SOOLAD Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Soolade liigitus lahustuvuse järgi · Vees lahustuvad soolad: Kõik K, Na- soolad, kõik nitraadid ( vt. lahustuvuse tabelit) · Vees lahustumatud soolad: BaSO4; AgCl jt.(vt. lahustuvuse tabelit) Soolade liigitus koostise järgi · Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 · Vesiniksoolad NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Anna nimetus sooladele: · LiCl Al2(SO4)3 · Na2SO3 BaCl2 · FeSO4 Na2SiO3 · KBr Fe2(SO4)3 · Na3PO4 AgNO3 · CuSO4 CrCl3 · NaF Na2S · AlI3 CaCO3 · Ba(NO3)2 Mg3(PO4)2 · Ca(H2PO4)2 CaHPO4 Soolade keemilised omadused 1)sool+METALL =uus sool + vähemaktiivne metall (reageeriv sool peab olema vees lahustuv) CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu (vt.pin...
Alused on hüdroksiidid, mis koosnevad enamasti metallioonist ja hüdr. ioonist OH-.(nt.NaOH,Mg(OH)2,Al(OH)3,Fe(OH)2)Hüdr.ioonide arv aluse valemis sõltub metalliiooni laengust.Vees lahustuvad hüdr.on leelised.Liigitamine:1)Vees lahustuvad alused-leelised,IA ja IIA(alates Ca)rühma metallide hüdroksiidid.2)Vees mittelahustuvad e.rasklahust uvad alused.Kõik ülejäänud alused.Nimetamine:Püsiva metalli o.-a.pu hul->metalli nimi+hüdr.(nt.KOH->kaaliumhüdroksiid,Mg(OH)2->ma gneesiumhüdr)Muutuva metallio.-a.puhul->metalli nimi+metalli o.-a. +hüdr(nt.Fe,Cr,Mn,Cu,Pb,Su)Cu(OH)2->vask(II)hüdr.Fe(OH)3->raud (III)hüdr.Füüs.omadused:1)Leelised:valged kristalsed ained,hügrosko opsed-seovad õhustvell,sööbivad,värvivad indik(fenoolftaleiin-ff)ff värvitu-aluseline keskkond-lillakasroosa,käega katsudes tunduvad libedad. 2)Rasklahust.alused:ei lahustu vees,enamasti värvilised ühendid,ei ole sööbivad,ei anna lahusesse hüdr.ioone ning seetõttu indikaatorite värv...
Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Happeliste oks. valemid: C + O2=CO2 P+O2=P4O10 P4O10+6H20=4H3PO4 CO2+NaOH= Na2CO3+H2O Püsiva o.a. metalli oks. 4Na+ O2=2Na2O Mg+O= MgO Na2O+H2O=2NaOH MgO+HCl= MgCl2+H2O Muutuv o.a.metalli oks. Fe+O=Fe2O Ni+O=Ni2O Fe2O+H2SO4=FeSO4+H2O Ni2O+HNO3=Ni(NO3)2+H2O Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Muutuv o.a metalli hüdr. Fe(OH)2=FeO+H2O Cu(OH)2+2HCl=CuCl2+H2O Leelise K2O+H2O =2KOH Li2O+H2O=2LiOH 2KOH+Fe(NO3)2=Fe(OH)2+2KNO3 3LiOH+H3PO4=Li3PO4+3H2O Happed koosnevad vesinikioonist ja happejääkioonist. H2+Cl2=2HCl SO3+H2O=H2SO4 H2SO4+Li2O=Li2SO4+H2O HCl+NaOH=NaCl+H2O Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Püsiva o.a. valemid Na+Cl2=2NaCl Mg+HNO3=MgNO3+H2 Mg(NO3)2+Na2SO3=MgSO3!+2NaNO3 Na2Cl3+2HCl=2NaCl+H2CO3..CO2 ja H2O Muutuva o.a
Oksiidid: Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. CaO- põletatud lubi, kustutamata lubi; CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas 2 KNO3= 2 KNO2 + O2 2 Zn(NO3)2 = 2 ZnO+ 4 NO2 + O2 Alused: Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H +). Vees lahustuvad alused e. LEELISED: NaOH, KOH, Ba(OH)2 Amfoteersed alused: Al(OH)3, Zn(OH)2, Fe(OH)3, Cr(OH)3 Vees lahustumatud alused tabelis NaOH- seebikivi, sööbenaatrium; Ca(OH)2- kustutatud lubi Happed: Happed on ained, mis loovutavad prootoni (H+). Tugevad HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI Nõrgad H2S, H2CO3 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S Soolad:
Mis on alus? Aine, mis koosneb metallioonist ja hüdroksiidioonist Mis on hape? Aine, mis annab lahusesse vesinikioone Mis on oksiid? Aine, mis koosneb kahest elemendist, millest 1 on hapnik. Mis vahe on aluselistel oksiididel ja happelistel oksiididel? Aluselised on metallioksiidid ja happelised on mittemetallioksiidid. Mis on leelised? Leelised on tugevad alused. Lahuse pH. (näitab vesinikiooni sisaldust lahuses) 0-7 happeline ülekaalus H+ -ioonid 7 suurem aluseline ülekaalus OH- -ioonid 7 neutraalne H+ ja OH- -ioone lahuses võrdselt Hapete omadused Hapukas maitse, muudavad indikaatorite värvust, reageerivad aluste ja aluliste oksiididega, reageerivad metallidega eraldades vesinikku. Hapete liigitus Hapniku sisalduse järgi, prootonite arvu järgi, tugevuse järgi. Mis on neutralisatsioonireaktsioon? Happe ja aluse vaheline reaktsioon. Reaktsioonivõrrandid Oksiid+vesi=hüdroksiid Mittemetalloksiid+vesi=hape Metall+hapnik=oksiid Meta...
Soolad Koostaja: Sirle Oja Gustav Adolfi Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord 1) Soolade koostis 2) Valemite koostamine 3) Nimetuste andmine 4) Ülesanne 5) Videod Soolade koostis Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad metallioonist ja happejääkioonist. Nt. NaCl Soolad Pildi lisamiseks klõpsakePildi ikooni lisamiseks klõpsake ikooni http://office.microsoft.com Valemite koostamine Soolad on tervikuna elektriliselt neutraalsed, mida tuleb arvestada valemite koostamisel. Kõigepealt kirjutame ühendi valemi ning märgime peale nende laengud ning paneme ühe iooni laengu arvu teise iooni indeksiks:
Hüdroksiidid e. alused Hüdroksiidid koosnevad metallioonist Me+.... ja hüdroksiidiooni(de)st OH- Hüdroksiidide nimetused ja valemid Nimetused · Püsiva o.-a.-ga metalli puhul: Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid · Muutuva o.-a.-ga metalli puhul: Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid Valemis hüdroksiidioonide arvu määrab metalliooni laeng: Fe+3(OH-1)3 Kirjuta järgmiste aluste nimetused: · Fe(OH)3 · Zn(OH)2 · KOH · Fe(OH)2 · Ca(OH)2 · Cr(OH)3 · LiOH Kontrolli aluste nimetusi · Fe(OH)3raud(III)hüdroksiid · Zn(OH)2 tsinkhüdroksiid
Talvi Põldma LEESLISELISED AINED Referaat Olustvere 2010 Sisukord Alused Nimetuste määramine Liigitamine Saamine Keemilised omadused Kaltsiumhüdroksiid Kasutatud kirjandus Alused Alused ehk hüdroksiidid on ained, mis reageerivad hapetega ja annavad soola ja vee. (Tegelikult ei ole "alus" ja "hüdroksiid" kattuvad mõisted.) Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Hüdroksiidiooni laeng on -1, seega peab metalliioonide arv valemis olema alati 1 ja hüdroksiidioonide arv võrdub metalli ioonilaengu või oksüdatsiooniastmega. Kõikide hüdroksiidide valemid avalduvad kujul Men+(OH)n - n . Nimetuste määramine Kui metall on püsiva oksüdatsiooniastmega, moodustatakse nimetus järgmiselt
lagunemisel. Happed koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist. Happelise lahuse pH>7. Mida väiksem on pH väärtus, seda happelisem on lahus. Muudavad lakmuse punaseks. On söövitava toimega. Reageerivad metallidega, seejuures eraldub vesinik. Elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil lähevad lahusesse hüdroksiidioonid (üldisemas tähenduses on alus prootoneid siduv keemiline ühend). Koosneb metallioonist ja hüdroksiidiooni(de)st. Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42). 5. Anorgaaniliste põhiaineklasside mõiste, valmid ja nimetamine, erinevad liigitamisvõimalused, füüsikalised ja keemilised omadused, kasutamine ning konkreetsed näited tuntumatest/igapäevaelus kasutatavatest ainetest
Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br näit. CaBr 2 (kaltsiumbromiid) I- -jodiid HI (vesinikjodiidhape) metall-I näit. LiI (liitiumjodiid)
Jagatakse kahte rühma: hapnikuga happed (H2SO3) ja hapnikuta happed.(HCl) Soolad- on liitained, mis koosnevad metalli ioonist ja happejäägist. Tekib happe ja aluse reageerimisel.Näiteks NaCl. Jagatakse: lihtsoolad (NaCl); vesiniksoolad (NaHCO3); Hüdroksiid soolad (Mg(OH)Cl) ja Liitsoolad. ALUS elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil lähevad lahusesse hüdroksiidioonid (üldisemas tähenduses on alus prootoneid siduv keemiline ühend). On lihtaine, Koosneb metallioonist ja hüdroksiidiooni(de)st Alused- (OH) liigitus: vees lahustuvad e leelismetallid (KOH, NaOH) ja vees mittelahustuvad.(Fe(OH)2) Tugevuse järgi Leelised on tugevad (LiOH) ; Vees mitte lahustuvad on nõrgad Cu(OH)2 OH rühmade järgi KOH reag. 1 happega, 1-happeline; Ba(OH)2 reag.2 happega, 2-happeline (Oksiidid- on liitained, mille molekul koosneb kahest elemendist, millest 1 on hapnik. Jagatakse nelja liiki: metallioksiidid ehk aluselised oksiidid (CuO, CaO) ,
Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri IV Neutraalsed oksiidid ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. Neutraalne oksiid + O2 = kõrgema oksüdatsiooniastmega oksiid Rahvapärased nimetused: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi; Fe2O3- punane või pruun rauamaak; Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel; SiO2- liiv; CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas Alused Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Liigitus: Vees lahustuvad alused e. LEELISED Vees lahustumatud alused Amfoteersed alused NaOH, KOH, Ba(OH)2 enamus alustest( vt. lahustuvuse tabelit) Al(OH)3, Zn(OH)2, Fe(OH)3, Cr(OH)3 Keemilised omadused: Saamine:
Metalli ja happe vahelist reaktsioonil on metall alati redutseerija ja vesinikioonid oksüdeerijad. Happeline pH- kas hape on tugev või nõrk, hinnatakse väärtuse pH järgi. 0-3 tugev hape ; 3-7 nõrk hape ; 8-10 nõrk alus ; 10-14 tugev alus vesinikkloriidhape ehk soolhape: HCl lämmastikhape: HNO3 süsihape: H2CO3 väävelhape: H2SO4 väävlishape: H2SO3 fosforhape: H3PO4 ränihape: H4SiO4 divesiniksulfiidhape: H2S 22. Hüdroksiidid ehk alused on liitained, mis koosnevad metallioonist ja ühest või mitmest hüdroksiidist ja hüdroksiidioonide arv sõltub metalli oksüdatsiooniastmest. *Nimetuste andmine.1)Püsiva oa puhul on metalli nimetus->hüdroksiid . 2)Muutuva oa puhul metall+metalli oa+hüdroksiid *Saadakse, kui hape ja alus omavahel reageerivad. *Omadused. 1)leelised on valged ja tahked ained 2)leelised on söövitava toimega 3)vees lahustamatud hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel vastavaks aluseliseks oksiidiks ja veeks. Tegu on lagunemisreaktsiooniga.
Cl- + Ag+ = AgCl (taandatud ioonvõrrand) 13. Hapete ja aluste tugevus HAPE aine, mille vesilahuses on ülekaalus vesinikioonid. Koosneb ühest või mitmest vesinikioonist ja happe jääkioonist. Hape loovutab prootoneid ALUS elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil lähevad lahusesse hüdroksiidioonid (üldisemas tähenduses on alus prootoneid siduv keemiline ühend). Koosneb metallioonist ja hüdroksiidiooni(de)st. LEELIS vees lahustuv tugev alus (NaOH, KOH, Ca(OH) 2). IA ja IIA rühma metallidest: leelismetallide hüdroksiidid LiOH, KOH, jt. leelismuldmetallide hüdroksiidid Ca(OH)2, Sr(OH)2, Ba(OH)2 Tugevus Leelised on tugevad LiOH Vees mittelahustuvad alused on nõrgad Cu(OH)2 Tugevus dissotsiatsioonimäär = ioonideks dis.nud molek
68)Neutralisatsioonireaktsioon on reaktsioon, millest võtavad osa alus ja hape ning tekivad soola ja vesi (näiteks HCl + NaOH = NaCl + H2 O) 69)Lahuse pH skaala on lahuse happelisuse (aluselisuse) skaala . Neutraalse vesilahuse pH= 7, happelisel lahusel pH < 7 ja aluselisel pH> 7. 70)pH on suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. 71) a)Sool on kristalliline aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest. b)Sool on aine, mis koosneb metallioonist ja happeanioonist.. 72) Kopolümeer- erinevate elementaarlülidega polümeer 73) Küllasumata ühend- ühend, milles süsiniku aatomite vahel on üks või mitu mitmiksidet 74)Väärismetall on keemiliselt püsiv ja hinnalt kallis metall. 75)Sulam koosneb mitmest metallist , võib sisaldada ka mittemetalle (pronks, malm) 76)Korrosioonitõrje on meetod metalli korrosiooni vältimiseks või selle aeglustamiseks.
Tähtis on ka hea töödeldavus (sepistatavus). 20. Mittemetallid. Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. On nii gaasilisi, tahkeid kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamistemperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad. 21. Alused- koosnevad metallioonist ja hüdroksidioonist (OH-). 22. Happed- koosnevad vesinikioonist(H+) ja happejääkioonist 23. Soolad- koosnevad metallioonist ja happejääkioonist 24. Oksiidid- koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. 25. Keemiline reaktsioon (liigitus, näited). Looduses, keemiatööstuses ja bioloogilistes protsessides kulgevad keemilised reaktsioonid jaotatakse kaheks: – reaktsioonid, milles reageerivate ainete aatomite oksüdatsiooniaste ei muutu
I VII -II I -I I -I II -I 0 2KMnO4 + 16HCl = 2KCl + 2MnCl2 + 5Cl2 + 8 H2O Mn +5 Mn VII II / 10 / 2 2Cl -2 2Cl -I 0 / /5 5. ALUSED ehk hüdroksiidid ALUS elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil lähevad lahusesse hüdroksiidioonid (üldisemas tähenduses on alus prootoneid siduv keemiline ühend). Koosneb metallioonist ja hüdroksiidiooni(de)st. Definitsioon: Alus liidab prootoneid (vastand hapetele). Nomenklatuur a) metalli o-a. püsiv KOH kaaliumhüdroksiid c) metalli o-a. muutuv Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Liigitus 1. OH rühmade järgi 9 KOH reag. 1 happega, 1-happeline Ba(OH)2 reag
Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides II. Soolad koosnevad metallioonist (näiteks Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO42-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3. Keemiliste elementide perioodilisustabel · Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide koguarv elektronkihtides · Perioodi number = elektronkihtide arv · A-rühma elementidel rühma number = elektronide arv väliskihil = maksi- maalne oksüdatsiooniaste
Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides II. Soolad koosnevad metallioonist (näiteks Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO42-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3. Keemiliste elementide perioodilisustabel · Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide koguarv elektronkihtides · Perioodi number = elektronkihtide arv · A-rühma elementidel rühma number = elektronide arv väliskihil = maksi- maalne oksüdatsiooniaste
Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides II. Soolad koosnevad metallioonist (näiteks Na + , Fe 2+ , Cu 2+ , Al 3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2 , Cl jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3. Keemiliste elementide perioodilisustabel · Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide koguarv elektronkihtides · Perioodi number = elektronkihtide arv · Arühma elementidel rühma number = elektronide arv väliskihil = maksi maalne oksüdatsiooniaste
annaabi.ee 
