freoonide hulka atmosfääris. Üks maailma kuuest freoonide monitooringu punktist avati 1987 aastal Eestis Palmse lähedal Lahemaal, kus mõõdetakse iga kahe tunni tagant freoonide sisaldust õhus. Andmed saadetakse USA-sse oregonis asuvasse ülemaailmsesse keskusesse. Meil tehtud vaatlused peavad esindama kogu Põhja- Euroopat. 6. Osoonikihi paksus Eesti kohal Kõige paksem on osoonikiht meie kohal talvel-varakevadel ja kõige õhem hilissügisel. Stratosfääriõhu meridionaalse tsirkulatsiooni aastasest tsüklist tingituna saavutab osooni koguhulk Eesti kohal suurima väärtuse märtsis-aprillis (280-400 DU) ja seejärel kahaneb miinimumini (280-290 DU). Suurim muutlikkus esineb veebruarist aprilli lõpuni. Väärtusi on registreeritud alla 200 DU kuni 550 DU. Suvekuudel on osooni koguhulga ja standardhälve ning keskväärtuse aastast aastasse kõikumine ligi kaks korda väiksemad kui talvel ja kevadel.
vale ettekujutus nähtuse geograafilisest jaotumisest, tihedusest. Õigepindsetes projektsioonides on näiteks statistilised kaardid, samuti sobib terve maakera esitamiseks.[6] • Lamberti õigepindne silindriline projektsioon • Behrmanni õigepindnesilindriline projektsioon • Gall`i ortograafiline silindriline projektsioon • Petersi projektsioon • Õigepindne silindriline põikprojektsioon 5. KONFORMSED SILINDRILISED PROJEKTSIOONID Meridionaalse erimõõtkava kasvatamine võrdeliselt paralleelidel kehtiva erimõõtkavaga. Tulemuseks on ekvaatorist eemaldudes logaritmiliselt suurenevad paralleelide vahed. Selle tõttu kasvab pikkuste ja pindalade moonutus serva-aladel väga suureks. Väljaspool eriotstarbelisi rakendusi antud projektsiooni 6 kasutada ei soovitata.[1] • Mercatori projektsioon • Mercatori põikprojektsioon
Mõnevõrra üllatuslik oli ka ala, mille arvelt jääkate Arktikas kahanes. Võiks eeldada, et suveperioodi intensiivse sulamise all kannatab pigem Euroopa- poolne ala, kuna sealt poolt avaldab mõju soe Põhja-Atlandi hoovus, samuti kanduvad üle Barentsi mere soojad õhuvoolud. Ent mullu vabanes suur ala jääst hoopis Põhja-Jäämere idasektoris Siberist põhjas ja Beauforti merel. Niisugust drastilist kahanemist Arktika idaosast on seletatud tavapärasemast tugevama meridionaalse sooja õhu sissevooluga Vaikselt ookeanilt ja Beringi merelt. Tugevate tuultega kuhjati tavapärasemast rohkem jääd ka Gröönimaa põhjarannikule. Viimase kinnituseks on paljud teised ekspeditsioonid andnud teada tavapärasest raskematest jääoludest Gröönimaa rannikul. Kui Arktikas on talvel üsna tavaline temperatuuri inversioon (temperatuur kõrgusega tõuseb) ja õhu püsiv kihistumine jäävälja kohal, siis suvel on
vurrkompassi meridiaani tasandisse nimetatakse aperioodiliseks. Joon 23 Valemi b = δ2-δ1 alusel leiame aperioodilise ülemineku tingimused. Bjx v cosVKK2 v1 cosVKK1 t 2 Hg RM M cos Joon 24 Projitseerime laeva kiiruse vL tundliku elemendi meridiaanile ja tähistame projektsiooni v m. vm = vLcosVKK. Võime kirjutada valemi lugeja kujul: v2 cosVKK 2 v1 cosVKK1 vm 2 vm1 vm Kus Δvm laeva kiiruse meridionaalse projektsiooni muutus manöövri tagajärjel. Teisest küljest on kiiruse muutus seotud kiirendusega Δv =aΔt. Seega võime kirjutada v m j x t Bjx j x t B 1 t Hg RM M cos ; Hg RM M cos RM H Anname valemile kuju: g B M cos ja võrdleme teda sumbumatute võnkumiste perioodi H
- 41 - Jälgitav globaaltsirkulatsioon on kolmerakuline( kolm rakku nii põhja- kui lõunapoolkeral). Tegemist on veidi lihtsustatud skeemiga, mis eeldab, et planeedi aluspind on kõikjal ühetaoline sile kerapind, kusjuures puuduvad nii jaotumine ookeanideks ja mandriteks kui ka ida- ja läänesuunalised erinevused geograafilistes tingimustes. Samuti eeldab selline skeem,et päike asub täpselt ekvaatori kohal. Rakud jagunevad meridionaalse tsikulatsiooni põhjal päri- ja vasturakkudeks. Pärirakud on Hadley rakk laiuste vahemikus 0-30 ja poolaarrakk laiuste vahemikus 60- 90 kraadi. Pärirakkudes toimub meridonaalne tsirkulatsioon nii, nagu peab : ekvaatorile lähemale tõuseb õhk üles, et liikuda pooluse suunas ning poolusele lähemal asuva rakuseina läheduses taas allapoole laskuda. Nende vahele jääb vasturakk ehk Ferreli rakk, kus meridionaalne tsirkulatsioon on vastupidine.
55. Dominantsus e. katvus ühe taimeliigi isendite maapealsete elusate osadega hõivatud pindala ja prooviruudu pindala suhe väljendatuna protsentides. 1 56. Looduslik tsonaalsus. e. vööndilisus nähtuste või asjade paiknemine tsooniti vöötmetena, vöönditena või vöödena. Laiusvööndilisus e. horisontaalne tsonaalsus on maastikusfääri põhilisi seaduspärasusi, mis avaldub Maa mullastiku-, taimkatte- jm vööndite korrapärase meridionaalse järgnevusena. Laiusvööndilisus tuleneb põhiliselt päikesekiirguse erisugusest jaotumisest, mis johtub Maa kerakujulisusest, telje kallakusest ekliptika tasandi suhtes ja tiirlemisest ümner Päikese. 2 Kõrgusvööndilisus vertikaalne tsonaalsus, kliima-, muldkatte- ja taimkattevööndite seaduspärane absoluutkõrgustest olenev vaheldumine mäestikes ja mägismaade nõlvul. Kõrgusvööndilisuse
alpiinne (ülalpool puupiiri, puhmastikud ja alpiniidud), subnivaalne (hajus padjandtaimestu) ja nivaalne (ülalpool lumepiiri). Laiusvööndist, kliima merelisusest ja nõlva ekspositsioonist olenevalt erineb kõrgusvööndite taimkate mäestikuti. Laiusvööndilisus e. horisontaalne tsonaalsus on maastikusfääri põhilisi seaduspärasusi, mis avaldub Maa mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite korrapärase meridionaalse järgnevusena. Laiusvööndilisus tuleneb põhiliselt päikesekiirguse erisugusest jaotumisest, mis johtub Maa kerakujulisusest, telje kallakusest ekliptika tasandi suhtes ja tiirlemisest ümber Päikese. Kontiinum pidevus. Topograafiline k. väljendub selles, et taimekoosluste piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala. Taksonoomiline k. kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi tunnused. Ajaline k
alpikarjamaad), alpiinne (ülalpool puupiiri, puhmastikud ja alpiniidud), subnivaalne (hajus padjandtaimestu) ja nivaalne (ülalpool lumepiiri). Laiusvööndist, kliima merelisusest ja nõlva ekspositsioonist olenevalt erineb kõrgusvööndite taimkate mäestikuti. Laiusvööndilisus e. horisontaalne tsonaalsus on maastikusfääri põhilisi seaduspärasusi, mis avaldub Maa mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite korrapärase meridionaalse järgnevusena. Laiusvööndilisus tuleneb põhiliselt päikesekiirguse erisugusest jaotumisest, mis johtub Maa kerakujulisusest, telje kallakusest ekliptika tasandi suhtes ja tiirlemisest ümber Päikese. Laguahel e. detriitahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaanilisteks aineteks). Lagundajad e. redutsendid e
uue vurrkompassi meridiaani tasandisse nimetatakse aperioodiliseks. Joon 23 Valemi b = δ2-δ1 alusel leiame aperioodilise ülemineku tingimused. Bjx v cosVKK2 v1 cosVKK1 t 2 Hg RM M cos Joon 24 Projitseerime laeva kiiruse vL tundliku elemendi meridiaanile ja tähistame projektsiooni vm. vm = vLcosVKK. Võime kirjutada valemi lugeja kujul: v2 cosVKK2 v1 cosVKK1 vm 2 vm1 vm Kus Δvm laeva kiiruse meridionaalse projektsiooni muutus manöövri tagajärjel. Teisest küljest on kiiruse muutus seotud kiirendusega Δv =aΔt. Seega võime kirjutada v m j x t Bjx j x t B 1 t Hg RM M cos Hg RM M cos ; RM H g B M cos Anname valemile kuju: ja võrdleme teda sumbumatute
Kultuurmaistus on ökotonid (metsaservad, veekogude kaldad, põlluääred) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi ka geoökoloogilised barjäärid. Looduslik tsonaalsus e. vööndilisus nähtuste või asjade paiknemine tsooniti vöötmetena, vöönditena või vöödena. Laiusvööndilisus e. horisontaalne tsonaalsus on maastikusfääri põhilisi seaduspärasusi, mis avaldub Maa mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite korrapärase meridionaalse järgnevusena. Laiusvööndilisus tuleneb põhiliselt päikesekiirguse erisugusest jaotumisest, mis johtub Maa kerakujulisusest, telje kallakusest ekliptika tasandi suhtes ja tiirlemisest ümber Päikese. Kõrgusvööndilisus vertikaalne tsonaalsus, kliima-, muldkatte- ja taimkattevööndite seaduspärane absoluutkõrgustest olenev vaheldumine mäestikes ja mägismaade nõlvul. Kõrgusvööndilisuse korrapärasust komplitseerivad nõlva ekspositsioon, kallakus ja lähtekivim
annaabi.ee 
