raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslikud ning staatilised elektri- ja magnetväljad (mitteioniseeriv kiirgus); ioniseeriv kiirgus; kõrge õhurõhk. Keemilised ohutegurid: ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm; orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm; biotsiidid; vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena; plii ja selle ühendid. Bioloogilised ohutegurid: 2., 3. ja 4. ohurühma bioloogilised ohutegurid vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusele nr 144 Füsioloogilised ohutegurid: raskuste käsitsi teisaldamine sama tüüpi liigutuste kordumisega ning
mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolett-, laser- ja infrapunane kiirgus), elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk, masinate ja seadmete teravad või liikuvad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, tule- ja plahvatus-oht. Keemilised- ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud (nt asbesti-, metallitolm, tahm), orgaanilise päritoluga tolmud (nt puidu-, jahu-, puuvillatolm), biotsiidid, vähiravimid, anesteesiagaasid, antibiootikumid lahusena, plii ja selle ühendid. Bioloogilised- bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese endoparasiidid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgitusi. Füsioloogilised- füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine
elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka vastavalt sotsiaalministri määrusele Ohtlike ainete loetelu; anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm; orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm; biotsiidid; vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena plii ja selle ühendid. Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid; rakukultuurid ja inimese endoparasiidid; muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust
3.2 Keemilised ohutegurid: ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka vastavalt sotsiaalministri määrusele Ohtlike ainete loetelu; anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm; orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm; biotsiidid; vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena; plii ja selle ühendid. 3.3 Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid; rakukultuurid ja inimese endoparasiidid;
kulumist (standardne tolerantsiväli - Abrasiivkulumist põhjustab liikuvate suunaventiilides on 8-10 µm). Lisaks pindade omavaheline hõõrdumine kui hõõrdumisele põhjustavad kulumist kasutatakse saastatud töövedelikku töövedeliku väsimine, abrasiivsus ja (sisaldab tahkeid osakesi nagu korrosioon. metallitolm, liiv jne) või ebapiisavalt filtreeritud vedelikku. Vedelikuga koos kulgevad abrasiivsed osakesed põhjustavad kulumist just suurtel voolamiskiirustel. - Komponentide metallistruktuur võib
pöör-lemise suunas. Tagajärjeks on, et ankru-mähise seksioonide EMJ hetkväärtused suurenevad, kui seksioonide aktiivsed küljed satuvad vootiheduse maksi-maalväärtuse piirkonda. See põhjustab kommutaatori naaberlestade vahelise pinge suurenemise. Suurel koormusel võib pinge ületada lubatud väärtuse ja üle kaniidist vahekihi võib tekkida elektrikaar mida soodustavad veel grafiidi-osakesed ja metallitolm. Elektrikaar häirib tuge-vasti masina tööd. Niisugused on ankrureaktsioonid mitteküllastunud magnetsüsteemiga masinas. Kui masina magneetimissüsteem on küllastunud, siis on vootiheduse suure- nemine pooluskinga ühe serva all väiksem kui vootiheduse vähenemine pooluskinga teise serva all.. See ühtlustab vootiheduse jaotust õhupilus, sest vootiheduse maksimaalväärtus väheneb. Kuid resulteeriv magnetvoog seejuures väheneb
(mitteioniseeriv kiirgus); 5) ioniseeriv kiirgus; 6) kõrge õhurõhk. 2. Keemilised ohutegurid: 1) ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka vastavalt sotsiaalministri 30. novembri 1998. a määrusele nr 59 «Ohtlike ainete loetelu»; 2) anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm; 3) orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm; 4) biotsiidid; 5) vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena; 6) plii ja selle ühendid. 3. Bioloogilised ohutegurid: Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning
hetkväärtused suurenevad, kui seksioonide aktiivsed küljed satuvad vootiheduse maksi-maalväärtuse piirkonda. See põhjustab kommutaatori naaberlestade vahelise pinge suurenemise. Suurel koormusel võib pinge ületada lubatud väärtuse ja üle kaniidist vahekihi võib tekkida elektrikaar mida soodustavad veel grafiidi-osakesed ja metallitolm. Elektrikaar häirib tuge- vasti masina tööd. Niisugused on ankrureaktsioonid mitteküllastunud magnetsüsteemiga masinas. Kui masina magneetimissüsteem on küllastunud, siis on vootiheduse suure-nemine pooluskinga ühe serva all väiksem kui vootiheduse vähenemine pooluskinga teise serva all.. See ühtlustab vootiheduse jaotust õhupilus, sest vootiheduse maksimaalväärtus väheneb. Kuid resulteeriv magnetvoog seejuures väheneb. Küllastunud magnetsüsteemiga masinas ankrureaktsioon
ning staatilised elektri- ja magnetväljad (mitteioniseeriv kiirgus); ioniseeriv kiirgus; kõrge õhurõhk. Keemilised ohutegurid: ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm; orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm; biotsiidid; vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena; plii ja selle ühendid. Bioloogilised ohutegurid: 2., 3. ja 4. ohurühma bioloogilised ohutegurid vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusele nr 144 Füsioloogilised ohutegurid: raskuste käsitsi teisaldamine
annaabi.ee 
