Muinasjutulise esiooperi Metshaldjas. 1834 artikkel Saksa ooper läks magdeburgi ja sai seal ameti linna ooperis võlausaldajad hakkasid kiusama 1837 kolib Riiga seal sai tast Riia ooperi juht. Tema proovid olid väga ranged ja pikale venivad. Riia perioodi tipp hetkeks oli Rienzi loomise idee. Rienzi- prs grand operaa, suur ooper. Tavaliselt 5 vaatust. Lõplikult valmib ooper alles 1840. Wagner Pariisis. Riiast lahkus väikesel kaubalaeval ja tuli teha häda peatumine Norra sadamas. Meremeestelt kuuldud legend Lendavast Hollandlasest algatas mõtte kirjutada sama nim ooper. Tal oli pidev raha puudus see tõttu hakkas ta nägema maailma ahne ja lõbuhimulisena. 1842-49 oli ta tresteni õukonna ooperi teatris dirigent. Seal sai teoks ka Rienzi ja Lendav Hollandlane. Tekkisid intriigid orkestri ja lauljate hulgas. Valmisid teosed Tannhäuser ja Lohengrin 1846 a. Kandis ette Beethoveni 9. sümfoonia 1848-49 kirjutas artikli Revolutsioon. Wagner põgenes ja peitis end Lizti juures
avalikke asjade üldist riknemist. Filosoof... on nagu inimene metselajate puuris. Ta ei jaga hulkade õiglusetust, kuid tema võimust ei piisa, et metslaste maailmast ümbritsetuna üksinda võitlust jätkata. Ta tapetakse enne, kui ta jõuab oma linnale või sõpradele midagi head teha... Olles neid asjaolusid tõsiselt kaalunud, säilitab ta rahu ja piirdub oma pingutustes tööga..." - ,,Pole loodusega kooskõlas, et vilunud seilaja anuks vilunumatelt meremeestelt oma käsule kuuletumist; ega see, et tark mees ootab rikaste ukse ees... Kuid tõeline ja loomulik toiming on see, et haiged, ükskõik kas rikkad või vaesed, kiirustavad arsti ukse taha. Samuti peaksid need, keda on vaja valitseda, piirama selle ust, kes oskab valitseda; ja kunagi ei tule vailtsejal, kui tast asja on, paluda, et nad tema valitsemisega lepiksid." - ,,Munasid purustamata ei saa omletti teha."
4,7 - 5,1 meetrini. Alates 18. sajandi teisest poolest oli tornis laskemoona- ja relvaladu. Humoristliku nime Paks Margareeta on suurtükitorn saanud arvatavasti meremeestelt. Paks Margareta Paks Margareeta rajati Suure Rannavärava eesväravate rekonstrueerimisel 1518-1529 a. See oli kolmekorruseline suurtükitorn, milles oli kokku üle 155 laskeava. Põhjasõja Foto nr 3. Paks Margareeta eel ehitati tornile täiendav korrus. Torni Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu. Neitsitorn Neitsitorn on torn Tallinna linnamüüri
Muistsed hiinlased uskusid, et öine taevas võib neile öelda, mis maa peal juhtuma hakkab. Õpiti tundma taevatähti, et täiustada ennustamisviise. Alates 14. sajandist eKr märkisid täheteadlased üles päikese ja kuuvarjutusi ning komeetide liikumisi. Varjutusi peeti halbadeks enneteks. Geograafilisi teadmisi saadi meremeestelt ja karavanijuhtidelt ning alustati ka maakaartide koostamisega. Leiutati kompass. Algne kompass oli tehtud puust ning kalakujuline. Selle sees oli vesi, milles ujus metallitükikene. Hiinast on leitud ka põllumajanduse valdkonda kuuluvaid raamatuid, näiteks raamat siidiussikasvatusest. Arenenud oli ka arstiteadus ja Hiinast pärinebki maailma esimene arstiteaduse raamat, mis on pärit 6. sajandist eKr. Hiinas hakati kõige varem õpetama ravikunsti
Kolooniatena elavate liikide hulka kuulub osa maailma tähelepanuväärsemaid selgrootuid. Näiteks tulirullid moodustavad katseklaasikujulisi kolooniaid, mis on niisuured, et sukelduja mahub sinna sisse ujuma. Aga ökoloogia suhtes on kõige olulisemad rahusid ehitavad korallid, kelle keerulised rajatised pakuvad pelgupaika teistele loomadele. Korallrahus on iga koloonia liikmed harilikult identsed. Aga mõnel kolooniatena elaval liigil on eri ülesandega liikmeil erinev kuju. Näiteks meremeestelt "Portugali sõjalaevukese" nime saanud meripõis soojadel meredel hõljuv kõrvetav ainuõõsne näeb välja nagu meduus, aga koosneb erldi loomadest, polüüpidest, kes toitu püüavad, seda seedivad või kellel on sigimisfunktsioon. Need hõljuvad hiiglasuure gaasiga täidetud polüübi all, mis toimib koloonia ujukina. EVOLUTSIOON Nagu kõik teised elusolendid, teevad ka loomad iga uue põlvkonnaga läbi muudatusi
Vana-Hiina kirjanduses on tegemist peamiselt usuliste tekstidega. Tegeleti astronoomiliste vaatlustega ning koostati ka selle põhjal täpne kalender. Muistsed hiinlased uskusid, et öine taevas võib neile öelda, mis maa peal juhtuma hakkab. Õpiti tundma taevatähti, et täiustada ennustamisviise. Alates 14. sajandist eKr märkisid täheteadlased üles päikese- ja kuuvarjutusi ning komeetide liikumisi. Varjutusi peeti halbadeks enneteks.Geograafilisi teadmisi saadi meremeestelt ja karavanijuhtidelt ning alustati ka maakaartide koostamisega. Leiutati kompass. Algne kompass oli tehtud puust ning kalakujuline. Selle sees oli vesi, milles ujus metallitükikene. Hiinast on leitud ka põllumajanduse valdkonda kuuluvaid raamatuid, näiteks raamat siidiussikasvatusest. Arenenud oli ka arstiteadus ja Hiinast pärinebki maailma esimene arstiteaduse raamat, mis on pärit 6. sajandist eKr. Hiinas hakati kõige varem õpetama ravikunsti.Algselt oli üheks ravivahendiks ka tee
Tolleaegne meresõit siinsetel laiuskraadidel toimus peamiselt rannasõiduna ning kiikriga varustamata inimsilm ei suuda erista paari kilomeetri kaugusel asuvas rannajoones poolsaari ja lahtesid. Rändajal, kellel maale asja polnud, võis Visla suudmest põhja poole sõites kergesti jääda mulje sirgest ja ühtlasest rannajoonest. On teada, et Ptolemaios lahkus Aleksandriast harva, seega teadmised, millest ta raamatutes kirjutab tulid kõik meremeestelt või kaupmeestelt, kes Sarmaatia ookeani rannikualadelt Rooma põhiliselt merevaiku viisid. Merevaigu tähtsamatel leiualadel Preisimaa kallastel ongi mererand valdavalt edela-kirdesuunaline. Roomas võis teave siinsetest aladest suhteliselt täpne olla, kuid Aleksandriasse jõudes ei pruukinud see enam nii täpne olla. Teisalt oli Ptolemaiosel teavet ka põhjas ja lõunas asuvaid meresid ühendava veetee kohta piki suuri jõgesid, kuid ilmselt polnud võimalust teavet
Stsenaarium ja muusika tekkisid Magdeburgis. Esiettekanne 29.märtsil 1836.a. Magdeburgis. "Rienzi, viimane tribuun"- Suur traagiline ooper viies vaatuses. Aluseks Bulwer`i romaan "Rienzi". Libreto lõpetatud Riias 1838.a. Muusika kirjutamisega alustas Wagner Riias 1838.a., lõpetas Pariisis 1840. Esmaettekanne Dresdenis 1842.a. "Lendav Hollandlane"- Romantiline ooper kolmes vaatuses. Aluseks lugu Hollandlasest, nagu see kuuldud Põhjamere meremeestelt. libreto alustatud Riias 1838.a., kogu teos lõpetatud Pariisis 1840. Esmaesitus Dresdenis 1843.a. "Tannhäuser ehk lauljate võistlus Wartburgis"- Suur romantiline ooper 3 vaatuses. Aluseks rahvamuistendid Tannhäuserist ja Wartburgi lauluvõistlus 1207.a. Libreto alustatud Dresdenis 1843.a. Komponeerimist alustas Teplitzis 1843.a., lõpetatud 1845.a. Dresdenis. Esmaesitus Dresdenis 1845. "Lohengrin"- Romantiline ooper kolmes vaatuses
annaabi.ee 
