Vihma ja külmaga oli ta päev otsa jahil, teised külmetavad aga temal ei ole sellest midagi 3.Petsorin oli suur naistemees, ta oskas väga hästi loba juttu ajada ning sellepärast meeldis ta naistele. Kuigi teoses räägiti ka,et ta oli väga halb noormees,siis mina seda ei usu,sest ta oli väga vähe elukogemusi saanud mees ja ta tahtis kõiki proovida, mida elu talle andis.See, et ta oli suur naistemees ei ole midagi halba,sest ka tänapäeval leidub selliseid mehi,kes ajavad mesijuttu,et meeldida paljudele naistele.Arvan,et Petsorin oli vägagi tore ja julge noormees, sest iga mees, ei riskiks oma eluga ja läheks hutti kus on joodik koos noa ja püssiga. 3.Võrdle Petsorini isikuomadusi kaasaegse Saaremaa noormehega (analüüsi kirjutades peab silme ees olema paar konkreetset tuttavat inimest). Millised on sarnasused ja millised on erinevused? Sarnasused : Tänapäeval leiab ka mehi,kes ajavad naistele mesijuttu, et naistele meeldida ja neile
külmetanud. 2.Petsorin oli suur naistemees, ta oskas väga hästi loba juttu ajada ning sellepärast meeldis ta naistele. 3.Teda võib pidada väga julgeks noormeheks,sest ta läks hutti, kus oli joodik oma noa ja püssiga ning tegi ta kahjutuks. Arvan,et Petsorin oli vägagi tore ja julge noormees, sest iga mees, ei riskiks oma eluga ja läheks hutti kus on joodik koos noa ja püssiga. See, et ta oli suur naistemees ei ole midagi halba,sest ka tänapäeval leidub selliseid mehi,kes ajavad mesijuttu,et meeldida paljudele naistele.Kuigi teoses räägiti ka,et ta oli väga halb noormees,siis mina seda ei usu,sest ta oli väga vähe elukogemusi saanud mees ja ta tahtis kõiki proovida, mida elu talle andis. 3.Võrdle Petsorini isikuomadusi kaasaegse Saaremaa noormehega (analüüsi kirjutades peab silme ees olema paar konkreetset tuttavat inimest). Millised on sarnasused ja millised on erinevused?
keegi peale Märdi. Vahepeal oli Maie juba lootuse kaotanud ja arvas, et peab sunniviisiliselt Ennule naiseks minema, kuna isa seda soovib. Ta nimelt vihkas Ennu juures seda, et ta oli lühike, paks ja tal puudus põial. Mäeotsa Peeter, Maie isa, oli kangekaelne vanamees, kes ei tahtnud tütart mulgile naiseks anda. Ta pooldas pigem Ennu, kuna tema olevat rikkam ja palju parem. Enn ise pidevalt keerutas Peerti ümber ja ajas mesijuttu, et ikka Maiet endale saada. Peeter jäi ta mesijuttu uskuma. Jüts oli Maie noorem vend. Ta oli koolipoisi vanuses ja üsna hea vend Maiele. Ka tema oli Maie ja Märdi poolt ja aitas neid kui vaja. Jütsi koolitee jäi pooleli, kuna ta isa arvas, et haridus ei ole oluline. Vaid tänu Märdi seletustele hariduse vajalikkusest sai ta oma haridusteed jätkata. Teose idee oli see, et tarkus on tõesti tarvilik vara ja ilma selleta ei saa. Eks ikka tänu tarkusele ja mõistusele sai ka Märt lõpuks Peetri silmis heale kohale
Tema kõnnak oli hooletu ja laisk ning ta ei vehkinud kätega, kui kõndis, mida enamus teeb. Raamatus mainiti ka seda, et ta kandis pimestavalt puhast pesu, mis andis mõista korraliku inimese harjumustest. Petsorin oskas olla dzentelmen kui ta tahtis, aga võis olla jällegi väga mühakas. Vahel ei rääkinud ta tundide kaupa mitte midagi, aga mõnikord rääkis nii palju ja naljakalt, nii et kõht kõveras. Petsorin oli ka suur naistemees, sest ta oskas väga hästi mesijuttu puhuda ja sellepärast meeldiski ta naistele. Kui aga ta oli nad kätte saanud, kadus tal huvi nende vastu. Näiteks Petsorin pani Mary endasse meeletult armuma, kuigi ta ei armastanud Maryt ja võttis ta siis Grusnitski eest ära, kes tegelikult Maryt ka armastas. Petsorinit võib pidada aumeheks sellepoolest, et ta polnud nõus oma sõpru Grusnitskit laskma, aga kui Grusnitski teda jalga tulistas, ei jäänud tal muud üle ja pidi tedagi tulistama. Tuli ka välja, et Petsorin ei osanud ujuda
saj. Don Juan on lõtvade elukommetega aadlisoost mees, kes põgeneb koos oma teenri Sganarellega oma armukese donja Elvira juurest, sest mehel ei ole tema vastu enam tundeid. Merel satuvad nad aga õnnetusse, kuid nad päästetakse kahe külapoisi poolt. Donja Elvira järgneb kadunud armastatule ja pärib kallima lahkumise põhjust ning püüab teda iga hinna eest tagasi saada. Don Juanil on aga juba kohalikud külatüdrukud silmapiiril, ta räägib mõlemale ühte ja sama mesijuttu ning lubab neiud ära kosida. Külatüdrukud aga lähevad omavahel riidu ja vaidlevad, kes don Juani endale saab. DON jUANile saabub teade, et keegi otsib teda taga ja põgeneb külast koos oma teenriga. Nad maskeerivad end, Sganarelle paneb selga arstrirõivad ja don Juan reisiriided. Nnede tee viib läbi metsa, kus don Juan röövlite käest don Carlose pääsab. Selgub, et don Carlos ja ta vend on tulnud donja Elvira eest don Juanile kätte maksma
Kuid ta innustab neid naisi endasse uskuma. Sõnum: iga inimene vajab tähelepanu, unistusi ja vaheldust argipäeva. Unistuste nimel tuleb vaeva näha. Lydia Koidula Luuletused (1860ndad) räägivad Eestimaa ilust ja armastusest kodumaa vastu. Tuntumad: „Mu isamaa on minu arm“, „Eesti muld ja Eesti süda“. Kirjutas komöödiaid külaelust. „Säärane mulk ehk..“ Peeter, kes vihkab mulke, õpib hiljem, et ka mulgid on head inimesed ja petised on sageli need, kes mesijuttu ajavad. Sõnum: esmamulje järgi ei tohi otsustada. Juhan Liiv Luuletused ja jutud olid realistlikud. Kirjutas loodusest isamaast, armastusest ja ebaõiglusest. Ta ei ilusta Eestit, vaid räägib ka selle puudustest(kuigi ise ikka armastab Eestit) Lootis Eesti vabanemisele. Luuletus „Nõmm“ „Vari“ peategelane on vaestekülas kasvanud Villu, kelle püüdlused hariduse poole katkestab peksmine mõisahallis.Sõnum: mõisnik rikub talupoja tuleviku ära. Eduard Vilde
mitte abielluda kirikhärraga. Kurb oli ka Maret, kui sai teada, et tema ei olegi Su igatsetud Seeba kuninganna. Mida võis küll vaene Maret tunda, kui sai teada, et tema ihaldataval on seaduslik naine ja teine elu? Imestan, kui mõistev on Sinu abikaasa, Sinu Katariina Jee, kes säilitab igal aastal oma meest otsides rahu ning ei tee suurt numbrit teades, millistesse probleemidesse oled äraolles sattunud või kui paljudele naistele oled rääkinud mesijuttu, otsides teed nende südameisse. Oled väga hea jutumees, rääkisid osavalt ilmaelust ning ei jätnud kunagi mängu panemata oma rikkalikku fantaasiamaailma. Leian, et Sinu elu on küll väga rikkalik erinevate seikluste poolest, nautimaks iga hetke, mis täis valesid ja tunnustust toov. Kuid mis juhtub siis, kui kord ring täis saab? Kas pühendud kunagi ka ainult oma naisele? Silja Hallik
suuda isegi enda õigustamiseks midagi välja mõelda ja käseb teenril enda eest rääkida. Pierrot räägib oma tüdrukule Charlottele kuidas ta oli vedanud paksuga kihla 5 krossi peale et ta näeb meres mehi. Ja oligi nii meres olid mehed kelle Pierrot koos paksu sõbraga välja aitasid ja lasid ena lõkke ääres kuivatada. Üks neist oli üleni kullatud riided , kes ei olnud keeegi muu kui don juan kes ka kohe hakkas charklottele külge ajama ja palus ta kätt ja ajasi igasugust mesijuttu. Charlotte ei olnud kül lloll aga juan suutis ta ära moosida. Pierrot nägi seda pealt ja läks ligi ja küsiss mix härra ajab tema tüdsrukule külge ja sellepeale vastas don juan et ta võtab Charlotte omale naiseks. Ja andis ka mitu kõrvakiilu Pierrotile, kes hakkas talle vastu ,kuid lõpuks tuli riiua vahele Sganarelle. vihasena läks Pierrot tädile rääkima mis toimumas on. Natukese aja pärast tuli
kavandatakse kohaliku silla õhkimist täpselt rünnaku alguses. Selle raske ülesande eest vastutajaks on noor välismaalane Robert Jordan. Tal tuli vastu võtta mitmeid julmi otsuseid, millest üheks julmemaks oli otsus lasta maha oma meeste hulgast ebausaldusväärseks muutunud Pablo. Kuigi ta võttis vastu selle julma otsuse, ei suudetud seda siiski täide viia. Nimelt õnnestus Pablol mesijuttu ajades panna teda meelt muutma. Robert Jordani näol oli tegemist küll usaldusväärse ja kartmatu sõjamehena, kuid ometi leidus temas ka inimlikkust, ilusaid tundeid ning ja hirmu. Kui tema liitlase El Sordo saavad veidi aega enne rünnaku algust surma vastase hävituslennukite tõttu, teab ta, et missiooni õnnestumine ning ellujäämine on peaaegu võimatu. Ta võttis vastu järjekordse raske ja julma otsuse mitte minna liitlastele appi
Carmen töötab seal ja haavab ühte naist. Sõjaväelased kutsutakse kohale, et ta arreteerida. Carmen võetakse kinni. Aga kui Jose on teda vangi viimas, siis Carmen räägib ta oma võluga ära. Nad lavastavad põgenemise. Siin teab Jose oma esimese vea. Novelli kolmandaks tähtsaks tegelaseks on mina jutustaja. Sellesse võib suhtuda nagu see oleks Merimee ise. Ta on muisuskaitseinspektor. Ka mina tegelane kohtub Carmeniga. C puhub mesijuttu ja viib koju. Selle käigus varastab kuldse uuri kella. Carmen kaob minategelase silmapiirilt. Enne lahkumist ta imestab, et enne lahkumist tuleb C juurde sama salapärane mees, keda ta oli enne tee peal näinud. Ta annab mina tegelasele nõu C-st eemale hoida. Mina tegelane ühel päeval kohtub jälle salapärase mehega aga nüüd nii, et noor mees on kinni võetud ja vangikongis. Jose räägib minategelasele loo. Noort meest ootab ees hukkamine. Jutustab, et hinge kergendada
too käis talle peale, et tulgu Sancho Panza talle kannupoisiks. Nimelt lubas don Quijote anda Sancho Panzale anda valitseda mõne saare, kui too teenib don Quijotet hästi. Kaasa lubas ka naise muidugi. Need põhjused sobisid Sanchole väga hästi, et oma senine elu maha jätta (tal oli ka naine ja lapsed). Sancho ratsutas eesliga. Mulle Sancho Panza väga meeldis, sest tundus esiti, et tegemist on aruka mehega (kui ära unustada see fakt, et ta uskus kohe don Quijote saare valitsemise mesijuttu), kuid veidi tagasihoidlik vastupidiselt don Quijotele, kes oli nõus pea ees hüppama ükskõik millisesse seiklusesse, mõtlemata, kas see ettevõtmine äkki liiga ohtlik pole. Sancho oli ettevaatlikum, ta ei teadnud võitlustest ja rüütliromaanidest suurt midagi, kõike oli ta kuulnud don Quijotelt. Seetõttu hakkas ta juba alguses kahtlustama, et don Quijote võib olla mingi segane tüüp, sest don Quijote pläras mingisugustest hiiglastest, mis jäid tee peale ette
Meeme otsustas kinkida sõrmuse koos kotiga Leemetile kuid ta ei öelnud mille jaoks see kott oli. Metsas elasid ka Pierre ja Rääk, kellega Leemet vahel külas külas käis. Kõik külaelanikud elasid omaette ja ei käidud väga tihti läbi üksteisega. Aja möödudes tuli ilmsiks see, et Leemeti õde Salme oli hakanud kohtamas käima Karuga. Ema ei suutnud sellega leppida, sest isa suri karu pärast ärast. Ka ema oli kunagi karude lõksu langenud, sest nad oskasid mesijuttu ajada.Hiljem ema leppis sellega ja Salme hakkas koos karuga koos elama. Külas elas ka hiietark Ülgas, kes uskus, et igal asjal on hng ja kui looduse vastu astuda, tuleb alati midagi ohverdada et haldjad ei tuleks karistama. Tema jaoks oli oluline et inimesed käiksid hiiel ja austaksid loodust. Tema looduse austus oli nii suur, et ta oli nõus isegi inimesi tapma haldjatele meelejärgi olemiseks . Ta ei olnud hea inimene.(lk 73- Hiietarga ja Vootele vestlus)
Petsorini kõnnak oli hooletu ja laisk, ei vehelnud kätega, mis peaks olema kinnise iseloomu kindel tunnus. Grigori oli umbes kolmekümne ringis mees. Petsorini naeratuses oli midagi lapselikku. Tema nahk oli naiselikult õrn, lokkis blondid juuksed piirasid kahvatut, suursugust laupa. Vurrud ja kulmud olid musta värvi, pisut püstine nina, pimestavalt valged hambad ja pruunid silmad. Petsorin oli suur naistemees, ta oskas väga hästi mesijuttu puhuda ning sellepärast meeldis ta naistele. Ta oskas hästi jutte enda kasuks pöörata. Kõik kuulasid teda suu ammuli ja kõht kõveras. Ballil tahtis ta Maryt kadetaks teha ning hakkas rääkima, palju inimesi kogunesid tema juurde suure huviga kuulama ning kui Mary seda nägi, pidi ta teda väga ülbeks inimeseks. Aleksandrovits oskas olla suur dzentelmen kui ta tahtis, aga mõnikord oli ta mühakas
32. Jim ja John pidasid nõu. Jim lubas Johni võllast päästa, kui John teda ära ei tapa. John, kui omakasupüüdlik mees nõustus, kuigi teised olid selle otsuse vastu. 33. Teised hakkasid protesteerima ning läksid kindlusest välja nõu pidama. Nad lõikasid midagi raamatust ning kui nad tagasi tulid, pistis üks neist midagi Johnile pihku. See oli Must Märk ning seal oli kirjas ,,Takandadud". John hakkas vastu ja teised nõudsid selgitusi. John rääkis jälle oma mesijuttu ning ta jäi siiski piraatide kapteniks. 34. Arst tuli kindlusesse haigeid vaatama. Ta oli Jimi peale natuke kuri, kuid tegi tööd hoolega. Siis palus ta luba rääkida Jimiga ja John lubas seda vastutasuks tema headuse eest. Teised olid jällegi selle vastu, kuid John hoidis neid vaos. 35. Piraadid läksid varandusejahile. Jim pandi ahelatega Johni külge ning nad hakkasid sammuma kompassi saatel. Varsti nägid nad luukere ning kuulsid kapten Flinti hääli.
annaabi.ee 
