SKANDINAAVIA MAKSIMUM JA ASSOORI SAARTE KOHAL PAIKNEV KÕRGRÕHUALA. KUIDAS MÕJUTAB PINNAMOOD SADEMETE HULKA? MÕJUTAB NII PÄIKESEKIIRGUSEST TULEVAT ENERGIAHULKA KUI KA ÕHUMASSIDE LIIKUMIST. EESTI ASUB PARASVÖÖTME PARASKONTINENTAALSES VALDKONNAS. KIIRGUSE JAOTUS EESTIS SÕLTUB KAUGUS MEREST, ALUSPINNA KÕRGUS MERETASEMEST JA SELLE KALDENURK PÄIKESEKIIRTE SUHTES. KLIIMA ON PALJUAASTANE ILMADE REZIIM TEATUD KOHAS. PÕHJA-ATLANDI HOOVUS MUUDAB KOGU EUROOPA KLIIMA PEHMEMAKS JA MERELISEMAKS (TEMP KÕIGUB VÄHE, ÕHK NIISKEM). KONTINENTAALNE KLIIMA TEMP. KÕIGUB PALJU, ÕHK KUIVEM. TSÜKLON ÕHU PÖÖRLEV LIIKUMINE ÄÄREALADELT KESKOSA SUUNAS. ANTITSÜKLON SAMA MIS TSÜKLON, KÕRGRÕHUALAL. FRONT KAHE ÕHUMASSI KOKKUPUUTE PIIR. ILM TSÜKLONIS SUVEL NIISKE, VIHMANE, JAHE ILM. ILM TSÜKLONIS TALVEL NIISKE (LUMI, LÖRTS), PEHME, SOOJEM KUI ENNE OLI. ILM ANTITSÜKLONIS SUVEL KUIV, SELGE, PÄIKESEPAISTE, SOE. ILM ANTITSÜKLONIS TALVEL
elusorganismid sellega kohaneda suudavad. 14. Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti? Tööstuste arendamisega, hoonete ehitamine, kivimite kaevandamine ja tehaste töös hoidmisega 15. Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine? Kuidas mõjutaks see Eestit? Tormide sagedus, sademete kogus, kõrbestumine või soostumine, toidu/joogivee puudus, Eestit võib mõjutada migratsioon 16. Eesti kliima on muutunud merelisemaks, st talved on pehmemad ja sademeid rohkem. Kas see fakt toetab kliima soojenemise hüpoteesi või mitte? Põhjenda. Eestis on aastaajad nihkunud seega toetab soojenemise hüpoteesi 17. Miks ei ole osa teadlasi inimese põhjustatud kliima soojenemise hüpoteesiga nõus? Maailmas võib olla ka palju muid tegureid mis seda mõjutanud on 18. Kus on maapinnani jõudev päikesekiirguse hulk Eestis kõige suurem, kus kõige väiksem? Miks
Kõrgemad ja nooremad mäed asuvad Lõuna-Euroopas Kus asuvad Euroopa kõige vanemad ja kulunumad mäed? Vanad ja kulunud mäed asuvad Põhja-Euroopas Milliste kliimavöötmete piirkonnas paikneb Euroopa? Euroopa asub lähisarktilise, parasvöötme ja lähistroopilise kliima piirkonnas. Kuidas mõjutab Euroopa kliimat Põhja- Atlandi hoovus? Põhja-Atlandi hoovus muudab kogu Euroopa kliima pehmemaks ja merelisemaks. Millised atmosfääri mõjutsentrumid kujundavad Euroopa kliimat? Euroopa kliimat kujundavad islandi õhurõhumiinimum, Assoori maksimum, Aasia maksimum (suvel asendub Lõuna-Aasia miinimumiga) Kus asuvad Euroopa sademeterikkaimad piirkonnad? Keskeuroopa mägestike tuulepealsetel nõlvadel, Islandil, Briti saartel, Prantsusmaal, Madalmaade ja Saksamaa rannikul, Jüüti poolsaarell ning Norra läänerannikul. Iseloomusta Põhja-Euroopa jõgesid
Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti? Inimene võimendab kasvuhooneefekti peamiselt fossiilsete kütuste põletamisega (nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, põlevkivi). 15. Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine? Kuidas see mõjutaks Eestit? Kui üleilmne temperatuur tõuseks, siis suureneks sademete hulk, liustikud sulaksid ning maailmamere tase tõuseks. Meri ujutaks üle nii Eesti, kui ka ülejäänud maailma madalamad rannikualad. 16. Eesti kliima on muutunud merelisemaks, st talved on pehmemad ja sademeid rohkem. Kas see fakt toetab kliima soojenemise hüpoteesi või mitte? Põhjenda. Põhjendab ja ei põhjenda ka, sest kliima sõltub siiski väga paljudest omavahel keerulistes seostes olevatest teguritest. 17. Miks ei ole osa teadlasi inimese põhjustatud kliima soojenemise hüpoteesiga nõus? Sest, kliima sõltub väga paljudest omavahel keerulistes seostes olevatest teguritest,
Maastikurajoon kuulub Harju- ja Raplamaale. Raplamaa Aruküla 9 3.2.4 Kliima Põhja-Eesti rannikumadaliku kliima erineb mõneti naaberalade omast. Mere vahetu mõju põhjustab sisemaaga võrreldes nii kevade kui ka sügise hilinemise. Suurem on kiirgushulk ja päikesepaiste kestus. Põhja-Eesti paekallas kaitseb rannikut sisemaiste õhumasside eest. Läänemeri muudab Eesti kliima merelisemaks ning põhjustab teravaid ilmastikukontraste üksteisele suhteliselt lähedal paiknevate alade vahel. Mudeleksperiment, mille käigus see meri „kaotati”, näitas, et Läänemeri mõjutab meil eelkõige rannikualade kliimat. Ilma temata oleks siiski kogu Eesti kliima talvel külmem ning sademeid ja tuult märksa vähem. Läänemere mõju meie kliimale avaldub üsna mitmeti: rannikul on enamasti tuulisem kui
14. Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti? Kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem nn. Kasvuhoonegaase. 15. Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine? Kuidas mõjutaks see Eestit? Kõrgemate temperatuuride kaasneb liustike sulamine, mis omakorda toob kaasa veetaseme tõusu igal pool maailmas. Eestis poleks talvel enam lund ja tänu sellele kaoks paljud loomaliigid eestist ära. 16. Eesti kliima on muutunud merelisemaks, st talved on pehmemad ja sademeid rohkem. Kas see fakt toetab kliima soojenemise hüpoteesi või mitte? Põhjenda. Jah toetab küll kliima soojenemise hüpoteesi. 17. Miks ei ole osa teadlasi inimese põhjustatud kliima soojenemise hüpoteesiga nõus? 18. Kus on maapinnani jõudev päikesekiirguse hulk Eestis kõige suurem, kus kõige väiksem? Miks? 19. Kuidas mõjutab eesti pinnamood õhumasside liikumisteid ja sademeid? 20
lähtuval pikalainelisel soojuskiirgusel maailmaruumi hajuda. 14. Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti? V: Fossiilide kütuste põlemisega. 15. Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine? Kuidas mõjutaks see Eestit? V: Temperatuur tõuseb, sademete hulk suureneks, liustikud sulaksid ning maailmamere tase tõuseks. Meri ujutaks üle nii Eesti kui ka ülejäänud maailma madalamad rannikualad. 16. Eesti kliima on muutunud merelisemaks, st talved on pehmemad ja sademeid rohkem. Kas see fakt toetab kliima soojenemise hüpoteesi või mitte? Põhjenda V: Ei, sest kliima sõltub siiski väga paljudest omavahel keerulistest seostest. 17. Miks ei ole osa teadlasi inimese põhjustatud kliima soojenemise hüpoteesiga nõus? V: Nad arvavad, et praeguse soojenemise puhul on tegu loodusliku kliima muutumisega, mis on toimunud kogu planeedi ajaloo jooksul. 18. Kus on maapinnani jõudev päikesekiieguse hulk Eestis kõige suurem
*Püsiv lumikate tekib kõrgustikel detsembri algul , kuu lõpuks on aga lumikate kõikjal mandri Eestis. Saarted kattuvad lumekattega jaanuari keskel. *Kõige paksem lumi sajab maha Haanja kõrgustikul. *Lumi sulab enne saartel, siis mandril. Kliima muutumine Kasvuhoonefekt, seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad Maalt lähtuva pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. *Eesti kliima on muutunud merelisemaks: talved pehmemad, rohkem sademeid ning suved jahedamad. LÄÄNEMERI Mis on riimvesi? *Läänemeri on poolsuletud sisemeri. *Veemass kujuneb: jõgede magevee, läbi väinade tuleva soolase ookeanivee segunemisel, seetõttu on Läänemeri riimveeline veekogu.(keskmine soolsus 8-10 promilli, mis on 4x väiksem maailmamere omast). *Läänemeres on liigivaene, ent isenditerikas elustik. Eesti rannikumeri *Läänemere veetemp. suure muutlikuse põhjustavad: eraldatus ookeanist, madalaveelisus
*Püsiv lumikate tekib kõrgustikel detsembri algul , kuu lõpuks on aga lumikate kõikjal mandri Eestis. Saarted kattuvad lumekattega jaanuari keskel. *Kõige paksem lumi sajab maha Haanja kõrgustikul. *Lumi sulab enne saartel, siis mandril. Kliima muutumine Kasvuhoonefekt, seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad Maalt lähtuva pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. *Eesti kliima on muutunud merelisemaks: talved pehmemad, rohkem sademeid ning suved jahedamad. LÄÄNEMERI Mis on riimvesi? *Läänemeri on poolsuletud sisemeri. *Veemass kujuneb: jõgede magevee, läbi väinade tuleva soolase ookeanivee segunemisel, seetõttu on Läänemeri riimveeline veekogu.(keskmine soolsus 8-10 promilli, mis on 4x väiksem maailmamere omast). *Läänemeres on liigivaene, ent isenditerikas elustik. Eesti rannikumeri *Läänemere veetemp. suure muutlikuse põhjustavad: eraldatus ookeanist, madalaveelisus
viimasel kahel sajandil olnud keskmiselt kolm liiki aastas. Umbes 700800 aastat tagasi sagenesid eriti külmad talved (väike jääaeg). 9. sajandi keskpaigast muutus kliima jälle natuke pehmemaks. Elustiku mitmekesisuse suurenemisel võib eristada kolme märgatavamat liigirikkuse tõusu: a) Arktilisel kliimaperioodil (13 000 BP) mandijääst vabanenud maismaa koloniseerimine tundra- ja avakoosluste taimedega, b) Atlantikumi alguses (8000 BP) seoses kliima soojenemise ja merelisemaks muutumisega. Samasse aega jääb Litoriinamere kujunemine, mil soolase merevee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus, c) Subboreaali keskosas (ca 4000 BP) seoses ulatuslikuma karjakasvatuse ja põllunduse algusega, mil suurenes inimkaaslejate liikide osatähtsus. Viimase liigirikkuse tõusuga käib kaasas mõningate inimpelglike pärismaiste liikide kadumine. Metsatüübid Loometsad kasvavad õhukesel huumusrikkal karbonaatsel mullal, mis on kujunenud paealadel või
Eestisse saabus rändrott. 19. saj keskpaigast muutus kliima pehmemaks suurenesid põdra ja metskitse populatsioonid, vähenes pruunkaru ja hundi arvukus. 19. saj saabus Eestisse halljänes. o Elustiku mitmekesisuse suurenemine: · Arktiline kliimaperiood: mandrijääst vabanenud maa koloniseerimine tundra- ja avakoosluste taimedega. · Atlantikumi alguses: kliima soojenemine/merelisemaks muutumine. Soolase vee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus. · Subboreaali keskosas: karjakasvatus/põllundus > inimkaaslejad liigid. Inimpelglike pärismaiste liikide vähenemine. · Flooraelement: rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. o Tsirkumpolaarsed: hall lepp o Tsirkumpolaarsed rannikutaimed: randseahernes o Euraasia: lehitu pisikäpp o Eurosiber: harilik tamm
hirve ja metskitse arvukuse miinimumini. Eestisse saabus rändrott. 19. saj keskpaigast muutus kliima pehmemaks – suurenesid põdra ja metskitse populatsioonid, vähenes pruunkaru ja hundi arvukus. 19. saj saabus Eestisse halljänes. o Elustiku mitmekesisuse suurenemine: Arktiline kliimaperiood: mandrijääst vabanenud maa koloniseerimine tundra- ja avakoosluste taimedega. Atlantikumi alguses: kliima soojenemine/merelisemaks muutumine. Soolase vee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus. Subboreaali keskosas: karjakasvatus/põllundus > inimkaaslejad liigid. Inimpelglike pärismaiste liikide vähenemine. Flooraelement: rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. o Tsirkumpolaarsed: hall lepp o Tsirkumpolaarsed rannikutaimed: randseahernes o Euraasia: lehitu pisikäpp o Eurosiber: harilik tamm
annaabi.ee 
