tulenevate kohustuste täitmise ning teenuste osutamise võimekus. Juhtumite valguses tõstatuvad küsimused, milliseid riiklikke samme on võimalik astuda, et ennetada keskkonnakatastroofe edaspidi ja reageerida sarnastele intsidentidele tulevikus operatiivsemalt. Merereostuse kiireks likvideerimiseks peaks olema ettevalmistused tehtud enne vastavate sündmuste toimumist. Tuginedes Muraste rannareostuse koristustööde kogemusele ning mõistes merereostusest tekkida võivat kahju loodusele tuleks kaaluda algatada uuesti protsess merereostustõrje fondi loomiseks. Teadaolevalt on aastatel 2007-2008 algatatud mitmel korral nn õlifondi eelnõu, mis ei ole aga seni seaduse jõustumiseni viinud. ka Eestimaa Looduse Fond on saatnud riigikogu kekkonnakomisjonile ja keskkonnaministeeriumile vastavasisulise kirja, milles avaldas muret Eesti võimekuse üle likvideerida merel tekkida võivaid õlireostusi ning tegi omapoolsed ettepanekud olukorra
Maakera veeressursid ja nende jaotumine Vee globaalne olukord Üht veekraani kasutavad 1 soomlane, 130 liibüalast, 300 maltalast ja üle 1000 kuveitlase. vee puudus: 1. kliimatingimuste tõttu (pidev kuivus ja vähe sademeid) 2. inimtegevusest johtuvatest põhjustest: kunstliku niisutamise suurenemine ja vihmametsade raie. Ookeanide reostumine 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Dumping heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. 90% dumpingust on süvendamise jäätmed. *Igal aastal satub kalurite plastmassvahenditest merre umbes 150 000 tonni plastikut ning peale selle heidetakse suures koguses plastmassi merre ka laevadelt.
Erilise kaitse all olevad alad Paljud riigid on juba tänaseks aru saanud korallrahude tähtsusest ja neid ähvardavate ohtude tõsidusest, muute rahud kaitsealadeks. Tänasel päeval eksisteerib juba üle 300 kaitse alla võetud korallrahu, mis paiknevad 60 riigi territooriumil. Võtmerolli korallrahude säilitamise juures mängib nende eest hoolitsemine. Kui kalandust ning turismi mõistlikes piirides hoida õnnestub, on võimalik kasutada korallrahude rikkusi ilma neid kahjustamata. Merereostusest ja globaalsest soojenemisest tulenevaid probleeme pole võimalik lahendada vaid korallrahude kaitse alla võtmise läbi, vaid on tarvis teha tõhusat rahvusvahelist koostööd. KORALLRAHUD JA KASVUHOONEEFEKT Viimasel ajal ilmub teateid korallrahude "valgenemise" kohta. Kaunid rahud kaotavad ka tegelikult oma värvi ja omandavad inetu valge värvuse. 1987. aasta septembrikuus nägid sukeldujad Puerto Rico rannikul kristallselge vee asemel
Kasvuhooneefekt atmosfääri CO2 jt. Gaaside kontsentratsiooni suurenemine, mis viib kliima soojenemisele. Osoon ja osooniaugud Osoon (Kr. oziin lõhnav e. trihapnik) on hapniku O2 allotroopne modifikatsioon O3. Suurim osooni kontsentratsioon on 20...26 km kõrgusel. Osoonikihi paksus on seal 0,2...0,7 cm. kõrgemal kui 60 km leidub väga vähe. Maapinna lähedal on osooni 10...6 mahu%, stratosfääris 5...10 korda rohkem. Osoon on ohtlik elusorganismidele. Ookeanide reostumine 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Raiskamine: 1. igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse - tehnoloogilise protsessi ümberkorraldamine - igapäevaselt vähem tarbida 2. avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad, jooksevad remontida trahvida. Vete risustamine: Tahked asjad ja osakesed võivad sattuda vette ka looduslikul teel oksad, kallaste muld jne
Erilise kaitse all olevad alad Paljud riigid on juba tänaseks aru saanud korallrahude tähtsusest ja neid ähvardavate ohtude tõsidusest, muute rahud kaitsealadeks. Tänasel päeval eksisteerib juba üle 300 kaitse alla võetud korallrahu, mis paiknevad 60 riigi territooriumil. Võtmerolli korallrahude säilitamise juures mängib nende eest hoolitsemine. Kui kalandust ning turismi mõistlikes piirides hoida õnnestub, on võimalik kasutada korallrahude rikkusi ilma neid kahjustamata. Merereostusest ja globaalsest soojenemisest tulenevaid probleeme pole võimalik lahendada vaid korallrahude kaitse alla võtmise läbi, vaid on tarvis teha tõhusat rahvusvahelist koostööd. KORALLRAHUD JA KASVUHOONEEFEKT Viimasel ajal ilmub teateid korallrahude "valgenemise" kohta. Kaunid rahud kaotavad ka tegelikult oma värvi ja omandavad inetu valge värvuse. 1987. aasta septembrikuus nägid sukeldujad Puerto Rico rannikul kristallselge vee asemel
Ioniseeriv kiirgus läbib eluskudesid ja muudavad nende toimimist ning see on tervisele kahjulik. Inimene saab keskmiselt 2,8 mSv suuruse efektiiv kiirgusdoosi aastas, millest 2,4 mSv saadakse looduslikest allikatest (kosmiline, maapinnast ja ehitistest, toidust, looduslik radoon) o Ookeanide reostumine 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgedepooltkantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Dumpingheitmete viimine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke,veekogu süvendamisel tekkinud jääke. 90% dumpingust on süvendamise jäätmed. o Vee ressursse kahjustavad: raiskamine st. ülemääranetarbimine
Konteinerite tüübid : Standartne, klassikaline High Cube (HC) -- kõrgem Külmutuskonteiner Soojustatud Ventileeritav Open Top -- ülevalt avatud Flatrack -- (nagu voodi) Tank-konteiner(paak) 5. Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Tankerid on jaotatud piki- ja põikvaheseintega paljudeks tankideks. Tanke on vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstuvuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostusest Uutel tankeritel peavad olema ka kahekordsed pardad (double hull) Ballastlastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki Lossimiseks on tankerite pumbaruumid miidlis ja lossimistorustike kollektorid mõlemas pardas, mida välistorustike ühendamisel abistavad tõsteseadmed. Eluruumid ja masinaruum on reeglina ahtris. Veetakse õli, nafftat. 6. Veeldatud gaasi tankerid, vedelkemikaalide tankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus.
naftasaaduste tankerid e. kütteõlide tankerid (Product carriers); vedelkemikaalide tankerid; veeldatud gaasi tankerid (LNG veeldatud maagaas jne.). Naftasaaduste tankereid nimetatakse ka "tanker A" ja toornaftatankereid "tanker B" Tankerite lastimahutamise osa on jaotatud piki- ja põikvaheseintega paljudeks tankideks. Tanke on vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstuvuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostusest. Viimase nõude jälgimisel on aluseks MARPOL 1973/78rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks(tuletis The International Convention for the Prevention of Marine Pollution from Ships). See konventsioon ja eriti selle täienduste ning paranduste protokoll 1978. a. nõuab, et ehitatavatel tankeritel peavad olema kahekordsed pardad. Ballastlastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki.
naftasaaduste tankerid e. kütteõlide tankerid (Product carriers); vedelkemikaalide tankerid; veeldatud gaasi tankerid (LNG veeldatud maagaas jne.). Naftasaaduste tankereid nimetatakse ka "tanker A" ja toornaftatankereid "tanker B" Tankerite lastimahutamise osa on jaotatud piki- ja põikvaheseintega paljudeks tankideks. Tanke on vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstuvuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostusest. Viimase nõude jälgimisel on aluseks MARPOL 1973/78rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks(tuletis The International Convention for the Prevention of Marine Pollution from Ships). See konventsioon ja eriti selle täienduste ning paranduste protokoll 1978. a. nõuab, et ehitatavatel tankeritel peavad olema kahekordsed pardad. Ballastlastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki.
naftasaaduste tankerid e. kütteõlide tankerid (Product carriers); vedelkemikaalide tankerid; veeldatud gaasi tankerid (LNG veeldatud maagaas jne.). Naftasaaduste tankereid nimetatakse ka "tanker A" ja toornaftatankereid "tanker B" Tankerite lastimahutamise osa on jaotatud piki- ja põikvaheseintega paljudeks tankideks. Tanke on vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstuvuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostusest. Viimase nõude jälgimisel on aluseks MARPOL 1973/78rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks(tuletis The International Convention for the Prevention of Marine Pollution from Ships). See konventsioon ja eriti selle täienduste ning paranduste protokoll 1978. a. nõuab, et ehitatavatel tankeritel peavad olema kahekordsed pardad. Ballastlastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki.
maailmasõjani oli Pärnu nii kuurort- kui ka tööstuslinn ja arenes. Selles mõttes on see kogu aeg olnud tõsine töö, et leida õiged kompromissid ja tasakaal jõujoonte paika panemisel. Edasi tuli sõda vahele. Venelasest linnakomandant lasi 1915. aastal suuremad tööstusettevõtted õhku, kartuses, et sakslased tulevad ja võtavad linna ära. Pärast sõda ei suudetud enam suurt tööstust taastada. Seetõttu sai loodus tasapisi reostusest jagu. Miks uue Eesti Vabariigi algul merereostusest räägiti? Kahel põhjusel. Esiteks on Pärnu jõe jõgikond hästi laiaulatuslik ja 1970.80. aastatel põllumajandustoodangut taga ajades kasutati kolhoosides-sovhoosides kontrollimatult palju väetisi. Kogu väetamis- ja virtsamajanduse jääk lasti kevaditi jõkke. Teiseks tekkis ka Nõukogude ajal jõe äärde palju tööstust. Seega jätkati jõe kallastel tööstuse arendamist nõukogudelikult muretul viisil. Need olid kaks suurt põhjust. Kui tööstus 1980
Nii on Vahemeri, Must meri ja Läänemeri teistest kergemini haavatavamad ning nende reostus on pigem suurenemas kui vähenemas. Rannavee reostumine on tunduvam sadamais ja jõesuudmetes. Kõige puhtam Endla Reintam, 2008/2009 56 on vesi avamerel, ehkki naftat, laevaliikluse jäätmeid ja mitmeid kemikaale on leitud ka kõige kaugemalt avamerelt. Arvestuste kohaselt tuleb umbes 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Dumping heitmete kaadamine merre. Merre on uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Radioaktiivsete jäätmete uputamist keelustav leping sõlmiti 1983. aastal. Praegu moodustavad 90% kogu dumpingust süvendamise jäätmed.
annaabi.ee 
