käsikirjast kontrollimata ja lõpp puhtaks kirjutamata Viimistlematuse tõttu on J. Mägiste väga põhjalik ja teaduslikult kõrgetasemeline teos paraku raskesti loetav. Sõnaartiklid ei ole liigendatud, mõni neist on poolik või lünklik, mõne märksõna käsitlus puudub hoopis. Paratamatult on J. Mägiste sõnaraamat kohati vananenud, sõnade päritolu kohta on keeleteadlased uurimistöös saanud uut infot. Sõnaraamatu metakeeleks on saksa keel. A. Rauna ,,Eesti keele etümoloogiline teatmik" Formaat: 222 väikeformaadis lehekülge mahutab 5800 märksõna. A. Rauna teos on hõlpsasti loetav, kuid sisaldab klassikalise etümoloogiasõnaraamatu jaoks liiga nappi infot. Oli vajadus uues sõnaraamatus: esiteks, nimetatude põhjuste pärast; rolli mängis ka see, et eelmised tüübisõnaraamatud on koostud enne 1990. aasta. Eesti Keele Instituudis koostatavast eesti etümoloogiasõnaraamatust
Lingvistika: (keeleteadus) loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus Logograafiline kirjaviis: kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale (nt hiina) Markeerimatus: mingi keelevormi tavalisus, loomulikkus, lihtsus Markeeritus: mingi keelevormi erilisus, ebatavalisus, keerukus Metafoor: mõtlemise mehhanism, ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas Metakeel: keel, mida kasutatakse loomulike keelte kirjeldamiseks. Metakeeleks võivad olla grammatilised formalismid või ka mingi loomulik keel, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. Mitmeliikmeline opositsioon: vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel, millest mõned on markeerimata ja teised markeeritud Modaalsus: kõneleja seisukoha/arvamuse grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu Moodustaja: (ingl k constituent) ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud
Lingvistika(keeleteadus)- loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus Logograafiline kirjaviis - kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale (nt hiina) Markeerimatus - mingi keelevormi tavalisus, loomulikkus, lihtsus Markeeritus - mingi keelevormi erilisus, ebatavalisus, keerukus Metafoor - mõtlemise mehhanism, ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas Metakeel - keel, mida kasutatakse loomulike keelte kirjeldamiseks. Metakeeleks võivad olla grammatilised formalismid või ka mingi loomulik keel, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. Mitmeliikmeline opositsioon - vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel, millest mõned on markeerimata ja teised markeeritud Modaalsus - kõneleja seisukoha/arvamuse grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu Moodustaja(ingl k constituent) - ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel
(kirjeldame seda keelt ja iseloomustame temas sõnastatud väiteid). Sellisel juhul puuduks võimalus sõnastada lause, mis kuulutaks iseenda tõeseks või vääraks. Tarski tõeteooria on rakendatav formaliseeritud keelte puhul. Formaliseeritud keeli iseloomustab see, et neis on kindlaks määratud sõnavara ning ranged reeglid väljendite moodustamiseks. Algselt küll formaliseeritud keelte jaoks loodud semantiline teooria kehtib aga ka loomulike keelte puhul, mis on ise omaenda metakeeleks. Nn T- konventsiooni järgi peab objektkeele iga lause S jaoks saama öelda "S on tõene parajasti siis kui p", kus p on S-i tõlge metakeelde. Selline hierarhiseerimine võimaldab vältida ka klassikalise korrespondentsiteooria paradokse . Väide Ma valetan on tõene siis ja ainult siis, kui ma tegelikult valetan; aga kui ma nüüd tegelikult valetan, siis ma räägin ju tõtt; aga kui ma tegelikult räägin tõtt, siis ma valetan. 2 Filosoofia üldkursus EPMÜ kaugõppele. IV loeng 9 3
Lingvistika: (keeleteadus) loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus Logograafiline kirjaviis: kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale (nt hiina) Markeerimatus: mingi keelevormi tavalisus, loomulikkus, lihtsus Markeeritus: mingi keelevormi erilisus, ebatavalisus, keerukus Metafoor: mõtlemise mehhanism, ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas Metakeel: keel, mida kasutatakse loomulike keelte kirjeldamiseks. Metakeeleks võivad olla grammatilised formalismid või ka mingi loomulik keel, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. Mitmeliikmeline opositsioon: vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel, millest mõned on markeerimata ja teised markeeritud Modaalsus: kõneleja seisukoha/arvamuse grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu Moodustaja: (ingl k constituent) ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel
väljendada. · elusa keelesüsteemi pidev muutumine · keelesüsteemi variantide olemasolu: · allkeeled (kirjakeel, kõnekeel), · dialekt e murre, · idiolekt (individuaalne eripära), · stiil (kõrge, madal) · kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; · keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel); · metakeele olemasolu (?) · metakeel keel, mille abil räägitakse keelest endast; keel on iseenda metakeeleks. 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse suunitlus: · üldkeeleteadus vs. deskriptiivne keeleteadus 1. üldkeeleteadus hõlmab võimalikult palju keeli korraga; 2. deskriptiivne e kirjeldav keeleteadus kirjeldab korraga ühte keelt või keelerühma; · teoreetiline vs. praktiline e
st mida ei ole võimalik enam edasi parafraseerida;); kontseptuaalne semantika (põhineb oletusel, et tähendussüsteem ja mõistesüsteem on täpselt sama ning neid ei ole mõtet eristada eri süsteemideks; nii tähendused kui ka mõisted põhinevad kategoriseerimise kahel nurgakivil: sarnasusel ja erinevusel; kuna primitiive ei peeta selles teoorias tabakeele osaks, võib seda kirjeldusviisi nimetada abstraktseks semantiliseks metakeeleks, mis koosneb kontseptuaalsetest kategooriatest nt asi, sündmus, seisund, kont ja kontseptuaalsetest funktsioonidest nt minema, jääma, sihtkoht, Jackendoff); freimisemantika (olukorras kui tervikust lähtuv kirjeldusmeetod, eesmärgiks luua tähenduste kirjeldus, mis näitaks, kuidas inimesed mõistavad tähendusi konkreetses kontekstis, Fillmore); prototüübianalüüs (vastandub komponentanalüüsile, arusaam, et
TASAKAAL või VERTIKAALSUS- HORISONTAALSUS. Need on skeemid ses mõttes, et nad on tekkinud meie kehalistest ja meelelistest kogemustest maailmaga suhtlemisel, kuid et need kogemused korduvad erinevates olukordades ja on väga sagedased, siis tekivad nende alusel meie tunnetuses korduvad mustrid skeemid. 81. Mis on metakeel? Too näiteid; tüpograafilised markeeringud Kirjelduse vahendit nimetatakse metakeeleks. Metakeel on keel, milles räägitakse sõnaraamatu kasutajaga ehk siis selles keeles pannakse kirja eriala-, stiili-, grammatikamärgendid, kommentaarid jms. Metakeel võiks olla esimene tunnus, mille järgi otsustada, miskeelsele kasutajale sõnastik on mõeldud. Emakeelt kasutatakse metakeelena, et selgitada võõrkeele probleeme. 82. Metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded elus inimene maskuliinne täiskasvanu
Esimesel juhul uuritakse ajaloolist konteksti, kirjandusliku teksti seoseid teiste tekstidega, teisel juhul tekstide kronoloogilist järjestust kirjandusajaloolise protsessi osana. Kirjandusteooria pole sisuliselt määratletav ja koosneb konkureerivatest teooriatest. Teooriaid saab liigitada terminite kasutuse järgi, mis viitavad maailmavaatele. Nende valik võib olla alateadlik. Tavaliselt erineb uuritava teksti keel kriitika keelest. Kirjandusteaduses on nii objekti- kui ka metakeeleks loomulik keel. Kirjandusteooria on hinnanguline ja subjektiivne. Teose kriitika on teos, kuid kui kunstiteose keel on pidev ja mitmetähenduslik ning teos lõpmatu, siis teooria keel on pidetu, ühetähenduslik ja lõplik (terminitesse suletud) ning teooria ei hõlma teost tervikuna. Kriitika objektiks on kaasaegne kirjandus. Kriitik on vahendaja lugeja ja autori vahel. Kriitika soodustab kirjanduse levikut (Hennoste). Postmodernismis on kriitiku,
annaabi.ee 
