke, kuni mõne millimeetrine ja tume sulamiskoorik. Tavaliselt aint suure massi ja kosmilise kiirusega langevad kosmosekehad võivad jõuda maapinnale. Peaaegu kõigi meteoriitide aine vanus on 4,5 - 4,8 miljardit aastat. Umbes samasugune on nii asteroidide kui ka Maa geoloogiline vanus. See kinnitab Päikesesüsteemi
Maailma suurima asteroidi Ceres'e läbimõõt on 1003 km. Meteoriidid on päikesesüsteemi väikekehad, mille diameeter jääb alla ühe kilomeetri. Nad on korrapäratu kujuga. Meteoriite jagatakse raud-, kivi- ja segameteoriitideks. Enamik meteoriite on päris asteroidide vööst ja koosnevad rauast, hapnikust, ränist ning mangaanist. Referaati koostades sain vastused kõigile oma küsimustele ja palju enamgi. Nüüd ma tean, mis vahe on asteroididel, komeetidel ja meteoriitidel. 8 KASUTATUD ALLIKAD · http://www.folklore.ee/tagused/nr2/kmt.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Komeet · http://et.wikipedia.org/wiki/Hale'i-Boppi_komeet · http://et.wikipedia.org/wiki/Asteroid · http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit 9 LISAD Komeet Asteroid Meteoriit 10
hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem. Meteoori suurus ulatub liivatera suurusest piljardikuuli suuruseni. Tihedus jäävad vahemikku 300...8000 kg/m³. Meteoorkeha kiirus on suur. Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on selge ilm ja piisavalt kannatust. Rahvas nimetan meteoorisadu langevateks tähtedeks. Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning
Kivimimeteoriitidel 3...500 miljonit aastat, raudmeteoriitidel aga100...1500 miljonit aastat. Meteoriitide kolmandat vanust, nn maalilist iga hakatakse lugema nende jõudmisest maale. Selle määramiseks on välja mõeldud palju erinevaid võimalus. Näiteks üks meetod on kraatrite vanuse määramine soo- ja järvesetetes meteoriitsete ainese alusel, mis sinna kuhjunud on. Maaline iga võib neil kujuneda kuni mõnekümne tuhande aastani, mõnedel Antarktikast leitud meteoriitidel isegi 750 000 aastani. Värskemad meteoriidid pakuvad rohkem uurimishuvi kuna neis võib leida lagunenud kosmogeenseid isotoope. 2. Meteoriitide koostis 4 Meteoriidid koosnevad keemiliselt maal tuntud elementidest. Tähtsamad komponendid on hapnik, raud, räni ja magneesium. Need moodustavad umbes 90% meteoriitide massist. Peamised komponendid on sulfiidne, silikaatne ja metalliline.
meteoriidisajuna. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriitideks ehk sideriitideks, kivimeteoriitideks ehk aeroliitideks ja segameteoriitideks ehk pallasiitideks. Raudmeteoriidid sisaldavad peale raua 5-30 % niklit. Kivimeteoriitide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad paljudel juhtudel primaarse kosmilise aine tombuksikondreid. Segameteoriidikraatrite koostis on vahepealne. Meteoriitidel on korrapäratu kuju, neil pole teravaid nurki, pinda katab õhuke sulamis koorik ning selles on madalad lohukesed - regmaglüptid. Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale (sreibertsiiti, olhamiiti). Meteoriitides leiduvate radioktiivsete või kosmioogeensete isotoopide uurimine võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust. Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögiplahvatus või plahvatuskraatreid,
annaabi.ee 
