millistele pead andma järgmise vormingu: Pealkiri 1, Arial, 14pt, joondus keskele. 6. Kõik pealkirjad algavad uuelt lehelt. 7. Paiguta kõikide lehtede ülaserva keskele tekst “elas kord mutionu kellel polnud kodu” ja alla paremale nurka lehekülje numbrid. 8. Lisa teksti lõppu vabalt valitud lõikepilt ja joonda see keskele. 9. Moodusta teksti ette automaatne sisukord. 10. Salvesta fail. Tekst Karu käib mesipuude kallal nagu sööklas Jõgevamaal Tabivere vallas Pataste külas Saarepera talus käib karu mesipuude kallal nagu sööklas. “Paistab, et hakkabki käima siin nagu söögimajas. Mõni aeg tagasi nägin ühel hommikul, kuidas karu on mu mesipuude kallal. Mesilased olid omakorda karu kallal ja eks valu pani karu inisema. Selle hääle järgi ma meevarga leidsingi ning sain ta minema ajada, rääkis Saarepera talu peremees Enno Kingumets Vooremaale.
Mööda ei saa vaadata ka faktist, et vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud. Näiteks aastatel 1556-1557 toimunud kodusõja Liivi Ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Peale sisemise nõrkuse soodustas sõja teket ka tõsiasi, et Vana-Liivimaa ümber olid kujunenud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid. Sõja puhkemise ajendiks või nn. ettekäändeks oli Tartu maks. Enamasti on oletatud, et tegu võis olla naturaalmaksuga Pihkva järve kalakohtade või Setumaa mesipuude eest. Mingisugused maksunõuded esinesid ka 16. sajandil sõlmitud Vene-Liivimaa lepingutes, kuid need jäid äärmiselt hägusteks ja tegelikult neid ei täidetud. Tõenäoliselt ei maksnud Tartu enam ka mesipuude maksu. Nii oli venelastel teatav alus maksu nõuda, kuid mitte sellisel ettekäändel ja alusel, nagu nad seda tegid. Tartu maksu suurust on tihti peetud ka Liivimaale üle jõu käivaks ja seetõttu on hinnatud, et sõda Venemaaga oli sisuliselt
taotlema Vana-Liivimaa alasid. d) LEEDU-POOLA unioon üritas oma võimu laiendada põhja poole. Eelmainitust järeldub, et Vana-Liivimaa oli seega Läänemere ääres kõige nõrgemaks piirkonnaks ning seetõttu kergeks saagiks tugevamatele naabritele. Sõja puhkemise ajendiks või nn ettekäändeks oli Tartu maks.Mida aga viimane endast kujutab? Enamasti on oletatud, et tegu võis olla naturaalmaksuga Pihkva järve kalakohtade või Setumaa mesipuude eest. Mingisugused maksunõuded esinesid ka 16. sajandil sõlmitud Vene-Liivimaa lepingutes, kuid need jäid äärmiselt hägusteks ja tegelikult neid ei täidetud. Tõenäoliselt ei maksnud Tartu 5 enam ka mesipuude maksu. Nii oli venelastel teatav alus maksu nõuda, kuid mitte sellisel ettekäändel ja alusel, nagu nad seda tegid. Tartu maksu suurust on
Töö- ning veoloomadeks kasvatati härgi ja hobuseid. Veiste kõrval kasvatati sigu ja lambaid, vähem kodulinde. Karjast saadi liha ja piima ning nahka ja villa. Loomi karjatati mai algusest kuni oktoobrini, umbes viis-kuus kuud. Talvel peeti loomi laudas või rehealuses ning söödaks oli peamiselt hein ja põhk. Sõna mesi ulatub soomeugri aega, kuid millal hakati mesilasi pidama, pole kindlalt võimalik määratleda. Igatahes 13. sajandi dokumentides on sageli märkusi mesipuude ja meekarjamaade kohta. Küttimine on koriluse kõrval inimkonna iidseim elatusala. Jahindus püsis tähtsaima elatusalana kuni esimese aastatuhandeni e. Kr. Eesti sisevete kalastus on niisama vana kui siinne inimasustuski. Merekalastusest saab rääkida alates 13. sajandist. Kalaveed kuulusid üksikutele küladele. Püüdmas käidi hooaegadel, peamiselt kevadel, ja ühiselt, kui põllutöödest aega üle jäi. Käsitöö oli Eesti külas kuni 19
kus: V-materjali ühe tüki maht a- materjali laius b- materjali paksus L- materjali pikkus Oluline on jälgida mõõtühikuid Tihti antakse saematerjali paksus (mm), pikkus (m) ja laius (cm) Jälgida et arvutamisel oleks üks mõõtühik Metsa kõrvalkasutus Mittepuidulised väärtused o Metsamarjad o Seened o Ravim, -dekoratiivtaime o Loomade karjatamine o Mesipuude metsa panemine o jne Vastavalt Eestis kehtivale igamehe-õigusele võib riigi- ja tähistamata ning piiramata erametsas igaüks tasuta ja ilma eriloata seeni ja marju korjata Võõra metsa kasutamise kitsendused: o Varuda metsasaadusi, kahjustamata omaniku huve o Keelatud püsivate jälgede jätmine, tuleohutusnõuete järgmine o Küttimine keelatud Juhul kui metsaomanik on teinud kulutusi metssaaduste saagikuse
Eestis. Karjamaadeks jäid viletsamad maalapid ning mets. Loomi karjatati ka kesal, peale vilja ja heina koristamist kõrrepõldudel ning heinamaadel. Loomi karjatati mai algusest kuni oktoobrini, umbes viis-kuus kuud. Talvel peeti loomi laudas või rehealuses ning söödaks oli peamiselt hein ja põhk. Mesindus Mesi ulatub soomeugri aega, kuid millal hakati mesilasi pidama, pole kindlalt võimalik määratleda. Igatahes 13. sajandi dokumentides on sageli märkusi mesipuude ja meekarjamaade kohta. Kroonik Henriku järgi oli liivlaste ja latgalite 1212. a. ülestõusu põhjuseks tüli Võnnu orduvendadega mesipuude pärast. Hiljem hakkasid feodaalid talupoegadelt meeandamit nõudma. Meega võis asendada ka võlgujäänud viljakümnist. Mesi oli enne suhkru kasutuseletulekut tähtis toiduaine. Sellest kääritatud jook mõdu võistles veel 16. sajandil õllega. Kirik vajas suurel hulgal vaha küünalde valmistamiseks. 15. sajandil algas
Metsa kasutamise viisid on: 1) kaitstavate loodusobjektide hoidmine; 2) maastiku ja selle erimi, mulla ja vee kaitsmine; 3) inimese kaitsmine tootmisobjektidelt ja sõidukitelt leviva saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest; 4) rekreatiivne kasutamine; 5) kõrvalkasutus, nagu puude seemnete, metsamarjade, seente, ravim ja dekoratiivtaimede ning nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja juurte, vaigu ja kasemahla varumine, mesipuude paigutamine ja loomade karjatamine; 6) teadus ja õppetöö; 7) puidu saamine; 8) jahindus; 9) riigikaitse. § 35. Metsakasutusõiguse kitsendused (1) Avalikõigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas tohib: 1) viibida ja korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravim ja dekoratiivtaimi ning nende osi metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, jahiulukeid ja kaitsealuseid loomi nende sigimisperioodil ja
3. Inimese kaitsmine tootmis- ja transpordiobjektidelt leviva saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest (sanitaarkaitse) 4. Inimesele puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste loomine (rekreatsioon e. virgestus) 5. Puude seemnete, metsamarjade, seente, ravim- ning dekoratiivtaimede ja nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja juurte, vaigu ja kasemahla varumine, mesipuude paigutamine ja loomade karjatamine (kõrvalkasutus) 6. Teadus- ja õppetöö 7. Puidu saamine 8. Jahindus 9. Riigikaitse Hoiumetsa kasutamise lubatud viisid on: 1. Looduse kaitse 2. Keskkonnakaitse 3. Teadus- ja õppetöö 4. Teised viisid, mis on lubatud antud kaitseala kaitse-eeskirjaga Hoiumetsa majandamise ja kasutamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala kaitse-eeskirjast. Kaitseala loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad
1. järeltöötlemise arendamine (höövlitööstus, liimpuidu tootmine, mööblitööstus jne.) 2. orienteerumine enam seni vähekasutatud lehtpuupuidu töötlemisele. Metsa kõrvalkasutus. Metsa kõrvalkasutuse all mõeldakse (vastavalt Metsaseadusele) metsamarjade, seente, ravim- ning dekoratiivtaimede ja nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja -juurte, vaigu ja kasemahla varumist, mesipuude metsa paigutamist ja loomade karjatamine. Vastavalt Eestis kehtivale igamehe-õigusele võib riigi- ja tähistamata ning piiramata erametsas igaüks tasuta ja ilma eriloata seeni ja marju korjata. Avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas kehtivad võõra metsa kasutajale järgmised kitsendused: 1) metsas tohib viibida, ka marju, seeni, pähkleid, dekoratiivoksi, ravimtaimi ja
annaabi.ee 
