AEGKOND AJASTU, ALGUS TAIMED LOOMAD (milj. a. tagasi) ÜRGAEGKOND 4550 Prokarüootsete organismide teke AGUAEGKOND 2500 Eukarüootsete organismide teke, esimeste hulkraksete ilmumine VANAAEGKOND Kambrium Merevetikad ,,Kambriumi 545 plahvatus", mereselgrootud, esimesed selgroogsed Ordoviitsium Valdavalt merevetikad, Pea- ja lülijalgsete 495 esimesed areng maismaataimed Silur Primitiivsed Esimesed 440 sõnajalgtaimed maismaaselgrootud: esimesed kalad,
Evolutsiooni ajajoon: elu areng Maal Eukarüoodid (Grypania spiralis) MIKROORGANISMID (arhed, tsüanobakterid) 410440 miljonit aastat tagasi ÜRGRAIKAD (Cooksonia, Rhynia) 280360 miljonit hiiglaslikud eostaimed (Pärisraikad ehk kollad, kidad, sõnajalgtaimed) VANAAEGKOND (PALEOSOIKUM) ORDIVIITSIUM Selgrootud Mereselgrootud (trilobiitide levimine ja 500600 miljonit aastat tagasi VETIKAD (Clorophyta) SILUR Lõuatute selgroogsete kilpkalade ilmumine. DEVON Kilpkalade õitseaeg. Vihtuimsete kalade ilmumine. Esimesed luukalad. KARBON Sõnajalgtaimede õitseaeg. Seemnesõnajalgtaimede ilmumine. Kahepaiksete õitseaeg. Esimeste roomajate tekkimine. Lendavate putukate, ämblikkude, skorpionide ilmumine. PERM
3 introdutsiooniga kaasnevad ka ohud haigustekitajate ja parasiitide kujul, millised tuleks siis omakorda võõrliikideks lugeda. [19] Elusorganismidel on võimalik reisida laeva sees ballasti- ja pilsivees ja väljaspool laeva – laeva kere ja konstruktsioonide küljes. Ballastivees ja pilsis võivad „reisida“ nii mikroorganismid, vetikad, mereselgrootud kui isegi kalad. Laeva ballastivee mahutites (ja pilsivees) transporditakse kogu maailmas ühest kohast teise igal aastal umbes 10-12 miljardit tonni vett.[4] Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine Veekeskkonna võõrliikidest on hakatud rääkima kui bioloogilisest reostusest, see on suur oht veeökosüsteemidele. Esiteks, kord juba sissetoodud liiki ei ole enamikul juhtudest võimalik enam välja tõrjuda
loomarühm taimerühm Uusaegkond e. kainosoikum Keskaegkond e. Roomajad, ürglinnud, Paljasseemnetaimed, mesosoikum ürgimetajad, palmlehikud ammoniidid Vanaaegkond e. Ürgkahepaiksed, ürg- Sõnajalgtaimed, paleosoikum roomajad, kalad, seemnesõnajalad, maismaa lülijalgsed Mereselgrootud (trilobiidid, peajalgsed) psilofüüdid Aguaegkond e. sini- ja rohevetikate proterosoikum primitiivsed liigid, bakterid Ürgaegkond e. arhaikum Tähtsamate faunagruppide (juhtkivististe) levik (Arold, lk. 156). Allikad I. Arold, A. Raukas, H
· 2 miljardi vanuseid fossiile on 10 <--- fakt need arhebakterid, kes elavad kihiti 2 miljardivanustes kivimites · Esimene eukarüotne fossil on 1,9 miljanrdit vana (2004 aasta andmed) 3. Elu areng maal 2.4 3.1 Aegkonnad Ürgeoon 4200 mlj Agueoon 2600 Vanaaegkond 600 Keskaegkond 225 Uusaegkond 65 milj milj milj milj prokarüoodid, Bakterite mereselgrootud, loomhambulised Inimahvid, inimese protobiondid ilmumine, tekkisid ainu-raksed, sisa-likud, linnud, eellased, inimene, eukarüoodid ainuõõssed, kõht- ja dino-saurused, õistaimed suguline paljune- peajalgsed, ussid, paljasseem- mine ja meioos, lülijalgsed, netaimed, õistaimed tekkisid ka okasnahksed, kalad,
organismide teke organismide teke Agueoon Eukarüootsete Eukarüootsete organismide teke, organismide teke, sisesed hulkraksed sisesed hulkraksed Vanaaegkond Kambrium Merevetikad Mereselgrootud, esimesed Ordoviitsium Esimesed selgroogsed maismaataimed Peajalgsed ja Silur lülijalgsed Sõnajalg taimed ja
39. Elu areng paleosoikumis. Algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290miljonit aastat ja lõppes 250miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb: Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks. Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng. Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine. Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootud. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. 40. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, rändrahnud, veerised. Kruus,
*(7) Elu areng paleosoikumis. Algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb:Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks.Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng.Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine. Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa.Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootud. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik.Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. *(7) Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised.
Paleosoikumis toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus: 1) Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid 2) Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootud. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. 32. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus ja liiv on kujunenud
Mittesugulise sigimise mõjud: Mittesuguline sigimine (va. apomiksis) ei vaja sugurakke. Seetõttu säilib suguta sigimise (vegetatiivse paljunemise) korral populatsiooni heterosügootsus (erinevalt iseviljastumisest, kus homosügootsuse tase tõuseb). Mittesuguline sigimine kombineerituna sugulisega võib olla kolmest variandist parim. See kindlustab hea sigivuse (pole vaja sigimispartnerit, järglased sageli kohe hea ellujäämusega) ja ka mitmekesisuse. Suur osa taimi, paljud mereselgrootud ja putukatest lehetäid sigivad reeglina mittesuguliselt. Tihti mittesuguliselt paljunevatel organismidel tuleb geneetilise varieeruvuse vähesuse tõttu ette küll tagasilööke, kuid täielikult sugulise sigimise eeliseid veel täielikult ei mõisteta. Kui populatsioon on täielikult geneetiliselt identne, on ta tingimuste muutumisele eriliselt vastuvõtlik. Näiteks kui üks isend geneetiliselt identsest populatsioonist on ohustatud uue
kaitsekategoorias 89 liiki. Selgrootud: Selgrootud: Maismaaselgrootud: Ainuraksed (in. ja koduloomade haigustekitajad), ümarussid, rõngussid (vihmauss), limused, vähid, putukad, ämblikulised, lutikalised, mardikalise, võrk- ja ehmestiivalised, kiletiivalised. Üldiselt liikidest nt: viinamäetigu, apteegikaan, ebapärlikarp, jõevähk, männi-sinelane, eremiitpõrnikas, muslaik-apollo. Mereselgrootud: Eesti mereselgrootute fauna on Läänemere vähese veesoolsuse tõttu liigivaene. Tuvastatud on 22 selgrootuteklassi kokku 440 liigiga. Suhteliselt liigirikkamad klassid on vähid (koorikloomad), keriloomad ja putukad (vastavalt 119, 100 ja 63 liiki). Ainult meres elutsevad karikloomad, kammloomad, siilussid, keraskärssussid ja hulkharjasussid. Loomastiku koosseisus on esikohal avarasoolased mageveevormid, vähem on mere- ja riimveevorme
annaabi.ee 
