Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"metallo" - 10 õppematerjali

Valkude iseloomustus ja bioloogiline roll
2
docx

Valkude iseloomustus ja bioloogiline roll

der Waals'i interaktsioonid) Teke ja lokalisatsioon - 4. Lihtvalgud ja konjugeeritud e. liitvalgud ­ mõisted, liitvalkude prosteetilised rühmad. Lihtvalgud- Valgud, mis koosnevad ainult aminohapetest Liitvalgud- Valgud, mis sisaldavad lisaks aminohapetele mitte-aminohappelist osa. Liitvalkude prosteetilised rühmad- Kui mitte-aminohappeline osa on funktsionaalselt oluline, siis nimetatakse seda prosteetiliseks rühmaks. Sõltuvalt sellest jaotatakse valgud glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinideks. 5. Valkude bioloogiliste funktsioonide loetelu, näiteid vastava funktsiooniga valkudest. Katalüütiline- Ribonukleaas Regulatoorne- Insuliin Transport- Hemoglobiin Struktuurne- Kollageen, alfa-keratiin Reserv- Ovalbumiin, Kaseiin Kontraktsioon- Aktiin, Müosiin Kaitse- Immunoglobuliinid Adaptor e. Toes- AKAP-valgud Eksootilised funktsioonid- antifriisvalgud kalades 6. Valkude analüüsi meetodid. Valkude aminohappelise järjestuse määramiseks kasutatava

Bioloogia → Üldbioloogia
73 allalaadimist
Füüsika-aine ehitus
2
doc

Füüsika, aine ehitus

kehadena. 7.Difusioon ­ ainete iseeneslik segunemine 8. Soojuspaisumine on nähtus, kus keha soojenedes paisub ja jahenedes tõmbub kokku. 9.Soojuspaisumine: Vedelikus ­ vedeliku ruumala muut on võrdne temperatuudi muuduga. Gaas ­ gaasi ruumala muut on võrdne temperatuuri muuduga Tahkis ­ keha ruumala muut/pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. 10. Bimetall termomeeter ­ bimetal termomeetri põhiosaks on bimetal spiraal. Bimetall tähendab, et 2 erinevat metallo on kokku surutud. Soojenedes paisuvad metallid erinevalt ja bimetall kõverdub. 11.Vedeliktermomeeter ­ vedeliktermomeeter koosneb vedeliku mahutist ja selle külge joodetud ühtlase siseläbimõõduga peenikesest paisumistorust. Paisuva ainena kasutatakse sageli elavhõbedat, piiritust või toluooli. Vedelik täidab mahuti ja osaliselt ka peenikese toru. Vedeliku ruumala muutumisel ehk termomeetri soojenemisel või jahtumisel vedelikusamba pikkus paisumistorus muutub. 12

Füüsika → Füüsika
148 allalaadimist
Molekulaar - ja rakubioloogia I kontrolltöö kordamisküsimused
15
docx

Molekulaar - ja rakubioloogia I kontrolltöö kordamisküsimused

suunas. Monomeerne valk – üks polüpeptiidahel. Multimeerne valk – mitu polüpeptiidahelat. Lihtvalk on ehitatud ainult aminohapetest. Liitvalgus esineb veel täiendav rühm, milleks võib olla sahhariidi, rasvataolise või mõne muu lihtsama aine molekul, millega omakorda võivad olla seotud metalliioonid. Kui mitte-AH osa on funktsionaalselt oluline, siis nim seda prosteetiliseks rühmaks. Sõltuvalt mitte-AH osast jaotatakse valgud glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinideks. Valkude arhidektuuris eristatakse nelja struktuuritasandit: - Primaarstruktuur – aminohappe järjestus polüpeptiidis – kovalentsed (peptiid-ja disulfiid-) sidemed - Sekundaarstruktuur – valgu lokaalsed struktuuriühikud – vesinik sidemed lähestikku asuvate AHjääkide vahel. Polüpeptiidahela mingi osa lokaalne konformatsioon, mis on stabiliseeritud vesiniksidemetega aminorühma

Bioloogia → Molekulaar - ja rakubioloogia...
74 allalaadimist
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED
34
docx

BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

polüpeptiidahel; Multimeernevalk ­ mitu polüpeptiidahelat 2. Lihtvalgud ja konjugeeritud e. liitvalgud ­ mõisted, liitvalkude prosteetilised rühmad. Lihtvalgud ­ koosnevad ainult aminohapetest Liitvalgud ­ sisaldavad lisaks mitteaminohappelist osa: kui see osa on funktsonaalselt oluline ­ prosteetiline rühm (lihtne ehitus ­ kofaktor, keeruline ­ koensüüm). Liitvalgud jagatakse vastavalt mitteaminohappelisele osale: glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo-, ja flavoproteiinideks. 3. Valkude bioloogiliste funktsioonide loetelu, näiteid vastava funktsiooniga valkudest. 4. Sekundaarstruktuuri mõiste ja tüübid. -heeliks ja -leht ehk voldik (paralleelne ja antiparalleelne) ­ põhilised parameetrid, stabiliseerivad sidemed. Teised - struktuurid. Valgu sekundaarstruktuur moodustub põhiahela amino- ja karbonüülrühma aatomite vahel tekkivate vesiniksidemete abil. Moodustuvad struktuurid: 1

Keemia → Biokeemia
38 allalaadimist
Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused
42
doc

Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused

o see on teisest oluliselt suurem (näiteks reaktsioon solvendiga) o tegemist on katalüsaatoriga o selle kontsentratsioon on puhverdatud Ensüümi juuresolekul muutub sõltuvus reaktsioonikiiruse ja substraadi kontsentratsiooni vahel hüperboolseks. Ensüümi poolt katalüüsitaval reaktsioonil: Madalatel [S] väärtustel, vcat = f([S]) Kõrgetel [S] väärtustel, vcat --> constant. Kofaktorid ja koensüümid. Koensüümid on orgaanilised või metallo-orgaanised, mis on ensüümiga tihedalt seotud ja vajalikud katalüüsi toimumiseks. Ensüümiga kovalentselt seotud kofaktorit nimetatakse prosteetiliseks rühmaks Kofaktorid osalevad sageli otseselt katalüütilises protsessis kandes üle elektrone või funktsionaalseid rühmi substraadilt produktile. Ensüümkatalüüsi spetsiifilisus. Homogeenses katalüüsis on reageerivad ained ja katalüsaator samas faasis.

Bioloogia → Ensümoloogia alused
154 allalaadimist
Värvid
13
doc

Värvid

kõikuda oranzist punakaspruunini. Loodusliku päritoluga umbra, sieena ja ooker kuuluvad samuti raudoksiidpigmentide hulka, mida värviliste pigmentidena kasutatakse värvitööstuses kõige enam. Nimetatud pigmente iseloomustab hea valgus-, vee-, leelise- ja kuumakindlus (v.a kollane pigment). Keemiliste omaduste seisukohalt on anorgaaniliste pigmentide hulgas raskmetallide oksiide, sulfiide, karbonaate, kromaate, sulfaate, fosfaate ja silikaate. Väga vähe on kompleks metallo-orgaanilisi ühendid, nendest põhilised on Preisi sinine ja Smaragd roheline. Ainukestest elementidest kasutatakse suhteliselt puhtal kujul süsinikku (lambitahm, puusüsi), kulda, alumiiniumit. Orgaaniliste pigmentide puhul on tegemist vees ning orgaanilistes lahustites reeglina mittelahustuvate sünteetiliste ainetega. Need on hea toonimistugevusega, puhtatoonilised ning rikkaliku värvigammaga. Pigmentide näol on tegemist tahke ainega, mis säilitab oma tahke oleku ka pinnale kantuna.

Ehitus → Maalritööd
101 allalaadimist
Biokeemia eksami kordamine
22
docx

Biokeemia eksami kordamine

· proteogeensed (esinevad valkude koostises) ­ apolaarsed, polaarsed, happelised, aluselised · aproteogeensed ­ ei esine valkude koostises Peptiidside aminohapetes esineb trans-konfiguratsioonis, iseloomult 40% kaksikside, lühem kui tüüpiline üksikside ja pkem kui tüüpiline kaksikside, põhiskelett kergelt laetud, tänu osalisele kaksiksideme peptiidsideme 6 aatomit on planaarselt Liitvalkude prosteetilised rühmad glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinid Valkude bioloogilised funktsioonid · katalüütiline ­ ribonukleaas · regulatoorne ­ insuliin · transport ­ hemoglobiin · struktuurne ­ kollageen, keratiin · reserv ­ ovalbumiin, müosiin · kontraktsioon ­ müosiin, aktiin · kaitse ­ immunoglobuliinid -heeliks pöörde kohta 3,6 jääki, ühe jääki tõus 1,5 Å, heeliksin suur dipoolmoment, stabiliseeritud lähestikku asuvate

Keemia → Biokeemia
505 allalaadimist
Biokeemia konspekt eksamiks
30
docx

Biokeemia konspekt eksamiks

positiivne; karbonüülrühma O osaliselt negatiivne. · Lihtvalgud ­ valgud, mis koosnevad ainult aminohapetest · Liitvalgud ­ valgud, mis sisaldavad lisaks aminohapetele mitte- aminohappelist osa - Kui mitte-aminohappeline osa on funktsionaalselt oluline, siis nimetatakse seda prosteetiliseks rühmaks - Sõltuvalt mitte-aminohappelisest osast jaotatakse liitvalgud glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinideks · Ensüümvalkudes nimetatakse struktuurilt lihtsaid prosteetilisi rühmi kofaktoriteks, keerulisi koensüümideks katalüütiline (ensüümid) ribonukleaas, heksokinaas jpt. regulatoorne (hormoonid) insuliin, kasvuhormoon jt gaaside transport (O2, CO2) hemoglobiin struktuurne kollageen, a-keratiin reserv ovalbumiin, kaseiin jt

Keemia → Biokeemia
78 allalaadimist
Biokeemia I test
48
pdf

Biokeemia I test

3. Lihvalgud ja konjugeeritud e. liitvalgud ­ mõisted, liitvalkude prosteetilised rühmad. Lihtvalgud ­ koosnevad ainult aminohapetest. Liitvalgud ­ sisaldavad lisaks mitteaminohappelist osa. Kui mitteaminohappeline osa on funktsionaalselt oluline, siis nim seda prosteetiliseks rühmaks. Prosteetilised rühmad ­ sõltuvalt mitteaminohappelisest osast jaotatakse valgud glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinideks. 4. Valkude bioloogiliste funktsioonide loetelu, näiteid vastava funktsiooniga valkudest. Funktsioon Näide Katalüütiline ribonukleaas Regulatoorne insuliin Transport hemoglobiin Struktuurne kollageen Reserv kaseiin

Keemia → Biokeemia
370 allalaadimist
Liha töötlemine
1168
pdf

Liha töötlemine

, 1999 High mobility group protein (hmg) cPCR Zimmermann et al., 1998a Adh1, hmga, ivr1, zeine RTi-PCR Hernandez et al., 2004b Pepper β-fructosidase RTi-PCR Chaouchi et al., 2008 Potato Sucrose-synthase cPCR Akiyama et al., 2002 Metallo-carboxypeptidase (pci) RTi-PCR Hernandez et al., 2003b β-fructosidase RTi-PCR Chaouchi et al., 2008 Rapeseed Acetyl CoA carboxylase (acc1) RTi-PCR Hernandez et al., 2001 Acetyl CoA carboxylase (acc1) RTi-PCR Schmidt and Rott, 2006 Rice Sucrose phosphate synthase RTi-PCR Ding et al., 2004

Keeled → Inglise keel
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun