10 cm.Nende lubiplaadid on kokku kasvanud ja moodustavad karbitaolise toese. Sellele kinnituvad pikad teravad lubiogad nagu siili okkad. Merisiilik saab iga okast eraldi liigutada.Läbi skeletiavade ulatuvad välja merisiilikute peened pikad jalakesed. Liikumiseks kasutab merisiilik nii jalakesi kui ka keha alumisel poolel asuvaid okkaid.Merisiilikud asuvad suuga vastu merepõhja. Suurte viieosaliste lõugadega tükeldavad nad taimi ja kraabivad merepõhjast vetikaid. Merisiiliku vastsed ujuvad esialgu vabalt, moonde ajaks laskuvad nad merepõhja.Merisiilikud on lahksoolised. Nende vastset nimetatakse ehhinopluuteuseks. Merisiiliku kasv on väga aeglane, kuid suguküpseks võivad nad saada juba 1- aastaselt. Meduus Meduusi keha on sültjas ja sisaldab 95% vett. Kummiku(keha) alumises otsas asub meduusil suu, mis on ümbritsetud suusagaratega. Suusagarad on varustatud kõrverakkudega. Kõrverakkudega surmab ta oma saagi. Kummiku servas paiknevad meduusidel täppsilmad.
· liikumisel tsentraalketas substraadist tunduvalt kõrgemal · madrepoorplaat kõhtmisel küljel · söövad laguainet või surnud loomi, ainult mõned on röövloomad · ruumikas sool, kasutavad kiiri toidu suhu toppimiseks · mao jätked kiirtesse ei ulatu, pärak puudub, seedimata toidujäänused väljutatakse läbi suu 174 . Madutähed elavad kõikides ookeanides 175. Millised okasnahksed meenutavad rohkem lilli kui loomi? Cl. Crinoidea Meriliiliad; 176. Millist osa merisiiliku kehast süüakse? Süüakse merisiiliku munasarju nn. Merisiiliku mari 177. Milline merisiiliku liik on inimesele tõeliselt ohtlik? Diadema setosa pikaokkaline diadeemsiilik 178. Milline okasnahkne elab Läänemere lääneosas? Verev meritäht Birgit 179. Meripurad on inimese toiduks 180. Kuidas nimetatakse jõesilmu vastset? Liivasonglane 181. Sõõrsuudest peetakse delikatessiks euroopa jõesilmu 182. Sõõrsuudest on ohtlikud kalaparasiidid: limapihklane, merisutt 183
Meritähtedel on väga suur regeneratsioonivõime. Merisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes kuuluvad okasnahksete hõimkonda vallasokasnahksete alamhõimkonda. Merisiilikud elavad merepõhjas. Korrassiilikud elutsevad sagedamini kaljudel, kividel, korallrahudel ja üldse kõval pinnal, aga ebakorrassiilikud eelistavad pehmet põhja, millesse saab kaevuda. Aeglase liikumise tõttu on merisiilikutel raske saaki püüda. Isegi teod, kui nad on merisiiliku avastanud, suudavad end põgenedes päästa. Meripurad (Holothuroidea) on klass okasnahksete hõimkonnast. Meripuradel on piklik (ussjas) või kurki (näiteks inglise keeles neid näiteks nimetataksegi merekurkideks) meenutav keha. Neid leidub peaaegu kõikide merede põhjas. Meripurade toiduks on tavaliselt teiste organismide jäänused, mis on langenud merepõhja ja ka plankton. Mõningaid meripurade liike kasutavad inimesed toiduks, näiteks jaapani trepange (Stichopus japonicus).
ja moodustavad karbitaolise toese. Sellele kinnituvad pikad teravad lubiogad. Merisiilik saab iga okast eraldi liigutada. Liikumine. Läbi skeletiavade ulatuvad välja meresiilikute peened pikad jalakesed. Liikumiseks kasutab ta nii jalakesi kui keha alumisel poolel asuvaid okkaid. Toitumine. Ka merisiilikutel asub suu keha alumisel poolel, vastu merepõhja. Toituvad taimedest ja merepõhja vetikatest, mida tükeldavad suurte viieosaliste lõugadega. Paljunemine. Merisiiliku vastsed ujuvad esialgu vabalt. Moonde ajaks laskuvad nad merepõhja. MERIPURAD (OPHIUROIDEA) Välimus. Kotikujulised, arvukate nahanäsadega meripurad asetsevad merepõhjal küljeli. Lubiokkaid neil ei ole. Meripuradel on paks, lihaste- ja limanäärmeterikas nahk. Suuri lubiplaate naha all pole. Liikumine. Meripurad on väheliikuvad loomad, mõni liik võib aastaid toituda samas paigas. Meripurade jalakesed on nõrgad. Nad liiguvad lihaste ja nahanäsakeste abil. Toitumine.
Heidavad enesekaitseks kiire, kasvab tagasi võivad paljuneda pooldudes, kiired kasvavad Merisiilikud: kerajas keha, pikad liikuvad okkad, taimtoitlane, 5 hammast, suu allpool, liiguvad allpool jalgadega, ühtne sisetoes Meripurad: silindriline keha, meenutab kurki, pehme, lihaseline keha, okkaid pole, keha eesmises osas suu ümber kombitsad, millega toitu püüavad. Väheaktiivne, sõõb setteid, seedib, mis võimalik Kõikide tähtsus: toiduahel, inimese toit nt trepang, merisiiliku mari söögiks. Meritähed kahjustavad inimese austrikasvatust Limused: teod, karbid ja peajalgsed Leidub kõikjal, enamik soolases vees, vaid teod maismaal, peajalgseid Eestis pole Pehme keha, siseorganeid katab õhukenahakurd-mantel Enamikel jalg ja koda, koda on lubiainest, kaitseb osadel muundunud sisemiseks toeseks(kalmaar, seepia) või kadunud(nälkjas, kaheksajalad) Karbid: Siseehitus: sise ja väljavooluavad, kust vesi sisse ja välja, merevee puhastaja(5-15l/h), hingab lõpustega
inhibiin (kollakeha) - inhibeerib FSH ja LH tootmist ning uute folliikulite küpsemist Viljastumine Viljastumine on isas- ja emasgenoomi konjugatsioon kahe gameedi liitumisejärel. Bioloogiliselt on fertilisatsioonil kaks tähendust: • kahe gameedi liitumisega taastatakse keharakkudele omane diploidne kromosoomistik; • fertilisatsiooniga aktiveeritakse munarakk arenema. Kehaväline viljastumine (merisiiliku näitel). o Oma/võõra äratundmine - Kemoatraktsioon (sperakt, resakt) o Kemoatraktsioon ehk spermi ligi meelitamine keemiliste ühenditega munaraku poolt; liigispetsiifiline, munaraku poolt ajaliselt kontrollitud. Ühe liigi ühendid (sperakt/resakt) ei avalda mõju teise liigi spermidele. o Sperakt ehk merisiiliku spermi küljes retseptor (atraktandile).
midagi, sellepärast kogusin meritähe kohta materjali ja õpin neid paremini tundma. Meritäht on okasnahkne. Okasnahksed loomad on välimuselt väga mitmekesised. Oma nime on nad saanud kehapinnal olevate ogade järgi.(5) Okasnahksed on mereloomade hõimkond, kuhu kuuluvad merisiilikud, meritähed, meriliiliad, madutähed ja meripurad. Okasnahksete keha on sümmeetriline. Kehaosad on paigutatud kas viiekaupa või mingi viiele kordse arvu kaupa, nii nagu asetsevad meritähe viis kiirt või merisiiliku viis sektsiooni. Pehmeid kehaosi kaitseb tugev skelett, mis moodustub keha sees. Kehas paikneb suurt tähtsust omav veega täidetud kanalite süsteem. Kanalid on omavahel ühendatud ja talitlevad vereringesüsteemina, mis kannab laiali seeditud toitu ja hapnikku. Kehapinnal ulatuvad välja arvukad silindrilised kanalite väljakasvud (ambulakraaljalakesed), mida loom saab liikumisel ja toitumisel kas välja sirutada või sisse tõmmata.(3)
Sellest arenevad seedeelundkonna epiteel ja ta osaleb ka organite moodustamises (sh kopsud). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust Invaginatsioon ehk sissesopistumine: rakkude sissesopistumine embrüo sisemusse. Vegetatiivse pooluse rakud sopistuvad ühtse kihina blastula sisemusse ning moodustavad ürgsoole ehk arhenteroni. Nt merisiiliku arhenteroni teke vegetaalplaadi invaginatsiooni teel, amfiibi blastopoori teke pudelrakkude invaginatsioonil. Involutsioon ehk sisserullumine: rakkude sisserullumine blastulasse mööda välimiste rakkude sisepinda. Nt kahepaiksete mesodermi teke, marginaaltsooni rakud rulluvad mööda animaalsete rakkude sisepinda embrüo sisemusse. Ingressioon ehk sisseastumine: üksikud rakud migreeruvad embrüo sisse. Osad rakud muudavad oma morfoloogiat ja sisenevad üksikult blastotsööli
36. Viljastumise etapid 14 1. Spermi ja munaraku esmane kontakt (kemoatraktsioon) ja ära tundmine (võõras-oma) ning spermi kinnitumine rebukestale/ZP 2. Spermi sisenemine munarakku (akrosomaalreaktsioon) ja selle regulatsioon (üks sperm viljastab) 3. Spermi ja munaraku geneetilise materjali ühinemine 4. Munaraku aktivatsioon ja uue organismi arengu algus 37. Kehaväline viljastumine (merisiiliku näitel) Kemoatraktsioon – spermi ligi meelitamine keemiliste ühenditega munaraku poolt; liigispetsiifiline ja munaraku poolt ajaliselt kontrollitud (veeloomadel, kellel on kehaväline viljastumine – merisiilikud, ainuõõssed, limused, kahepaiksed, mantelloomad) Oma/võõra äratundmine – kemoatraktsioon Merisiilikutel spermi aktiveerivad peptiidid mõjuvad spermidele nii atraktandina kui ka aktiveerivad neid kiiremini ja jõulisemalt liikuma (Ca- kanalid, vibur) Resakt – Sperakt –
annaabi.ee 
