Orjakaubandus-neegerorjade müümine Ameerikale. Koloonia-väljaspool emamaad paiknev asundus. Konkistadoor-Hispaania ja Portugali seiklejad ja rikkuste otsijad. Uus maailm-Ameerika esialgne nimetus. Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi
Kogu riigis on üle 10,6 miljoni elaniku ehk siis umbes sama palju kui Rootsis. Üle 4,5 miljoni portugallase elab välismaal - enim Brasiilias, Prantsusmaal ja Kanadas. Tänasesse Lissaboni on oma jälgi jätnud nii foiniiklased, keldid, roomlased kui ka araablased. Omal ajal kogu Ibeeria poolsaart valitsenud islamiusulised maurid sunniti lahkuma alles 1147. aastal ning Portugali pealinn on Lissabon alates 1252. aastast. Neil aegadel oli tegu tõelise maailmalinnaga, kust algas enamik suuri mereretki - nii Aafrikasse, Ameerikasse kui ka Aasiasse. Umbes 95% rahvastikust on rooma-katoliku usku. Riigis on säilinud ohtralt usulisi traditsioone, samuti on paljude pühakute päevad riiklikud pühad. Fatima pühapaik, mida külastas ka paavst Johannes Paulus II, on katoliikliku maailma üks tähtsamaid palverännakute sihtkohti. Portugali keel on välja arenenud ladina keelest ning seda räägitakse ka sellistes kaugetes maades nagu Brasiilia, Angoola, Mosambiik ja Aomen, mis on Portugali
Orjakaubandus-neegerorjade müümine Ameerikale. Koloonia-väljaspool emamaad paiknev asundus. Konkistadoor-Hispaania ja Portugali seiklejad ja rikkuste otsijad. Uus maailm-Ameerika esialgne nimetus. Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi.
Karavelli mastides olid nii raapurjed, kui ka ladina purje. Karavell oli kiire ning kerge laevatüüp. Järgimsena võeti hiinlaste eeskujul Euroopas kasutusele kompass. Kui varem vaadati kurssi ja laeva asukohta tähtede järgi ning lisaks hoiti purjetades maad silmapiiril, siis peale kompassi kasutuselevõttu julgeti minna ka avamerele, kuna kompassi järgi sai ära määrata põhjasuuna ning seetõttu ei olnud karta, et ära eksitakse. Karavell ja kompass võimaldasid hakata tegema pikemaid mereretki. 3. Paber ja trükikunst (lk 11) Keskajal kirjutati Euroopas raamatuid käsitsi, peamiselt eriliselt töödeldud õhukesele vasika- või tallanahale pärgamendile. Pärgament oli üsna kallis ning kuna raamatute ümberkirjutamine võttis palju aega, olid raamatud kallid. 13.-14. sajandil hakkas Hiinast Euroopasse levima paber. Paber oli odavam ning sellele oli palju parem kirjutada, seetõttu hakati seda kasutama pärgamendi asemel.
kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast, mis tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu. Ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette. Taasavastati ka Maa kerakujulisus. Uusi maadeavastusi toetasid Portugali prints Henrique Meresõitja ja Hispaania kuningakoda. Henrique Meresõitja sai oma hüüdnime selle järgi, et organiseeris väsimatult piki Aafrika läänerannikut lõunasse suunduvaid mereretki. Ta ei käinud ise küll ühelgi reisil, kuid rahastas neid, koolitas meremehi ja kogus maakaarte. Hispaania kuningakoda aitas Christoph Kolumbusel avastada Ameerika. Kunigakoja toetusel varustati Kolumbuse kolm väikest, kuid kiiret laeva. Nii algasidki uued maadeavastused. Keskaja tuntumad maadeavastajad on: Marco Polo, Vasco da Gama, Christoph Kolumbus, Amerigo Vespucci ja Fernao de Magalhaes. Järgnevalt ma neist räägingi. Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324)
Kruiisireiside pikkused on varieeruvad – puhkusekruiiside pikkus ulatub 1 päeva lühikruiisidest rohkem kui 100 päeva kestva ümbermaailma kruiisideni. Eelistatuimaks kruiisireisi pikkuseks on 7-e päevane kruiis. (Ibid, kruiisiturism) Kruiisi sünniks võib pidada Peninsular & Oriental Steam Navigation Company loomist aastal 1822. Esimesed sihtkohad olid Inglismaa ja Pürenee poolsaare (Hispaania, Portugal, Andorra) riigid. Aastali 1844 hakati reklaamima mereretki Gibraltarile, Maltale, Ateenasse. Esimene alus, mis oli eksklusiivselt ehitatud luksulikuks kruiisilaevaks oli 1900. aastal valmistatud Prinzessin Victoria Luize of Germany. Kruiisipuhkus on suurepärane võimalus puhata mõistliku raha eest, sest peaaegu kõik mõnusaks puhkuseks vajalik on hinna sees - söök, majutus, transport ning meelelahutus päeval ja öösel. Ühe kruiisipäeva eest makstav summa tuleb sageli sootuks väiksem kui summa, mille kulutaks
09.16 Viikingiaeg 9.-11.sajand; Periood, mil Skandinaaviast pärit meresõitjad hoidsid hirmu all tervet Euroopat; Avviken- keegi, kes läheb reisile, Vik - merelaht; Prantsusmaal- normannid, Inglismaal - taanlased, Iirimaal - fingallid, Venemaal - varjaagid, Meresõitude põhjused Paremate elamistingimuste otsimine, Väheviljakad maad, ,,Nooremate poegade põhjus'' Naiste lühike eluiga, Oli 3 tüüpi mereretki: Lühiajalised retked lähedastele maadele; Gröönimaa 983 -> Erik Punane rajab asunduse; Tekivad Lääne- ja idaasundus; Asundused säilisid 15.sajandini; Vinland Põhja-Ameerikas; Umbes aastal 1000 jõudis Leif Eriksson Ameerikasse; L'Anse aux Meadows - viikingiasula jäänused Newfoundlandi saarel; Taanlaste retked Sihiks Inglismaa, Prantsusmaa, Vahemeri; Iirimaale rajati Dublini riik; Inglismaal asus Danelag; 911
Vahemeri, tema geograafia (saared, poolsaared, lahed ). Vahemeri oli vanaaja meresõitjate liivakast. Ükski kallas ega saar ei olnud siin liiga kauge, et oleks vaja läinud suuri meresõiduoskusi. Vahemerel sõitvad laevad sobisid halvasti sõiduks avamerel. Nad liikusid pikki kallast edasi aerude abil. Purjesid osati kasutada vaid pärituules sõitmiseks. Vaatame natuke vahemere geograafiat - kus elasid kreeklased, roomlased, foiniiklased, egiptlased. Vanaaja mereretki. Foiniiklased asustasid Vahemere kitsast rannikuriba nüüdisaegse Liibanoni ja Süüria aladel. Siin kasvas palju seedreid, mille puidust ehitati meresõiduks sobivaid laevu. Mujal vahemere kallastel oli laevaehituseks vähe sobivat puitu. Foiniiklaste laevade ehituse kohta pole palju teada. On teada, et laevadel olid kõrged kaardus otsad ja üks ruudukujuline puri. Tuulevaikuses liiguti edasi aerude abil. Tüüriks oli pikk mõla ahtris.
1476. aastal tegi Kolumbus kaasa genualaste ekspeditsiooni, mis lähetati Põhja- Euroopasse suunduvat kaubalaadungit kaitsma. Prantslased ründasid Portugali ranniku läheduses Genua laevu, haavata saanud Kolumbus pääses Portugali randa, kust ta saadeti Lissaboni, kus elas ta vend Bartolomeo. Kaardijoonestajast venna kõrval tutvus Kolumbus merekaartidega. Temast sai väikeettevõtja, kes vedas suhkrut Madeiralt Genuasse. Mõnede ajaloolaste väiteid, et Kolumbus sooritas Portugalist mereretki ka Inglismaale ja Iirimaale ning külastas koguni Islandit (Tile saart), kus ta võis lugeda vanu saagasid viikingite retkedest Gröönimaale ja Vinlandi, tuleb pidada üksnes oletusteks. Portugalis abiellus Kolumbus 1478. aastal kõrgaadli hulka kuuluva Perestrellode peretütre Felipaga. Abielu edendas Kolumbuse meresõitja karjääri, mida dokumenteerivad teated, et ta osales 1482-1483 või 1483-1484 portugallaste
5. sajandil jõuti ka sellega lõpule, et Pürenee poolsaar vallutati islamiusuliste käest tagasi. Hispaania ja portugali rüütlid, kes olid põlvest põlve sõdinud muhameedlaste vastu, jäid nüüd tegevuseta ja olid meeleldi valmis osalema retkedel väljaspool Euroopat. 15. sajandi esimesel poolel valitses portugali prints Henrique Meresõitja. Oma hüüdnime sai ta seetõttu, et organiseeris väsimatult piki aafrika läänerannikut lõunasse saabuvaid mereretki. 1497. aastal asus Portugalist teele neli laeva kogenud meremehe Vasco da Gama juhtimisel, et lõpuks ometi leida meretee Indiasse. Hea Lootuse neemelt pöörduti India ookeani ja purjetati piki Aafrika idarannikut, kuni jõuti araabia meresõitjatele tuntud vetesse. Seal palgati araabia loots ja tolle juhtimisel jõuti 1498. aastal Indiasse. 1492. aastal asus Christoph Kolumbus Hispaaniast teele ja peagi jõudis ta Kanaari saartele. Lõpuks jõudis ta India asemel Ameerikasse.. amerigo
Piiskop Fulco 1170. paiku, taani misjonipoliitika. Benediktiini munk Prantsusmaalt. Määratud eestlaste piiskopiks. Alexander III kutsus Läänemere rahvad ristisõtta eestlaste vastu. Appi saadeti Nikolaus (olevat selle rahva hulgast). Oli seoses Lundi peapiiskopi Eskiliga. Ei tea küll, mis sai, aga näitab, et huvi oli. Taanlastel kanuti kultus (ristisõdijate pühak). Henrik taanlastest ei räägi, on politiiliselt orduga seotud. 1184 taanlased teinud mereretki siiakanti. 1187 Sigtuna, ei ole aga hästi tõestatav. 1206 Lundi peapiiskopi retk Saaremaale. Taani huvi ja Saksa-Breemeni huvi üsna erinev. 13. sajand 1208 algas Henriku teema. 1227 Saaremaa vallutamine (kroonik lõpetas), võitlus kestis edasi. Nimetatud rahvad (estonen, livonen) ei ole üks-üheselt etnilise olemusega, aga suuresti poliitilise sõltumise värk. Henrik Riia misjoni teenistuses. Eesmärk legitimeerida vallutust, muu on kõrvaline. Henrik võis olla preester Rubenes
tekkis paberitöötlus. Suurimaks manufaktuurikeskuseks oli siiski Narva. Narvas tohutu vee-energia. Narva jõe koskedele tekib kõikvõimalikke ettevõtteid, vasehaamer, saeettevõtted, Suurt tulu hakkavad tooma saeveskid. Hakatakse tootma igasuguseid tarbeesemeid nt laevadetaile, ukse ja aknaraame, jms. Paljuski materjalist lähevad väljamaale, toob narva ettevütjatele üsna suurt kasu. Narvas hakatakse 17 saj lõpus suuri laevu tootma. Laevad, millega on võimalik ette võtta pikki mereretki. Hiiumaal toodeti klaasi. Hiiumaal hakati 16 saj lõpus ka mereveest soola teha, kuid see ei olnud eriti edukas. Kirikuelu Terviklikku kirikut ei olnud kuni liivi sõda puhkes, iga maahärra oli kirikupea, piiskopkonna juurde kuulus stift, terviklikkust ei ole. Kogu tasant oli kohalike aadlike piiramatu võimu all. Õigus otsida sinna aadlikke, aeti minema kui ei meeldiud. Igasugune kirikuelu juhtimine on mõisa käes- patranaadi õigus. Rootsi võimuper juurde tulles
lugupidamatusena, pealiskaudsusena või signaalina, et teema ei ole vastaspoolele eriti oluline. Kui ärijutud räägitud, on kombeks vahetada mõned repliigid "ilmast ja inimestest"; sõnapealt lahkumine võib jätta mulje, et kohtumise tulemustega ei jäädud rahule. Hea toon on kindlasti kiita Portugali ja portugali kööki ning veine, selle üle ollakse siin uhked. Samuti tasub meenutada Portugali hiilgeaegu maadeavastusi, mereretki jms. Algteadmised Portugali ajaloost ja kultuurist tulevad kontaktide loomisel alati kasuks. Kui ollakse jõudnud konkreetsete kokkulepeteni, on portugallane otsekohene ja peab sellest lugu ka vastaspoole juures. Ta respekteerib vastaspoole eriarvamust ja ei-ütlemist; kui need on põhjendatud, siis positiivne kontakt kindlasti säilib ja võib anda tulemusi edaspidi. Portugallane on hea vestleja ning räägib meeleldi erinevatel teemadel. Peaks vältima pika
annaabi.ee 
