...................................................................20 Lisa2.............................................................................................................................22 Sissejuhatus Valisin selle teema, kuna see tundus mulle huvitav. Eesti on maailmas esimesel kohal meteoriidikraatrite tiheduses ühe ruutmeetri kohta. Tahtsin rohkem teada saada Eestis asuvatest meteoriidikraatridest, enne töö alustamist teadsin vaid kahte: Kaali ja Ilumetsa meteoriidikraatrit. Minu arvates peab inimene rohkem teadma oma kodumaa looduse kohta, kui seda õpitakse koolis geograafia tunnis. Uurimistöö koosneb 3 peatükist. Esimeses peatükis selgitan mis on meteoriit ja metoriitika. Teises peatükis räägin lähemalt 6 meteoriidikraatrist. Kolmandas peatükis on välja selgitatud, kui palju teavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased meteoriidikraatridest. Teavet otsisin, sain internetist, raamatudest ja ka juhendaja käest. Metoodikaks on küsitlus
lagunemisel Meteoorset ainet langeb Maale iga päev mitukümmend tonni Meteoorivool Tähesadu Mingi taevakehaga seotud meteooride nähtavale ilmumine Tuntuimad meteoorivoolud: perseiidid, orioniidid, leoniidid, geminiidid ning kvadrantiidid. METEORIIDID Maa pinnale langenud kosmilise päritoluga keha Asteroid Korrapäratu kuju Koostis: raud, hapnik, räni, mangaan Meteoriit Meteoriidi jälg KRAATRI D Löögi/plahvatuskr aatrid Tekib ringvall Maailmas kuskil 200 meteoriidikraatrit/rü hma Kaali kraater Saaremaal Kasutatud kirjandus: ·Kosmoloogia õpik 12 klassile ·Vikipeedia ·http://www.ut.ee/BGGM/meteor.html ·http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/meteoorid _meteoriidid_evelin.htm
........4 KOKKUVÕTE........................................................................................................................... 5 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Saaremaal asub Eesti suurim loodusharuldus - Kaali meteoriidikraatrite rühm. Viiekümne hektari suurusel goeloogilisel kaitsealal paikneb 9 meteoriidikraatrit (Skeem 1): peakraater ja 8 kõrvalkraatrit, mis moodustavad ühtlasi ka Euraasia mandri efektseima kraatrivälja. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega (Teaduslikult on lubamatu võrrelda meteoriidi plahvatust tuumapommi plahvatusega, kuna meteoriidi plahvatamisel aine gaasistub, tuumapommi plahvatusel muutub aine hoopiski plasmaks!)
KAALI MAASTIKUKAITSEALA Üks efektsemaid kraatrivälju Euroopas Üks haruldasemaid loodusmälestisi Eestis Üks olulisemaid turismiobjekte Saaremaal Asub Saaremaa keskosas, Pihtla vallas, Kuressaarest 20 km kirde poole Alal asub 9 meteoriidikraatrit, asuvad ühel ruutkilomeetril Peakraater Kraatrit ümbritseb 3-7 m kõrgune vall, nn Järvemägi, mis koosneb meteoriidiplahvatusel ülespaiskunud pinnasest Kohalikele lastele on see meeldivaks ajaveetmispaigaks, seda eriti talvel Ümmargune Valliharjalt läbimõõt 105 110 m Keskmine sügavus valliharjalt kuni põhjani 16 m Järvesetteid kuni 5,8 m Toitub põhjaveest ja sademetest, veetase aastati väga erinev Mõnel aastal on veetase väga kõrge
Kaali meteoriidikraater 12b Meteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan. Kui meteoorkeha kiirus on veel vähemalt 3 km/s, siis toimub selle kokkupuutel maapinnaga plahvatus: suurem osa meteoorkehast muutub seejuures momentaalselt hõõguvaks gaasiks, plahvatuse kohal aga moodustub kraater, mille ümbrusesse hajuvad vaid vähesed säilinud meteoriidikillud. Kraater Kraater on lehterjas või peekritaoline maapinnasüvend, mis on tekkinud vulkaani purske või meteoriidi löögi (või plahvatuse) tagajärjel; läbimõõt mõnekümnest meetrist mitme kilomeetrini, sügavus mõnest meetrist mitmesaja meetrini. Eesti Eesti territooriumil on tänaseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusjälgi (kaheksanda võimaliku Vaida kraatri uurimist on alles alustatu...
......................2 Kaali kraater..........................................................................................3 Neugrundi kraater....................................................................................4 Kärdla kraater........................................................................................5 Kasutatud kirjandus.................................................................................6 Sissejuhatus Eestis on teada 14 meteoriidikraatrit, suurima kaatri läbimõõt ulatub kuni 7 kilomeetrini. Juttu tuleb kosmosetekkelistest pinnavormidest Eestis. Üksikasjalikumalt on kirjeldatud Eesti suurimatest ja tuntumatest kosmosetekkelistest pinnavormidest. Kirjeldatud on nende tekke aega, asukohta ja kuidas on need tekkinud. Kasutatud allikad http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1335_1314.html http://www.maavald.ee/uudised.html?id=980&op=lugu&rubriik=14 http://www.saaremaa.ee/est/tourism/vaatamis/kaali.php http://www
hiigelplahvatuse mõjul õhku paiskunud pinnase ja kivimiosakeste sadestumise järgi ümberkaudsetes järvedes ja soodes. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5-28 kg kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatrites. Kaali peakraatri koht maailma tuntumate ja nooremate hiidkraatrite hulgas on 8.dal kohal. Geoloogilisi andmeid 50 ha suurusel Kaali geoloogilisel kaitsealal (58° pl., 22°40' ip.) paikneb 9 meteoriidikraatrit: peakraater ja 8 kõrvalkraatrit. Peakraatri põhjas asetseb Kaali järvik, mille läbimõõt olenevalt vee hulgast on 30-60 m, sügavus 1- 6 m. Põhja katvate setete paksus ligi 6 m. Kaali meteoriit on kukkunud nö. kahekihilisse "märklauda" - nii savikasse moreeni kui ka lamavatesse dolomiitidesse. Seetõttu on kraatrid täitunud omapärase täitematerjaliga, mis on tekkinud plahvatusel purustatud dolomiidi segunemisel põhimoreeni ja mullaga.
jäänud 4070 meetri sügavuseks. Kraatri meteoorne päritolu tõestati alles 1998. aastal Kalle Suuroja juhitud geoloogiateadlaste rühma poolt. Eesti suurimat, vanimat ja viimasena avastatud meteoriidikraatrit on keeruline uurida, sest ta paikneb ju üleni vee all. Teisalt võib seda pidada meie põnevaimaks kraatriks. Tema uurimine on alles algjärgus. Suur hulk Neugrundi kraatri saladusi kindlasti alles ootavad avastamist. Kasutatud kirjandus: http://www.saaremaa.ee/est/tourism/vaatamis/kaali.php http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel940_935.html http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/ilumetsa.html http://www.v-maarja
kõrgendikud, ,,pannkoogikuplid". Nendesarnased kuplid Maal on moodustunud pinnale valgunud magmajärvedest, kuid mõõtmetelt jäävad need Veenuse omadele sada korda alla. Kõige hämmastavamad on siiski tohutud vulkaanilised tasandikud. Veenusel esineb ka maavärinaid ning seal on ka meteoriidi kaatreid. Meteoriidikraatrite jaotus planeedi pinnal viitab aga mingile hoopis veidrale geoloogiale. Kogu planeedil on vaid 900 meteoriidikraatrit, millest võib järeldada, et kraatrite ümbrus on tublisti vanem ja et Veenuse pindmised kihid on välja kujunenud umbes samal ajal kui Maagi. Teisalt on hämmastav, et kraatrid jagunevad üle planeedi ühtlaselt. Sellest järeldub, et planeedi pind on kõikjal täpselt ühevanune ja sõltuvalt sellest saame teada , et Veenuse vanus on 200 kuni 800 miljonit aastat. Veenust ja selle ümbrust on uurima saadetud paljusid sonde ja tehiskaaslasi. Muidugi on ka mõned
) avastatud. Seda, et nii suur tükk võis nii kaua märkamatuks jäi, võib seletada sellega, et Neugrundi puhul on tegu veealuse kraatriga, aga vette on teadagi hea igasuguseid asju, isegi mitmesajal ruutkilomeetril laiutavat meteoriidkraatrit peita. (4) Neugrundi madal koos seda ümbritseva merepõhja ringjate stuktuuridega kujutab endast varakambriumis (ca 540 Ma) tekkinud ja seejärel mattunud ning kvaternari eelse erosiooni käigus osaliselt uuesti avanenud imaktstruktuuri- meteoriidikraatrit. Kraatri läbimõõt ringvalli harjalt on 7 km, 5,5 km läbimõõduga kraatrisügavik on üle 0,5 km sügav ja selle keskosas on ilmselt ka keskkerge. Sisemist kraatrit ümbritseb 20- 21 km läbimõõduga ringmurrang, mis väljendub aluspõhja reljeefis kvaternaari setete alla mattunud astanguga. Sisemise ja välimise kraatri vahelises tsoonis on plahvatuse eelse läbilõike kivimid tugevasti rikutud. Ringvalli tagusel alal esineb kuni 0,5 km läbimõõduga väljapaiske hiidpangased
Samasugune oli olukord novembris. Väike lootus siiski jäi - lähedalt näeb ju paremini. Kuid ka Marineri telekaamerad saatsid Maale algul vaid udu-, õigemini tolmupilte. Vaatlusprogramm tehti ümber, tööle pandi ainult lainurkkaamerad, et otsida võimalikke pilveauke. Mõned sellised kohad õnnestuski leida, mida seejärel pildistati juba suuremat lahutust andva kaameraga. Esmapilgul tundus, et saadud piltidel on alad, kus üksteise peal on mitu suurt meteoriidikraatrit. Lähemal uurimisel taibati, et tegemist pole siiski meteoriidi tekitatud kraatritega, vaid vulkaanide kausikujuliste hiigelavade - kaldeeradega. Malli võeti muidugi Maa vulkaanide avadest. Võrreldes maistega olid Marsi omad harjumatult suured, ning nüüd saadi ka aru, miks just ainult need kohad läbi tolmupilvede näha olid. Leitud olid erakordselt suured vulkaanid, millede tipud ulatusid kõrgemale tolmupilvede põhikihist. Tolmupilved olid uurijad suunanud Päikesesüsteemi suurimate
Arvukamalt kaitstavad üksikpuud Liik Arv 1. Tamm 216 Ilumetsa meteoriidikraatrit kutsub rahvasuu ka 2. Mänd 122 Põrguhauaks, sest seal arvati elavat vanapaganat. Kraater tekkis umbes 6600 aastat tagasi Maale 3. Pärn 89 langenud meteoori plahvatusest. 4. Kask 44
annaabi.ee 
