kaitseseinaga. Eesti rannikuvööndist teatakse juba 4-5 sellist asulat. Neist tuntum asub Saaremaal, Asva asula. Selle järgi nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks kujunenud karjakasvatus. Esmajoones kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid, mõnevõrra vähem sigu ja hobuseid. Kõrvalalaks oli maaviljelus. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Kaubavahetuse arengule viitab sissetoodava metallihulga suurenemine. Pronksiaja teisel pool paistavad silma Eesti tihedad sidemed Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela-Soomega. Vanimad raudriistad. Rauast valmistatud tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ja vastupidavamad. Kuna rauast valmistatud tööriistad-relvad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ei suutnud nad luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Kalmed ja kultusekivid. Kui varem maeti inimesimaasse kaevatud haudadesse, siis nüüd hakati rajama
elanikud olid visa tööga suutnud koguda teatud väärtusi, mis äratas võõraste saagihimu. Arheoloogilised leiud viitavad, et selliseks varaks võisid olla loomakarjad ja pronks. Kindlustatud asulates osati juba ise pronksi ümber valada. Selleks kasutati katkiseid või kulunud esemeid. Valmistati küllalt keerulisi putkega kirveid ja odaotsi. Leitud ehtenõelte, kaela- ja käevõrude valuvormide tükid näitavad, et pronksi oli piisavalt ja jätkus isegi ehete valmistamiseks. Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetuse arengule. Pronksiaja teisel poolel paistavad silma Eesti tihedad sidemed. Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela-Soomega. Siinse rahva aktiivsusest ja siiretest väljaspoole kõnelevad Asva kultuurile iseloomuliku keraamika esinemine ülemere asulates. Eesti vanemal pronksiajal ajavahemikus 18001000 eKr hakati Eesti alal kasutama pronksist (vase ja tina sulamist) valmistatud esemeid. Esialgu olid metallesemed
kägardatuna,kalmistud asulast eemal.tegeldi algelise loomakasvatusega(kitsed,lambad,veised,sead.) balti hõimud- hilisemate leedukate,lätlaste ja preislaste eelkäiad Pronksiajal- hakati asulaid kindlustama(paekivist laotud tara, palkidest kaitsesein- Asva kindlustatud asula järgi saaremaal, nim kogu kultuuri Asva kultuuriks. peamised tegevusalad pronksiajal-karjakasvatus, maaviljelus, küttimine,kalapüük, kaubavahetus(võib järeldada metallihulga suuren.) Varane rauaaeg-üksikute raudesemete(mõõk,naaskel,suur nuga) levik(raskesti kättesaadavad,kallid) ei asendanud veel luust ja kivist tööriistu. Kalmed ja kultusekivid- surnuid hakati matma erilistesse maapealsetesse kivikirstkalmetesse. suurematest kividest tehtud ring ja keskel põhja-lõuna suunaline kirst.kirstu ja ringi peale kuhjate kivihunnik. laevkalmed-neid ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt, sinna maeti surnud põletatult
nüüdse Asva küla lähedal, mõne kilomeetri kaugusel merest. Üldiselt elati sel ajal siiski kindlustamata ehk avaasulates. Kuna vask ja inglistina olid väga kallid ja raskesti kättesaadavad, osati kindlustatud asulates juba ise pronksi ümber valada, selleks kasutati katkiseid või kulunud esemeid. Valmistati küllalt keerulisi putkega kirveid ja odaotsi., oma leidude poolest üks suuremaid pronksitöö kohti Ida- Baltikumis on Asva. Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetuse arengule. Pronksiaja teisel poolel paistavad silma Eesti tihedad sidemed. Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela-Soomega. Siinse rahva aktiivsusest ja siiretest väljaspoole kõnelevad Asva kultuurile iseloomuliku keraamika esinemine ülemere asulates. Rauaaeg Eestis eristatakse varast rauaaega (I aastatuhande keskpaigast e.m.a kuni meie ajaarvamise I sajandini ja vanemat ehk rooma rauaaeg (I kuni IV sajandini), keskmist rauaega (V kuni
Siinsetel elanikel oli vira tööga kogutud juba teatud väärtusi (loomakarjad, pronks jm), mis võõrastes saagihimu võisid tekitada. Seepärast hakatigi rajama kindlustatud asulaid. Selleks piirati asula paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Pronksiaja teise poole peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus ning teisel kohal maaviljelus (tegeldi kõplapõllundusega). Elatuslisa andsid veel küttimine ja kalapüük. Sissetoodava metallihulga suurenemine pani aluse kaubavahetusele naaberhõimudega. · VARANE RAUAAEG (V saj. e.Kr. I saj. p.Kr) Varajasel rauaajal, mis sai alguse u V saj. eKr., levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid. Nad olid raskestui kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist esemeid kasutuselt välja tõrjuda. Hiljem aga kui hakati ise soorauamaagist rauda tootma, toimus märgatav areng majanduses. Varajasel rauaajal sai valdavaks paikne eluviis. Hakati tegelema alepõllundusega
väärtusi, mis äratas võõraste saagihimu. Arheoloogilised leiud viitavad, et selliseks varaks võisid olla loomakarjad ja pronks. Kindlustatud asulates osati juba ise pronksi ümber valada. Selleks kasutati katkiseid või kulunud esemeid. Valmistati küllalt keerulisi putkega kirveid ja odaotsi. Leitud ehenõelte, kaela- ja käevõrude valuvormie tükid näitavad, et pronksi oli piisavalt ja jätkus isegi ehete valmistamiseks. Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetuse arengule. Pronksiaja teisel poolel paistavad silma Eesti tihedad sidemed. Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela-Soomega. Siinse rahva aktiivsusest ja siiretest väljaspoole kõnelevad Asva kultuurile iseloomuliku keraamika esinemine ülemere asulates. 5.KOKKUVÕTE Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks
Siinsetel elanikel oli visa tööga kogutud juba teatud väärtusi (loomakarjad, pronks jm), mis võõrastes saagihimu võisid tekitada. Seepärast hakatigi rajama kindlustatud asulaid. Selleks piirati asula paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Pronksiaja teise poole peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus ning teisel kohal maaviljelus (tegeldi kõplapõllundusega). Elatuslisa andsid veel küttimine ja kalapüük. Sissetoodava metallihulga suurenemine pani aluse kaubavahetusele naaberhõimudega. · VARANE RAUAAEG (V saj. e.Kr. I saj. p.Kr) Varajasel rauaajal, mis sai alguse u V saj. eKr., levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist esemeid kasutuselt välja tõrjuda. Hiljem aga kui hakati ise soorauamaagist rauda tootma, toimus märgatav areng majanduses. Varajasel rauaajal sai valdavaks paikne eluviis
o Kõige tuntum on Asva kindlustatud asula (Asva kultuur) IX-VI eKr. o Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks karjakasvatus.- lambad, kitsed, veised ja ka hobused ja sead. o Kõrvalalaks oli maaviljelus ja kõplamahjandus (polnud laiaulatuslik) o Elatuslisa andis küttimine ja kalapüük o Kindlustatud asulates osati juba ise pronksi ümber valada. o Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetusele. Lähedased sidemed olid Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela- Soomega. o V saj eKr jõudsid eestisse esimesed raudesemed. Vanimatena tuntakse Ida-Virumaalt leitud mööka, suurt nuga ja naasklit. o Varasemal rauaajal levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid. o Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööristu kasutusest välja törjuda.
annaabi.ee 
