sisaldavat mett Madal krediidivõime Kompetentne töötaja VÕIMALUSED OHUD Uue ostjagrupi tekkimine Kogenud konkurendid Võidakse toodet osta ka Toodang pere kohta madal, kuna implussostuna, kuna tundub pole suurt pädevust omapärane KULU 1.AASTA D L tk tk/hind kokku Mesilaspered 200 130 26000 Korpustarud 200 80 16000 Raamid 200-le tarule 200*10 10 20000 Kärjepõhi 200-le tarule 200 15 3000 Kaitseriietus 1 50 50 Suitsik 1 5 5
o Avatud uutele pakkumistele implussostuna NÕRKUSED OHUD o Mesinduses puudub varasem o Kogenud konkurendid kogemus o Toodang pere kohta madal, kuna o Vajalik läbida vastav koolitus pole suurt pädevust o Madal krediidivõime Mesindus KULUD 1. AASTAL tk Tk/hind Kokku € Mesilaspered 200 175 35000 Korpustarud 200 132,8 26560 Raamid ja kärjepõhi 200-le tarule 200*10 0,9 1800 Kärjepõhi 200-le tarule 200 16,8 3360 Kaitseriietus 1 84,90 84,9 Suitsik 1 32,90 32,90 Konkspeitel 1 32,90 32,90
Küngastel aga jahutab tuul pesasid rohkem ning takistab mesilasperede kevadist arengut. [1] Mesila tuulekaitseks võib olla mets, tihedalt kasvavate puude ja põõsaste rühmad, kõrgemad künkad, hooned ja nii edasi. Kui mesila paigutamiseks puudub tuultest varjatud koht, tuleb selles nähtud maa-ala eelnevalt piirata 2 meetrise kõrguse planktaraga või tiheda kaitseistandikuga, milleks sobivad kuusk, must aroonia, sarapuu ja teised taimed. Tuultes varjatud kohas arenevad mesilaspered kevadel tunduvalt paremini, kulutavad arenemiseks 3 vähem sööta, annavad suurema toodangu ja on haiguste suhtes vastupidavamad kui tuulistes kohtades. [1] Mesila peab asuma eemal liiklusrohkest teest, loomalautadest, töökodadest ja suurematest veekogudest, sest üle vee tarru tagasi lennates hävib palju mesilasi, eriti tuuliste ilmadega.
ainult mesilasema pärilikke omadusi. Suurimaks probleemiks on aga see, et mesilasema paarumist ei saa kontrollida. Mingil määral saab seda suunata puhaspaarumisalade ja mesilasema seemendamisega. Tõumesilaks nimetatakse mesilat mis osaleb Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi poolt koostatud aretusprogrammis, omab puhaspaarumisala või tegeleb mesilasemade seemendamisega ning omab vähemalt 100 mesilaspere. Aretustoetuste hulka kuuluvad need tõumesilate mesilaspered, kes osalevad Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi poolt koostatud aretusprogrammis, lepingu alusel. Siia hulka kuuluvad emapered, lesepered ja kontrollpered (tütarpered). Aretustoetust taotlev mesila peab olema registreeritud PRIA registris ning olema registreeritud kohalikus maakondlikus veterinaarkeskuses. 2. 5 3. 4. 6 5. 7 6. Kokkuvõte 8 7. Kasutatud kirjandus 1. Raamatud Riis, M
Bulgaaria, Ungari ja Rumeenia osadest. See liik mesilasi on mesinike lemmik, kuna nende käitumine on mesiniku suunas rahulik. Nad on vähe-agressiivsed ja vastupidavamad haudmehaiguste suhtes kui teised mesilasliigid. Kaukaasia mägimesilased Kaukaasia mägimesilased on pärit Kaukaasia mägedest. See liik on meekärjes vagur ja rahulik. Nad kasvatavad tavaliselt tugevaid mesilasperesid, kuid paljud mesilaspered ei saavuta täielikku tugevust kuni kesksuveni ja võivad põhjustada mõningaid mitterahuldavaid tingimusi mesinikule, sest kevadeti on maa-aladel palju voolavat nektarit. Euroopa mesilased Euroopa mesilased, tuntud ka kui Saksa tumemesilased on olnud olemas alates koloonia ajast. On rohkearvuliselt ristandeid, mis on pärit Euroopa mesilastest. Paljud on madala sülemlemistungiga ja mõned ristandid on õrnad/vagurad. Euroopa mesilaste rass on väga
seltskonnaellu kuulub ringijooksmine ja teiste näkitsemine.(Kaimio,T.2007) Hobused on kariloomad, kes vajavad enda ümber teisi karjaliikmeid, isegi siis kui teda pole veel ükski kari omaks võtnud liigub ta karja läheduses teistega kaasa. Mesilased on ühiselulised putukad. Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus iga liige täidab mingit kindlat ülesannet koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi. Peres võib olla kuni 75 000 liiget. Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri kasti mesilasemad, lesed, töömesilased. Tuntuim ühis mesilane on kodu mesilane, keda inimesed kasvatavad tarudes. On ka erakmesilased, kes elavad üksinda ja kägumesilased, kes elavad teiste pesades. Ühe mesilaspere moodustavad üks mesilasema, kes on täiskasvanu ja teistest tunduvalt suurem ja elab 50 korda kauem kui teised. Eluiga on neil kuni 5 aastat, mida vanem on ema seda väheb ta muneb
Vahel on hallitusseente tekitatud lubihaue väliselt sarnane pahaloomulise kivihaudmega, mis on kindlasti kriitilisem lubihaudmest. 3. Probleemid rändel metsadesse Korpustarudes tuleks luua sobivad tingimused õhu läbivooluks tarust, kuna vastasel juhuks ei saaks minna nendega rändele. Tavaliselt kasutakse selleks võrkpõhja ja tuulutusavasid taru lael, muidu häviks pere rändel ülekuumenemisse. Rändel toovad sure mure kaasa sipelgad. Kui asetatakse mesilaspered liiga lähedale metsakuklaste pesale, võib peatselt sipelgate ajendil puhkeda sissetung. Väiksemat sorti rünnak toimub pea igal pool, sest rabade läheduses on kuklaseid alati, kuid rabadest saadakse just parim kanarbikumesi. Kuklaste sissetungi tagajärjel võivad mesilastest järele jääda ainult riismed. Sel juhul on soovitav lennuava kitsendada nii, et mesilased suudaksid seda kaitsta ning võimalusel tuleks järgmisel korral pered kuklastest 50-100 meetrit eemale viia. Lisaks tuleks
Teine laiendamine toimub 7…9 päeva pärast. Antakse kunstkärgi (2…3) ja ülesehitatud kärgi (2…3). Kolmas laiendamine juuni esimestel päevadel. Võib anda eranditult kunstkärjed, aga parem kui osa oleks ülesehitatud kärjed. Korpustarus laiendatakse kõigepealt pesaruum alumises korpuses. Soojade ilmade püsimisel asetatakse peale teine korpus(täidetud peamiselt kunstkärgedega). Peakorje ajaks vahetatakse alumine korpus kõige ülemisega. Kui mesilaspered talvitusid kahes korpuses, vahetatakse kevadel peale soojade ilmade saabumist korpused(ülemine alla ja alumine ülesse). 2…3 nädala pärast antakse pesa laiendamiseks 3. korpus, kus on ülesehitatud ja kunstkärjed. Neljanda korpuse lisamisel asetatakse 3. kõige alla, sellele 1., siis uus kunstkärgedega täidetud korpus ja kõige peale endine teine korpus. (enne oli 1-2-3, pärast 3-1-4-2) Perede paljundamine Loomulik sülemlemine Toimub mai lõpus või juuni alguses
Tarudesse tagasilennul on kaniseeritud mesilane, keda kardetakse tema tohutu agressiivsuse tõttu. neil omapärane lennuviis: enne lennu- Maailmas on ta tuntud kui tapjamesilane, kes võib potentsiaalse ohu lauale laskumist hõljuvad nad taru ees korral hetkega kaasata rünnakule omaenda pesa valvurid ning lisaks ka üles-alla. Kraini mesilased on väga ette- teised mesilaspered. võtlikud uute saagiallikate otsimisel. Eestis populaarsust koguv buckfasti mesilane ei ole rass, vaid inimes- Numbriga kraini emamesilane. Nende vargustung on väike ja te poolt aretatud ristand-mesilastõug. Janek Saarepuu foto varaste eest kaitsevad nad oma pesa
Nende suised on kohastunud õitest nektari imemiseks. Pesa ehitamiseks kasutavad paljud mesilased vaha, mille jaoks on neil erilised vahanäärmed. Neil on 4 kilejat tiiba, millest eesmised on veidi suuremad kui tagumised. Tagakeha tipus on mürgiastel. Mesilased on ühiselulised putukad. Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus iga liige täidab mingit kindlat ülesannet koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi. Peres võib olla kuni 75 000 liiget. Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri kasti mesilasemad, lesed, töömesilased. Tuntuim ühismesilane on kodumesilane, keda inimesed kasvatavad tarudes. On ka erakmesilased, kes elavad üksinda ja kägumesilased, kes elavad teiste pesades. Mesilaste kahjurid on imetajad ( karu, hiired ), linnud (hall-kärbsenäpp, tihased, õgijad ) , putukad ( sipelgad, herilased ), ämblikud ja lestad. Erakmesilased Eelistatud pesitsuspaigad erakmesilastel on sageli pinnases, mõnikord pehmes tsemendis ja
Veised 15 890 8215 s.h piimalehmad 2959 2880 Hobused 1647 1708 Sead 278 253 Kodulinnud 4459 4410 Mesilaspered 332 302 Kokku 51 181 49 428 Tabel 7. Mahedalt peetavate loomade osakaal võrreldes tavapäraselt peetavate loomadega Loomaliik 2007 2008 Lambad 38,5 42,5
annaabi.ee 
