Sõja kulgemine Ateena oli nüüd nõrgenenud, kuid sõda jätkus Nurjunud sõjaretk Itaaliasse 40 tuhandest ateenlasest mehest pöördus tagasi mõnikümend Nüüd oli Ateena sunnitud Sparta rahutingimused vastu võtma Perikles 495 - 429 eKr Ateena riigimees Kõige edukam riigimees, Ateena hiilgeaeg Kindlustas demokraatia Ateenas Pärines aristokraatlikust suguvõsast, hoolimata sellest oli ta demokraat Tugevndas mereliitu kõigi vahenditega valiti ta alates 443 eKr 15 korda esimeseks strateegiks Suri katku Sokrates 469-399 eKr Vana-Kreeka filosoof Elas ja õpetas Ateenas Valitsus mõistis ta üle kohut,tema õpetamine kutsuvat noortes esile lugupidamatust ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamist Ta mõisteti surma Aischylos Vana-Kreeka komöödiakirjanik Võitles Maratoni lahingus Pärslaste vastu Oli esimene, kes tõi
pärslased ka maismaal ja kihutas nende väe riismed omalt maalt välja. Perikles · Perikles kujundas 5. saj Ateena sise- ja välispoliitikat · Peetakse väga edukaks juhiks, pidas maha mitmeid edukaid sõdu. · Oli väga hea demagoog Athena ja Sparta, sõjad SPARTA ATHEENA · Sparta riik põhines vallutustel · Ühendas egeuse mere linnriike · Spartalased olid koloonia päritolu · Juhtis mereliitu sissetungijad kes alistasid kogu · Võim oli rahvakoosolekutel lakoonika oma ülemvõimule. · Kodanikud olid seaduse ees võrdsed · Vallutasid ka naabreid ja orjastasid · Otsene demokraatia sealsed rahvad. · Ainus polis, mis hõlmas 2 maakonda · Riigi eesotsas 2 päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. · 30 liikmeline vanemate nõukogu · tööd tegid spartalaste asemel orjad · range elukord, sõjakoolis jms.
Perikles · Perikles kujundas 5. saj Ateena sise- ja välispoliitikat · Peetakse väga edukaks juhiks, pidas maha mitmeid edukaid sõdu. · Oli väga hea demagoog Athena ja Sparta, sõjad SPARTA ATHEENA · Sparta riik põhines vallutustel · Ühendas egeuse mere linnriike · Spartalased olid koloonia päritolu · Juhtis mereliitu sissetungijad kes alistasid kogu · Võim oli rahvakoosolekutel lakoonika oma ülemvõimule. · Kodanikud olid seaduse ees võrdsed · Vallutasid ka naabreid ja orjastasid · Otsene demokraatia sealsed rahvad. · Ainus polis, mis hõlmas 2 maakonda · Riigi eesotsas 2 päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. · 30 liikmeline vanemate nõukogu · tööd tegid spartalaste asemel orjad · range elukodr, sõjakoolis jms.
lahingurivi, mida nimetati faalanksiks. (((Ateena. Asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Riiki valitseti demokraatlikult. Kõik otsused langetati rahvakoosolekutel. Nende vaheaegadel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest tähtsaimad olid 10 strateegi. Elanikkonnas kodanikud, naised ja orjad. Kodanikke ja mittekodanike tavaliselt võrdselt, mõnel perioodil mittekodanikke pisut rohkem. Tegeleti käsitöö ja kaubandusega. Ateena kuulus ka Ateena Mereliitu, mistõttu oli neil Kreeka polistest parim laevastik. Ateena hakkas demokraatlikuks muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Kui aga riigi eesotsas seisis Perikles (5. saj keskel eKr), kujunes Ateenas välja kindlalt demokraatlik kord. Sparta. Asus Lõuna-Kreeka Lakoonika maakonnas. Nad allutasid endale ka naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle
pärslased põletavad Ateena maha. [Pole selles osas eriti kindel.] 480 eKr – Salamise merelahing – Ateena lähedal. Pärslased olid ülekaalus aga ateenlased ajasid pärslaste laevad karile. (Nad teadsid selle alla merepõhja.) 479 eKr – Plataia lahing maismaal – kreeklased võidavad. [Ei oska öelda mis seal juures oli.] 5. saj eKr – loodi Ateena mereliit. 449 eKr sõlmiti Gallias Pärsia ja Kreeka vahel rahu. Ateena hakkas mereliitu kasutama enda hüvanguks ja selle tõttu puhkeb nn kodusõda. (Ateena liidu ja Peloponnesose liidu vahel. Ehk siis Ateena ja liitlased vs Sparta ja liitlased.) Selle sõja võidab Sparta, kuid polised ei ühine Sparta nime all, vaid kerkib esile hoopis Makedoonia. OLÜMPIAMÄNGUD. Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid kogu Kreekast ja ka selle kolooniatest. Osalesid ainult Hellenid
Ateena. Asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Riiki valitseti demokraatlikult. Kõik otsused langetati rahvakoosolekutel. Nende vaheaegadel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest tähtsaimad olid 10 strateegi. Elanikkonnas kodanikud, naised ja orjad. Kodanikke ja mittekodanike tavaliselt võrdselt, mõnel perioodil mittekodanikke pisut rohkem. Tegeleti käsitöö ja kaubandusega. Ateena kuulus ka Ateena Mereliitu, mistõttu oli neil Kreeka polistest parim laevastik. Ateena hakkas demokraatlikuks muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Kui aga riigi eesotsas seisis Perikles (5. saj keskel eKr), kujunes Ateenas välja kindlalt demokraatlik kord. Sparta. Asus Lõuna-Kreeka Lakoonika maakonnas. Nad allutasid endale ka naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle
454 viisid ateenlased liikmekassa Ateenasse ja hakkasid seda kasutama oma äranägemise järgi. Kõik linnriigid, kelle polnud laevastikku pidid maksma pholost uus ja kõrgem liikmemaks. Et saada veel rohkem tulu, sundis Ateena mereliiduga liituma ka neid linnriike, kel polnud kunagi laevu olnudki. Oli palju ülestõuse, kuid Ateena surus kõik väga veriselt maha. Ateena kolonistid elasid kohalike linnriikide kulul ja sõdurite kaitse all. Lõpuks kuulus mereliitu 300 linnriiki ja u 50. polnud merega isegi mingit seost. Ateena oli Egeuse mere võimsaim linn. Kreeka-Pärsia sõjad. 2 perioodi: 1.aeg, kui Pärsia vägesid juhtis Dareios I (500- 486) 2.järgmiste valitsejate periood (Xerxes). Kreeklased sõdisidki põhiliselt kahe valitsejaga. Sõdade põhjus oli ülemvõim Egeuse merel. Dareios I aeg oli riigi tippaeg. Ta 5 võitis alati
460 445). Tõenäoliselt just neil aastatel valmisid Ateenat ja tema sadamat Pireust ühendavad nn pikad müürid, mis muutsid Ateena koos sadamaga toonastes tingimustes võitmatuks kindluseks. Sõda algas ateenlastelele edukalt. Nende poole asus Korintose naaberlinn Megara, mis tagas kontrolli Kesk-Kreekat Peloponnesosega ühendav maakitsuse üle. Õnnestus vallutada ka naaber ja ammune vaenlane saareriik Aigina , mis sunniti andamikohustusliku sõltlasena mereliitu. Spartalased viisid küll väed Kesk-Kreekasse, 27 kindlustamaks oma mõju Delfi oraakli üle ja võitsid neid tagasiteed takistada püüdnud ateenlasi Boiootias Tanagra lahingus (u. 457. a.), kuid veel samal aastal alistasid ateenlased Boiootia ja aitasid sealsetes linnades võimule Ateena-meelsed demokraadid. Suur osa Kesk-Kreekast oli langenud Ateena võimu alla.
veelgi. Just nemad teenisid sõudjate ja madrustena laevadel ja tagasid seega sõjalise ning poliitilise võimsuse. Nii kujunes Ateenas V sajandi keskpaigaks, kui riigi eesotsas seisis Perikles, kindlalt demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed ja aristokraatial polnud riigi valitsemisel mitte mingisuguseid eesõigusi. Riigi kulud kaeti suurel määral mereliitu kuuluvatelt linnadelt kogutud iga-aastase andamiga. Ka metoigid pidid riigile maksu maksma, kodanikud seevastu olid maksudest vabastatud. Kuid rikastel kodanikel lasus aukohus varustada sõjalaevu ja korraldada pidustusi. Enamasti tehti seda heal meelel, sest nii said rikkad ennast näidata ja rahva seas populaarsust võita. Pärast mereliidu lagunemist suurenes rikaste kodanike osa riigi finantseerimisel.
Pärsia laevastiku lüüasaamine on täielik Xerxes pöördus tagasi Aasiasse. Salamise merelahing oli kogu Kreeka-Pärsia sõdade edaspidisele käigule otsustava tähtsusega. 479. a. puhkes sõjategevus uuesti. Otsustav on Plataia lahing, mis vabastas Euroopa-Kreeka. Kreeklased asusid ise pealetungile. Ateena ning Pärsia ikkest vabastatud saarte ja Väike-Aasia linnade vahel sõlmitakse sõjaline liit, mille keskuseks saab Deelose saar. Seda liitu tuntakse kui Deelose e. Ateena I mereliitu. Iga liige kohustus liidukassasse maksma forost e. andamit. Kreeka-Pärsia sõjad tõid kaasa otsustava tähtsusega muutusi kogu Egeuse mere piirkonna pol. olukorras. Sparta ja Peloponnesose liidu varasem pol. domineerimine lakkas Sparta välispoliitika kõikumise tõttu. Ateena püüdis V saj. keskel ja teisel poolel kogu Kreekas kehtestada oma hegemooniat. 31
annaabi.ee 
