3000-2900eKr Egiptuse ühtse riigi kujunemine; kuningas Menes; rajati Memphis. 2650- 2130eKr Vana riik. 2650 eKr esimnene astmikpüramiid. 26 saj eKr Chepos, Chephren ja Mykerinos rajasid Gizasse püramiidid. 1960eKr vaarao Mentuhotep I ühendas kogu egiptuse oma võimu alla. 1950-1650eKr Keskmine riik. 1550-1075eKr Uus riik; vaaraosid hakati matma kaljuhaudadesse. 1539-1514eKr vaarao Ahmos taastas riigi ühtsuse ja tõrjus hüksoslased riigist välja. 1514-1493eKr Amenhotep I taastas võimu Nuubias. 1458 1426 Thumois III valitsusaeg; egiptuse välise võimsuse kõrgperiood. Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. 1390-1353eKr Amenhotep III valitsusaeg; rahu ja stabiilsuse ajajärk. 1353- 1336eKr Ehnatoni valitsusaeg; asendas Amoni kultuse Atoni austamisega ja püüdis teha sellest Egiptuse ainujumalat. 1332-1323eKr Tutanhamon; taastati traditsiooniline jumalate austamine. 1279-1213eKr Ramses II ; võitlus h...
70) polaarhunt Suvel 5(-20) Artika Põhja-Jäämere 5(10) 100-200mm Igikelts, Samblad, Veeloomad, jääkaru, Põdra- ja saartel (-50) lörts, lumi, liustikud samblikud, linnulaadad mererahvad tuisud vetikad, kotikud Antarktika Antarktika manner T -70 <100mm Aasta läbi Rannikul vetikad, Hüljes, adeelia Püsiv inimasutus S -20 külmunud sisemaal taimed pingviin, sinivaal puudub,
dünastia ja suured püramiidid; kuningavõim, selle tiitlid ja sümbolid; riigi sisekorraldus ja välissuhted. 3. I vaheperiood ja Keskmine riik: Teeba esiletõus; uued jooned sisekorralduses ja välissuhetes. 4. Hüksoslased ja II vaheperiood. 5. Uue riigi algus; sõjalise aristokraatia ja amoni preestrkonna mõju kasv; Thutmosis I; Hatšepšut ja Thutmosis III; vallutused Aasias; Amenhotep III. 6. Echnaton ja Atoni kultus. 7. Ramseste aeg: konflikt hetiitidega; Ramses II. “Mererahvad”. Viimased Ramsesed ja Uue riigi langus. 8. Religioon: templid ja rituaal; tähtsamad jumalad (Re/Atum, Osiris, Isis, Seth ja Horos, Hathor, Thot, Ptah, Amon, religiooni seos kuningavõimuga; surmajärgsus; matusekombestik. 9. Kirjandus: õpetused; lühijutud, “Sinuhe jutustus”. 10. Teadus; päikesekalender 4) Anatoolia: hetiidid 1. Indo-eurooplaste päritolu probleem. 2. Hetiidi riigi kujunemine; Babüloonia purustamine. 3. Hurrid ja Mitanni riik. 4
Ekspeditsioonist sai niisiis suurelt organiseeritud KreetaMükeene üritus. Trooja valitses Musta mere kaudu käivat kaubandust (kuld, hõbe, raud, kinaver, laevapuit, linane riie, kanep, õli). Trooja võiduga lõi läbi karm mükeene moraal. Õnnistust külvava ja aupakliku emajumalanna asemel troonis Olümposel nüüdsest peale vähem üllas Zeus. Kuid mükeene aeg ei kestnud kaua. 1200. a. paiku hakkasid mükeene kultuurist Peloponnesosel võitu saama põhja ja mererahvad. Kolm kuni neli põlvkonda kestnud Suur ränne ehk Egeuse ränne. Mükeene vaimu traditsioonide viljelemiskohaks sai Ateena. "Ilias" ja "Odüsseia" kirjutati tõenäoliselt alles 8. sajandi paiku Joonias. Sellele pinnasele, minosemükeene kultuurile hakkasid ka uued peale tulnud uued rahvad ehitama uut kultuuri. Kogu hilisemat kreeka kultuuri kuni rooma ja hellenismi ajani saatsid mõjud, mis lähtusid Kreeta ja Mükeene kultuurilisest pärandist.
Ka Mükeene perioodi kohta ei saa kuigi palju teavet kirjalikest allikatest, sest kirjutatud tekstid ei anna meile mingit teavet ei toonaste valitsejate ega ajaloosündmuste kohta.Kirja kasutati ainult majapidamisaruanneteks. Umbes 1200 a. eKr on Kreekat tabanud tõsised vapustused. Nende käigus algas Kreeta-Mükeene kultuuri lagunemine, mis kestis umbes 100 aastat ja lõppes 1100 a. eKr kui Kreekasse tungisid nn mererahvad Kreeta-Mükeene perioodi ainus valdkond vaimses kultuuris, millest on kindlad teadmised, oli ........................................................ Seda seetõttu, et arheoloogide järelduste alusel võib öelda, et ............................................................................................... Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik. Ometi tõi see kaasa tuleviku seisukohalt positiivse muudatuse:
Ekspeditsioonist sai niisiis suurelt organiseeritud Kreeta-Mükeene üritus. Trooja valitses Musta mere kaudu käivat kaubandust (kuld, hõbe, raud, kinaver, laevapuit, linane riie, kanep, õli). Trooja võiduga lõi läbi karm mükeene moraal. Õnnistust külvava ja aupakliku emajumalanna asemel troonis Olümposel nüüdsest peale vähem üllas Zeus. Kuid mükeene aeg ei kestnud kaua. 1200. a. paiku hakkasid mükeene kultuurist Peloponnesosel võitu saama põhja- ja mererahvad. Kolm kuni neli põlvkonda kestnud Suur ränne ehk Egeuse ränne. Mükeene vaimu traditsioonide viljelemiskohaks sai Ateena. "Ilias" ja "Odüsseia" kirjutati tõenäoliselt alles 8. sajandi paiku Joonias. Sellele pinnasele, minose-mükeene kultuurile hakkasid ka uued peale tulnud uued rahvad ehitama uut kultuuri. Kogu hilisemat kreeka kultuuri kuni rooma ja hellenismi ajani saatsid mõjud, mis lähtusid Kreeta ja Mükeene kultuurilisest pärandist.
1900 – 1700 ekr hetiidid ja hatid elasid kõrvuti. 2 kuningriiki: Nn „Vana kuningriik“ 1660 – 1620 ema Suur kuningriik 1460 – 1190 ema – tugevnenud keskvõimuga Pealinn Hattuša (tänapäeva Ankara lähedal) Hetiidid võitlesid oma hiilgeajal mõjuvõimu pärast egiptlastega. 13 saj sõdisid Süürias Ramses Iiga (võitu ei saavutanud kumbki), pärast lahingut leping igavese rahu ja sõpruse kohta. Langus toimus väga järsku „mererahvad“ ründasid, 1190 ema, tungisid hetiidi riiki ja hävitasid Hattuša impeerium ei toibunud, hetiidid jäid elama Väike – Aasiasse, ent mitte riigina 717 ema langevad viimased hetiidid assüürlaste rünnaku alla orjus. HETIITIDE AVASTAMINE – ajalugu hakati uurima alles 17 saj. Sõna hetiit on mainitud ka VTs, kuid selle tähendust ei teatud. C. Texier (1839) ja W. Hamilton (1842) märkasid Ankara piirkonnas kummalisi kive
) Ruta jahiloomade kaitsejumalanna (Kreeka Artemis) Agni tulejumal Istar sõja- ja armastusjumalanna Jumalusi kujutati inimkujutistena, mõnikord tiivulistena, rüüdes olenditena.. Früügia müts vabaduse sümbol Prantsuse revolutsiooni ajast Illujanka - lohe Konstantinoopoli keisri sümbol kahe peaga kotkas (see võeti hetiitidelt) Inimpeadega lõvid Urartu riik praeguse Armeenia territooriumil Hetiitide riigi häving 1200 e.m.a., kui Väike-Aasiasse tungisid mererahvad. Põhja poolt tungisid väike-aasiasse ja Palestiinasse rändrahvad, keda ajasid liikuma halvad klimaatilised olud Kesk-Euroopas. Hetiitide pealinn Hattusa lammutati ootamatault äkkrünnakuga nii kiiresti, et väljakaevamistel on leitud ahi, kuhu sisse jäi leib. Viimased hetiidid väike riigid Väike-Aasia idaosas ja Põhja- Süürias vallutati 8. saj .e.m.a. assüürlaste poolt. Peale hetiitide riigi lagunemist tulid Väike-Aasiasse Traakia hõimud (nende algkodu oli Balkanil)
Rajas templeid ja värkke. Ehitas uue pealinne Per-Ramses (Ramseni koda) Egiptuse deltasse. Hästi planeeritud linn, rajatud nelja kvartalisse. Ka aasia mõjud on nähtavad, ühe kvartali kaitsejumal oli see Ištar. Lõunasse, esimese kärestiku piirkonda rajas oma tuntuima kaljutempli. Tal oli ka palju naisi ja lapsi. Ta oli viimane tõeliselt suur Egiptuse valitseja. Pärast Ramses II 13 saj lõpp ja 12 saj algus algasid suuremad raskused pihta. Ilmusid piiri äärde nn "mererahvad" kes tulid siis merd pidi. Esimese lainena tulid Lääne poolt, Liibüa rannikult, kuid sealt löödi nad tagasi. Teine kord, 12 saj lõpupoole tulid suuremate jõududena põhja/ida poolt, mõõda aasia rannikut. Ramses III löi need ka siis otsustavalt puruks. See 1200 alates oli kõigil probleeme, Kreeka, Aasia osa jne, langesid nende mererahvaste kätte, Egiptus aga jäi tänu Ramses III puutumata. Sellest hoolimata, oli egiptus pärats Ramses III märksa nõrgem
Lydia´st ja rännanud itaaliasse trooja sõja ajal 12. saj ekr. Ta oli teadlik, et etruski keel ei sarnane ühegi keelega, millest ta oleks aru saanud. Tyrrheros. Kreeka keeles kutsutakse etruske tyrsenoi/ tyrrhenoi. Tänapäeva arheoloogia kui ka vanimate dokumentide järgi on teada, et 13-9 saj ekr toimusid suured liikumised vahemere piirkonnas. Egiptuse allikad mainivad mingisugust rahvast Trś.w., mis võiks tähistada tyrsenoi/tyrrhenoi. Neid on mainitud koos teiste mererahvastega. Mererahvad on mingisugune kogum rahvaid, kes tungisid balkani ps lõunaosast lõuna poole. Nende tung algas u 1200 ekr. Nende seas on mainitud hilisemaid palestiina rahvaid ja kreeklasi(mainitud arhailaste nime all). Arheoloogiline leid Lemnose saarelt- steel 6 saj ekr- kivist eelkõige hauaplaat, kivist monument...peaaegu täpselt etruski keel monumendil. Üksikleid, sp ei julgeta teha kindaid järeldusi. Tänapäeval arvatakse, et etruskid on üks jäänud proto-euroopa asustusest
Järgnes sõdalasvaaraode ajajärk, alates Horenhebist. Oli ka Ramses II, kes tuli võimule noorelt. Pidas hetiitidega lahingu (Kadesi lahing), et maid tagasi võita. Tema valitsemisajal sõlmiti hetiidi kuninga Hattusili III rahuleping ja abielu, mis stabiliseeris olukorra. Ta oli ka suur ehitaja ja täiendas templeid. Ehitas ka uue pealinna per.ramses. Rajas ka kaljutempli Abu-Simbel. Viimane tõeliselt suur Egiptuse valitseja (palju asju tegi). Ilmusid need müütilised mererahvad. Alguses löödi tagasi. Ramses III hävitas neid hoolega, aga Egiptus ikka nõrgenes. Kaotas Aasia valdused. Siseriiklikult olid finantsraskused. Riik sisuliselt jagunes kaheks: kuningad valitsesid Alam-Egiptust, aga preesterkond haaras Ülem-Egiptuses võimu (väepealikud esinesid preestritena). Viimane väepealiku taustaga Teeba valitseja oli Herihon. Ramses XI. suri 19 saj. Egiptuse religioon Palju jumalaid, üleriiklik panteon puudus, st jumalikku perekonda ei olnud
II 1550-1400 keskmükeene III 1400-1200 hiline Mükeene 5. I ahhailaste kolonisatsioon ja selle põhisuunad Ahhailased tulid põhja poolt ja jõudsid Balkani lõunaossa ~2000 e. Kr. Keeleliste andmete põhjal seostatakse ahhailastega hilisemaid Arkaadia ja Küprose asukaid ning Väike-Aasia aioollasi. Homerose eepostes nimetatakse ahhailasteks kõiki Trooja sõjas osalenud kreeklasi. Hetiitide savitahvlite põhjal on teada, et Väike-Aasias olid juba XIV saj. e. Kr. mererahvad (`akhaiasa' v. `akhaiusa') Trooja sõda toimus ühtede andmete j. 1208., värskema info põhjal 1184. e. Kr. Maakera ümbermõõdu väljaarvutaja Eratosthenes (V saj. e. Kr.) väitis, et 1183. Ahhailased koloniseerisid Küklaadid ja Väike-Aasia ranniku (Lesbose ja Tessaalia dialektid on lähedased.) Kol oni sa ts i ooni 3 pea te e d: Põhjatee Tessaaliast Lõunatee Peloponnesosest Kreetale ja Küprosele Kesktee Atikast ja Euboiast Küklaadidele, Samosele, Chiosele.
annaabi.ee 
