· Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga · Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena II Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst · Mesoliitikum keskmine kiviaeg, algas Põhja-Euroopas u. 10 000a eKr ja kestis kuni üleminekuni paiksele eluviisile ja põlluharimise-karjakasvatuse tekkimiseni (eri paigus erinevalt) · Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist · Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos · Neoliitikum kestis mesoliitikumi lõpust kuni metallide kasutuselevõtmiseni · Vask pronks raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias) · Tänapäeval kestab rauaaeg · Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad · Neoliitikum algab varem Lähis-Ida maades (Mesopotaamia, Palestiina) · Vanim teadaolev esiaja kiviasula on välja kaevatud Palestiinast Jeruusalemma lähedusest Jeeriku asula · Jeeriku linn on rajatud 8. a. tuh eKr · Esialgu elas seal u
Sealt leiab nn ''Altamira makaronid'' - pikad lainelised jooned (ilmselt lihtsalt värvimäng), laes suured piisonid. See on esimene paleoliitiline koopamaalileid, leiti 1879. a. väikese tüdruku ja tema kunstihuvilisest isa poolt, tol ajal väga heas seiseukorras. Praegu on koobas turistidele suletud, kuna masside väljahingatava veeauru tõttu on maalingud kahjustada saanud. Kokku on paleoliitikumiajast leitud u 140-150 maalingutega koobast, neist suur enamus (u 120) Püreneedest ja nende lähedusest. Koopajoonistuste kõrvalt on leitud ka luust ja kivist kujukesi - peamiselt looma- ja inimkujutised (näiteks nn. Willendorfi veenus - rõhutatud sootunnustega, nägu väljatöötlemata, vanim leitud on umbes 30-25 000 aasta vanune, leitud Austriast Willendorfi külast) Esines ka tarbekunsti - Vahemere äärest on leitud teokarbitükkidest kaelaehteid, mis on 30 000- 40 000 aastat vanad. Kunsti tekkimine:
Ornamendid kaunistused, sageli rituaalse tähendusega. Võivad olla nii loodusvormilised kui geomeetrilised. Tingmärke võib leida ka petroglüüfide hulgas. Meieni on säilinud põletatud ornamentidega keraamikat. Vanim keraamika leitud Jaapanist, Euroopasse levis 8. at eKr. Eesti aladel kasutati kammkeraamikat. Neoliitikumist on säilinud jälgi asulatest, mis olid kas savist või kivist. Vanimad asulad olid Jeeriko (ümbritsetud kividest kaitsemüüriga) ja Catal Hüyük (leitud seinamaale, sh linnakaart pandi alus kartograafiale). Leitud ka portreeskulptuure kipsiga täidetud kolpasid. MEGALIITEHITISED usulised monumendid Enim leidub Loode-Euroopas, Inglismaal ja Prantsusmaal. Stonehenge kromlehh, Cornwalli poolsaarel, ilmselt rajatud 2. at eKr. Keskel asus altar. Newgrange hauakamber, Iirimaal, maeti kuningaid. Lähedal asub Tara küngas, kus asus loss Dolmen haudehitis, kaetud horisontaalse kiviplaadiga, kiviplaatidest kamber
· Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga · Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena II Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst · Mesoliitikum keskmine kiviaeg, algas Põhja-Euroopas u. 10 000a eKr ja kestis kuni üleminekuni paiksele eluviisile ja põlluharimise-karjakasvatuse tekkimiseni (eri paigus erinevalt) · Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist · Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos · Neoliitikum kestis mesoliitikumi lõpust kuni metallide kasutuselevõtmiseni · Vask pronks raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias) · Tänapäeval kestab rauaaeg · Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad · Neoliitikum algab varem Lähis-Ida maades (Mesopotaamia, Palestiina) · Vanim teadaolev esiaja kiviasula on välja kaevatud Palestiinast Jeruusalemma lähedusest Jeeriku asula · Jeeriku linn on rajatud 8. a. tuh eKr
karud on puruks pillutud, seintel on odatäkked) . Lakke tehtu maalid ei sobi selle teooriaga kokku. On palju erinevad põhjuseid kunsti tekkimiseks (kõik on eelpool mainitud). Esiaja kunstnikud kasutasid temperavärve(looduslikud muldvärvid) sidematerjalina on tihti kasutatud muna. Esiajakunstnikud tondsid kõiki värve peale rohellise ja sinise. Pintslitena on kasutatud samblatuuste ja karvu. mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst Mesoliitikum on keskmine iviaeg, neoliitikum on uus kiviaeg. 10 000 eKr algas neoliitikum, jääkilbu sulamisega. kasjakasvatamise ja põlluharimisega algaski neoliitikum. Mõnes piirkonnas, u. 4000 eKr. Lähis-idas 8000 eKr. liiguti pidevalt ühelt kohalt teisele. mesoliitikumist on säilunud üsna vähe kunsiteoseid. Koopamaalid kaovad üsna järsult, kuna inimesed ei ela enam suletult koobastes. Natukene on säilunud kaljumaaliguid hispaaniast, ka mesinudsega seotud, mis olid omalaadsete seas esimesed (Valencia linna piirkond)
ja uurimismeetodid muutuvad pidevalt. Tänapäevase arheoloogia algus oli 19. sajandil. Siis kolm suurt avastust: 1. saadi teadlikuks inimkonna suurest vanusest; 2. Darwini evolutsiooniteooria; 3. kolmeperioodi süsteemi kasutuselevõtmine materiaalse kultuuri korrastamiseks. Muistiseliigid 1. Elukohad: asulakohad, linnamäed, linnad. Info inimeste igapäevase elu kohta. 2. Matmispaigad: matmisviisid, kalmetüübid. Maahauad; haudehitised. 3. Majandusliku tegevusega seotud muistised (nt kaevandused, fossiilsed põllud). 4. Kultuslikud muistised 5. Liiklusega seotud muistised 6. Peit- ja aardeleiud Dateerimine Suhteline e relatiivne ja absoluutne kronoloogia. Absoluutne kronoloogia võimaldab leitud eseme v muistise kindlalt mingisse aega dateerida. Suhteline e relatiivne kronoloogia tähendab seda, et mingi objekti saab paika panna teiste objektide kaudu.
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad
Paljud menhirid paiknevad rühmiti või ridastikku, moodustades koos keerukamate ehituste dolmenite ja kromlehhidega mitmesuguseid ansambleid. Menhireid võib leida pea kõikjal Euroopas, ka Põhja Aafrikas. Tuntuim menhirite leiukoht on Prantsusmaal Bretagne`is asuv Carnac, kus kahe kontsentrilise ringina paigutatud 2500 menhiri moodustavad rohkem kui kilomeetri 2 pikkuse käigu. Carnaci menhirid on umbes 20 meetrit kõrged ning kaetud punktidest, ringidest ja paralleeljoontest koosneva lihtsa ornamendiga. Pisut keerukam megaliitehituse vorm dolmen (keldi k. kivilaud) kujutab endast tegelikult juba lõpetatud arhitektuurset kompositsiooni, millel peale välise kuju (eksterjöör) on ka siseruum e. interjöör. Kõige lihtsam dolmen saadi, kui kahe otsapidi püsti pandud kivi peale pandi paks kiviplaat, moodustades nõnda algelise väravaehitise. Keerulisemad dolmenid võisid olla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
