Autor: Geonarva (CC BY-SA 3.0) ● Põlevkivi ● Kaevandustegevuse otsene mõju avaldub enam kui 300 km² suurusel alal Põlevkivi kaevandamise tagajärjed ● Kuivavad pinnakihid, madalad kaevud, põllud ja metsad ● Mahajäetud maa-alused kaevanduskäigud ● Rikastamine ● Taasmetsastamine ○ Mänd, kask, lehis Muistised ● Eesti ühed vanemad asulapaigad ○ Kunda ja Narva mesoliitilised asulakohad (VIII aastatuhandest eKr) ○ Kuna asulakoht andnud nime Kunda kultuurile ● Lavamaa on erakordselt rikas aarete ja peitleidude poolest Pulli asula 2010 (Autor: Oskar Susi, CC BY-SA 3.0) Ajaloolised väärtused ● Kihelkonnakirikud, kabelid, mõisahooned, terviklikud mõisaansamblid, vesiveskid, postijaamad, sildu ning muud ● Eesti ühed uhkemad mõisad Sagadi mõisa peahoone eestvaade
8000 e.Kr.--5500 e.Kr. Esimesed andmed inimeste elamise kohta Eestis pärinevad Pärnu jõe kaldalt Pulli asulakohast, mille vanuseks on hinnatud umbes 9000-8500 aastat e.Kr. Tegemist on keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi asulaga ning tollest ajast on Eestis teada veel mõned asulakohad. Näiteks Kunda Lammasmäe asulakoht, mis leiti 1886. aastal ning see andis nime kogu keskmise kiviaja kultuurile, mis oli levinud Läänemere ümbruses. Nagu pea kõik seni leitud mesoliitilised asulakohad, asus ka Kunda asulakoht siseveekogu ääres. Nimelt oli Lammasmägi sel ajal saar madalas järves. Radiosüsiniku dateeringute järgi elati Lammasmäe asulas 8700--4950 aastat e.Kr. Inimasustus oli sellel ajal Eestis väga hõre. Rahvaarvu on hinnatud umbes tuhandele inimesele. Need inimesed olid Kunda kultuuri kandjad ja elasid veekogude lähedal. Nende keelelist kuuluvust ei teata. Arvatakse, et nad tulid Eestisse kas Kesk-Euroopa idaosast või Ida-Euroopa lõunaosast
Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused. Kinnismuistsed (asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, relvad, ehted, töö- ja tarbeesemed) Etnograafilised andmed (rahvaluule, eesti keel) Naabrite kirjalikud allikad 4. Kiviaja kultuurid: DATEERING, ASUKOHAD Kunda kultuur Kõik Eesti mesoliitilised asulapaigad kuuluvad Kunda kultuuri, mis levis Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuur on üks arheoloogilistest kultuuridest sarnaste leidudega mustiste rühm, mis näitab, et antud piirkonna asukate eluviis oli ühesugune, st tegeldi samasuguste tegevusaladega, kasutati sarnaseid tööriistu ja võisid olla ka ühesugused matmiskombed. 1) Asulakohad (lk 12) · Rajate veekogude lähedale 2) Töö-ja tarberiistad (lk 13)
laensõnad jms. d) Muinasaja periodiseerimine aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. - Kiviaeg paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum - Pronksiaeg vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg - Rauaaeg vanem rauaaeg (eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg), keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg (viikingiaeg, hilisrauaaeg). 7. Eesti kiviaeg a) Mesoliitilised asulapaigad: · Pulli ja Kunda Lammasmägi veekogu ääres, elamuks püstkoda mille keskel tulekolle, elati 4 põlvkonda koos. · tööriistad ja tegevusalad kivist kõõvitsad, uuritsad, kivikirved. Luust ja sarvest ahing, tuur, harpuun, õngekonks. Küttimine, kalapüük ja korilus. Rändlev eluviis, koer esimene ja ainus koduloom. b) Neoliitikum: elanikke u 2000, keraamika kasutuselevõtt · Kammkeraamika kultuur savinõud ilustati kammitaolise riista abil
Kalad haug, ahven, linask. Loomad põder, kobras. Linnud tuttvart, aul, sinikaelpart. Oletatavalt elas Eesti alal Kunda kultuuri aegu 1500 inimest. Väga palju asulakohti oli ka Kesk-Eestis Võrtsjärve kaldal. Keskmise kiviaja teisel poolel asustati Mandri-Eesti vahetu rannikuvöönd ja saared. Mere äärde asumine seondub hülgeküttimise alguse ja arenguga. Avastati Saaremaa, Hiiumaa, Ruhnu. Arvatavasti kohastuti mesoliitikumis aastaringseks eluks saartel. Eestis puuduvad kindlad mesoliitilised matmispaigad, kuid surnud on maetud maasse süvendatud haudadesse väljasirutatud asendis, selili, ning sageli kaetud vähemalt osaliselt kividega. Matused, eriti laste omad olid üle puistatud paksu ookrikihiga e punamullaga. Mõnel juhul on leitud hauapanuseid ja rõivaste küljes kantud loomahammastest ripatseid. Samuti on surnutele kaasa pandud tööriistu. Üldine looduse hingestatus animism. Uskumus inimeste ja loomade vahelisesse müütilisesse sugulusse totemism.
Oluline jaht põtradele ja kobrastele. Seotud Kunda kultuuriga. Karjalas nn kvartsikultuuri asulakohad (u 107 at eKr). Asulad Valge mere ja Äänisjärve kõrgetel terrassidel. Väikesed rändlevad inimesterühmad. 7.4. at eKr kvartsikultuuri hiline periood. Asulad suuremad, eluviis paiksem. Esemed analoogsed Soomega, kuuluvad Suomusjärvi kultuuri. Hilismesoliitikumis suurenes kiltkivi osatähtsus. Ka tulekiviga asulad. Neid on aga vähem kui kvartsi- ja kiltkiviasulaid. Mesoliitilised asulakohad Põhiliselt avaasulad. Valdavalt sesoonsed, asusid heades püügipaikades, mitmekülgsete loodusressurssidega piirkondades. Tekkisid rannikuasulad (Portugal, Põhja-Hispaania, Prantsusmaa, Taani), püüti kala, korjati karpe. Suhteliselt palju elamujäänuseid: nii maasse süvendatud kui maapealsed hooned. Hooned ovaalsed, ümmargused, nelinurksed. Sees tulease. Suurus väga erinev. Ka Ida-Euroopast üsna palju elamujäänuseid. Nt Nizneje Veretje asulakohalt nelinurksed
sellest, mis kunagi kirjutati. Suuline ühiskond oli tollal ikkagi. Kirjutamine oli erand. Informatsioon on katkendlik ja see on ka ebaühtlane. Mõni periood on väga hästi dokumenteeritud. 1200-1100 e.m.a (Sumeri hiilgeaeg ja Vana-Babüloonia.) oli konservatiivne aeg, valitsejad lasid klassikalist kirjandust ümeber kirjutatada ja eepilisi teoseid luua. Tsivilisatsiooni eellugu, põlluharimine, linnade teke Algas Viljakas Poolkuus kõik see põlluharimine. Algasid Mesoliitilised kultuurid. Kütid-korilased. Murrang langeb kokku jääaja lõpuga. Tekkisid esimesed suuremad maaviljelusest elatuvad kogukonnad. Göbekli Tepe. Pühapaik, ringikujuline moodustis. Läheduses püsiasutust ei ole, aga ikkagi on see nagu kultuskeskus. (al 8000ema). Kividel kujutised. Selline pühamu rajamine nõudis organiseeritud ühistööd, st oli mingi ühtne kogukond olemas, aga mitte veel põlluharijad. Hiljem tekkisid seal lähedal põlluharijate asulad
Katastroofide eelsetest perioodidest teame hästi, peale seda tume ajajärk.Katastroof varasem süsteem lagunes, kus periood sotsiaalsete ümber ujunduste periood(murrangu) jääb tumedasse ajajärku, ei tea midagi. Hiljem tulevad uued allikad,siis teame et muutused on toimunud tumedas ajajärgus kuid ei tea kuidas. Tsivilisatsiooni eellugu Põlluharimise algus viljakupoolkuu alal(lähis-idas,araabia kõrb)Mäed tõmbavad vihma ligi ,temperatuur on hea.Vrem kui 10000 eKr mesoliitilised kultuurid kujunesid.Küttide ja korilaste kultuurid suhteliselt paiksed ja suurtes asulatest. Viljelusmajanduse algus.Murrang jääaja lõpuga langeb kokku 15 000- 10 000 eKr. Soodsates klimaatilistes oludes esimesed suurel määral maaviljelusest elatused. Kompleksed ühiskonnad omasid head korraldust. Göbdeli Tepe- Türgis- oli suur pühamu, mis koosnes ringi kujulised moodustised plus katused, rituaalsetel eesmärkidel kultuurikeskus,hõimu suur pühamu. 10 000 a t kujutavad loomi,
annaabi.ee 
