vajaliku normi õietolmu. Taimi külvatakse ka siis, kui tahetakse muuta mee värvust või maitset (mee värvus ja maitse sõltuvad taimede õietolmust). Eriti rikkalik mesi on nende taru elanikel, kelle läheduses asuvad rapsipõllud. Külvatavate meetaimede hulka kuuluvad raps, aedkoriander, metssalvei, jumikas, harilik keerispea, söödagaleega, valge ristik, harilik käokannus, roosa ristik, ussikeel, tatar, valge mesikas, harilik kurgirohi, valkjas mesiohakas, moldaavia tondipea, veiste südamerohi, kurk, iisop, lõhnav reseeda, aedmajoraan, harilik naistenõges. Iisop Valge mesikas Valkjas mesiohakas Kasutatud kirjandus · Internet: www.mesindus.ee · Ajalehed: Maaleht
uued lehed kasvavad kiiresti vanade asemele. Sobib ideaalselt varjuaeda. Sinine kurekell Aquilegia caerulea Sinine kurekell Aquilegia caerulea · Kõrgus 25-100 cm. · Erinevatel sortidel erinevad värvused. Palju siniseid, valgeid ja lillasid. · Kurekell on üks vähenõudlikumaid dekoratiivtaimi, mis kasvab nii päikesepaistel kui varjus, ta on mullastiku ja hoolduse suhtes leplik ning talvekindel. Sinine mesiohakas ja valkjas mesiohakas Echinops ritro ja Echinops sphaerocephalus Sinine mesiohakas ja valkjas mesiohakas Echinops ritro ja Echinops sphaerocephalus · Kõrgus 80-150 cm. · Kerajad õisikud. Õitseb juunist septembrini. · Hallikasrohelised ja torkivad lehed. · Päikeseline, kuivem kuni parasniiske kasvukoht. · Hea meetaim. · Sobib kuivseadesse. Hobukastanilehine rodgersia (Rodgersia aesculifolia) Leedrilehine rodgersia (Rodgersia sambucifolia) Sulgjas rodgersia (Rodgersia pinnata)
On kaks suurt eri liiki- õiemesi ja lehemesi.Meetaimed: paiseleht, punapaju, raagremmelgas, harilik vaher, punane sõstar, must sõstar, karusmari, harilik mustikas, harilik võilill, valge iminõges, pohl, kollakas, õunapuu, pihlakas, suur läätspuu, harilik paakspuu, põldsinep, põldrõigas, valge ristik, 105 harilik vaarikas, roosa ristik, aasristik, lutsern, pajulill, harilik ussikeel, kurgirohi, nõmm-liivatee, valge mesikas, veiste-südamerohi, tatar, mesiohakas, harilik pärn, harilik sinep, raps, harilik kanarbik, meliss, sügisene seanupp, keerispea, põdrakanep. 110 Mee kasutamise võimalused toiduvalmistamisel Igapäevaga kasutatakse mett toitudes aina rohkem, kalaroad, liharoad, küpsetised, joogid jne. Enamasti kasutatakse kondiitritoodetes. Samuti kasutatakse mett ka leiva või saia peale määrimiseks, tee või kohvi sisse suhkruasendajana. 115 Mee kasutamise võimalused muudes eluvaldkondades
ümbritsevast õhust. Optimaalne suhkrusisaldus mesilaste jaoks 50-56%. Enamikel korjetaimedel on nektar 20- 40 %-lise suhkrusisaldusega Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi: · Põllukultuurid (putuktolmlejad taimed) · Haljasalade ja parkide meetaimed · Metsades kasvavad meetaimed · Niidu-, soo- ja karjamaataimed · Viljapuud ja marjapõõsad · Köögiviljakultuurid Spetsiaalselt külvatavad meetaimed , milledeks on: keerispea, kurgirohi, veiste südamerohi, mesiohakas, iisop, naistenõges, ussikeel jms Tähtsamad meetaimed: Kevadised meetaimed: Paju, vaher, võilill jt 6 Suvised meetaimed: Metsvaarikas, valge ristik, põdrakanep jt Sügisesed meetaimed: Kanarbik, sügisene seanupp jt Tähtsamad õietolmutaimed: Kevadised õietolmutaimed: Lepp, sarapuu, paju jt Suvised õietolmutaimed: Metsvaarikas, ristikud, põdrakanep jt Sügisesed õietolmutaimed: Kuldvits jt
(Rohtla, 2001) Õitsemisaja järgi jaotatakse meetaimed kevadisteks, suvisteks ning sügisesteks taimedeks. Kevadised meetaimed õitsevad varakevadest kuni juuni keskpaigani. Sellised taimed on näiteks vaher, paiseleht, pajud, võilill, marjapõõsad, viljapuud, mustikas, pohl. Suvised meetaimed õitsevad peamiselt juuni keskpaigast kuni juuli lõpuni. Sellesse rühma kuuluvad sellised taimed nagu valge ristik, roosa ristik, vaarikas, paakspuu, valge mesikas, lutsern, põlduba, mesiohakas, nõihammas. Sügisesed meetaimed õitsevad tavaliselt juuli lõpust kuni hilissügiseni. Neist olulisemad on kanarbik, sügisene seanupp, moldaavia tondipea, kuldvits. (Rohtla, 2001) Meetaimi saab rühmitada veel ka kasvukoha järgi. Need jagunevad järgmiselt: · põllukultuurid · haljasalade ja parkide taimed · metsataimed · niidu-, soo- ja karjamaataimed · köögiviljakultuurid · spetsiaalselt külvatavad meetaimed · mitmesugused muud meetaimed
5) Kärgedes on palju vedelat nektarit, mis kallutades tilgub välja 6) Kärjekanne on pikendatud valge vahaga 7) Hommikul on taru esisein ja lennulaud niiske Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi Põllukultuurid (putuktolmlejad taimed) Haljasalade ja parkide meetaimed Metsades kasvavad meetaimed Niidu-, soo- ja karjamaataimed Viljapuud ja marjapõõsad Köögiviljakultuurid Spetsiaalselt külvatavad meetaimed , milledeks on: keerispea, kurgirohi, veiste südamerohi, mesiohakas, iisop, naistenõges, ussikeel. 3 Kevadised korjetaimed: Punapaju Meil looduslikult kasvav 2-4 meetri kõrgune rohkesti hargnev põõsas(harvemini madal puu),mida kasvatakse ka dekoratiivpõõsana.Nime on punapaju saanud pikkade peente ja sitkete,päikesepoolselt küljelt punaste võrsete järgi.Lineaalsüstjad või äraspidikiiljad paljad
Produktiivsus umbes sama. Üldiselt külastavad mesilased kirsipuid rahuldavalt, tagades nende tolmeldamise. [3] Külvatavad meetaimed Mesilaste korjemaa parandamiseks ja laiendamiseks külvatakse meetaimi põldudele, viljapuude reavahedesse, niitudele, karjamaadele ja jäätmaadele. Meetaimede külviga saab korjet rikastada, pikendada, täita korjevaheaegu ja täiendada korjevaeseid perioode. Spetsiaalsed meetaimed on keerispea, moldaavia tondipea, kurgirohi, veiste-südamerohi, mesiohakas, meliss, iisop, ussikeel ja naistenõges. [2] Ussikeel kasvab looduslikult teede servades. Põuakindel, eritab nektarit kestva põua korral. Meeproduktiivsus on 400-500 kg/ha. Õietolm on sinakas. Eestis kasvatatakse aedades üheaastase taimena teelehtjat ussikeelt ja temast aretatud sorte. Kevadise külvi korral õitseb juunist septembrini. Pinnase suhtes vähenõudlik, kuid eelistab liivasemat ja päikeselist kasvukohta. [3] Keerispea on lillakate õitega ühe aastane taim
sageli tugev meeldiv lõhn Mesilased, Õied lühikese putke-osaga või Ristikud, enamus kimalased kannusega või nektaarium huul-õielisi (iminõges, suhteliselt varjatud, nõudes liiva-tee, pune, iisop), ligipääsuks suuremat jõudu ja mesiohakas osavust Arvukad pika niidiga tolmukad Pärn, vaarikas, takistavad nõrgemate putukate õunapuu, eukalüptid, ligipääsu nektarile (neid võivad Melalecua liigid tolmeldada ka suured liblikad)
sageli tugev meeldiv lõhn. mesilased, Õied lühikese putke-osaga või Ristikud, enamus kimalased kannusega või nektaarium huul-õielisi suhteliselt varjatud, nõudes (iminõges, liiva-tee, ligipääsuks suuremat jõudu ja pune, iisop jt.), osavust mesiohakas Arvukad pika niidiga harali Pärn, vaarikas, ka tolmukad takis-tavad õunapuu, ka mõned nõrgemate putukate ligipääsu eukalüptid ja nektarile (neid võivad Melaleuca liigid tolmeldada ka suured liblikad)
sageli tugev meeldiv lõhn. mesilased, Õied lühikese putke-osaga või Ristikud, enamus kimalased kannusega või nektaarium huul-õielisi suhteliselt varjatud, nõudes (iminõges, liiva-tee, ligipääsuks suuremat jõudu ja pune, iisop jt.), osavust mesiohakas Arvukad pika niidiga harali Pärn, vaarikas, ka tolmukad takis-tavad õunapuu, ka mõned nõrgemate putukate ligipääsu eukalüptid ja nektarile (neid võivad Melaleuca liigid tolmeldada ka suured liblikad)
annaabi.ee 
