kohtunike personaalne sõltumatus ametialased tagatised kohtunikele, mis tulenevad seadustest. Kohtute tegevust reguleerivad õigusaktid Eestis reguleerivad kohtute tegevust järgmised olulisemad õigusaktid: PS ptk 2 ja 13. Kohtute seadus, mis sätestab kohtute ülesehituse, kohtute juhtimise, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalsed tagatised jms kohtute tegevusega seonduva. Kohtumenetlust, s.t korda, mille alusel toimub kohtus õigusemõistmine, reguleerivad vastavad menetlusseadustikud: kriminaalmenetluse seadustik tsiviilkohtumenetluse seadustik halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus PS § 148 kohaselt on Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviilja
uuesti hinnata. Erandjuhtudel võib tulla, et maa ja linnakohtulahendeid ei saa edasi kaevata ringonnakohtule vaid otse riigikohtusse. Kassatsioonikaebus riigikohtusse. Kolmandaks kohtuastmeks on riigikohus, kes vaatab asju läbi kassatsiooni korras. Ta ei hinda tõendeid, vaid vaatab asju läbi õigusliku külje pealt- kas alama astmekohtud on õigesti seadusest aru saanud,seda õigesti kohaldanud ja jälginud kõiki protsessireegleid. Menetlusseadustikud jätavad riigikohtule õiguse talle esitatud kassatsioonid menetlemata jätta. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kontrollib õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. See toimub kõikides astmetes tavalise kohtuasja läbivaatamise käigus. Iga inimesele on antud õigus inimõiguste rikkumise korral kaevata riigi peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Menetlusseadustikes on ette nähtud võimalus lahendite testimiseks ja halduskohtumeletluses kohtuvea parandamiseks
lisaks sellele peab kohus ka näima sõltumatu teistele ühiskonna liikmetele; kohtunike personaalne sõltumatus ametialased tagatised kohtunikele, mis tulenevad seadustest . Kohtute tegevust reguleerivad õigusaktid - PS ptk 2 ja 13.Kohtute seadus, mis sätestab kohtute ülesehituse, kohtute juhtimise, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalsed tagatised jms kohtute tegevusega seonduva. Kohtumenetlust, s.t korda, mille alusel toimub kohtus õigusemõistmine, reguleerivad vastavad menetlusseadustikud: kriminaalmenetluse seadustik , tsiviilkohtumenetluse seadustik, halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu
2. erakorralised kohtud KEELATUD!!! VI Kohtusarnased PS § 146 - kohtuväline menetleja (määrab karistust, kohus mõistab karistust) - advokatuuri või notarite koja aukohus - üürikomisjon - töövaidluskomisjon - kirikukohus § 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus I Funktsioonid: õigusmõistmine 1. Avaliku võimu kontroll § 15 2. Põhiseaduslikkuse järelevalve §§ 15, 149 lg 3 lause 2, 152 II Kohtu pädevus PS § 146 PS § 152 Menetlusseadustikud (§ 104 lg p.14) § 41 Kohtuniku sõltumatus Kui kohtunik langetab otsust, siis peab olema ta sõltumatu. Peab olema sõltumatu ka enne otsuse tegemist ja ka pärast seda. PS § 147 KS §§ 2, 3, 49 § 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve I Ajalugu 49 - 1803 Marbury vs Madison (Chief Justice Marshall) tunnistas seaduse põhiseaduse
2. erakorralised kohtud KEELATUD!!! VI Kohtusarnased PS § 146 - kohtuväline menetleja (määrab karistust, kohus mõistab karistust) - advokatuuri või notarite koja aukohus - üürikomisjon - töövaidluskomisjon - kirikukohus § 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus I Funktsioonid: õigusmõistmine 1. Avaliku võimu kontroll § 15 2. Põhiseaduslikkuse järelevalve §§ 15, 149 lg 3 lause 2, 152 II Kohtu pädevus PS § 146 PS § 152 Menetlusseadustikud (§ 104 lg p.14) § 41 Kohtuniku sõltumatus Kui kohtunik langetab otsust, siis peab olema ta sõltumatu. Peab olema sõltumatu ka enne otsuse tegemist ja ka pärast seda. PS § 147 KS §§ 2, 3, 49 § 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve I Ajalugu 51 - 1803 Marbury vs Madison (Chief Justice Marshall) tunnistas seaduse põhiseaduse
Erandjuhtudel võib tulla, et maa ja linnakohtulahendeid ei saa edasi kaevata ringonnakohtule vaid otse riigikohtusse. Kassatsioonikaebus riigikohtusse. Kolmandaks kohtuastmeks on riigikohus, kes vaatab asju läbi kassatsiooni korras. Ta ei hinda tõendeid, vaid vaatab asju läbi õigusliku külje pealt- kas alama astmekohtud on õigesti seadusest aru saanud,seda õigesti kohaldanud ja jälginud kõiki protsessireegleid. Menetlusseadustikud jätavad riigikohtule õiguse talle esitatud kassatsioonid menetlemata jätta. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kontrollib õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. See toimub kõikides astmetes tavalise kohtuasja läbivaatamise käigus. Iga inimesele on antud õigus inimõiguste rikkumise korral kaevata riigi peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Menetlusseadustikes on ette nähtud võimalus lahendite testimiseks ja halduskohtumeletluses kohtuvea parandamiseks.
2. erakorralised kohtud KEELATUD!!! VI Kohtusarnased PS § 146 - kohtuväline menetleja (määrab karistust, kohus mõistab karistust) - advokatuuri või notarite koja aukohus - üürikomisjon - töövaidluskomisjon - kirikukohus § 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus I Funktsioonid: õigusmõistmine 1. Avaliku võimu kontroll § 15 2. Põhiseaduslikkuse järelevalve §§ 15, 149 lg 3 lause 2, 152 II Kohtu pädevus PS § 146 PS § 152 Menetlusseadustikud (§ 104 lg p.14) § 41 Kohtuniku sõltumatus Kui kohtunik langetab otsust, siis peab olema ta sõltumatu. Peab olema sõltumatu ka enne otsuse tegemist ja ka pärast seda. PS § 147 KS §§ 2, 3, 49 § 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve I Ajalugu - 1803 Marbury vs Madison (Chief Justice Marshall) tunnistas seaduse põhiseaduse vastaseks, sellega loodi pretsedent, mis avastati u 50 aastat hiljem
● kirikukohus § 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus I Funktsioonid: õigusmõistmine 1. Avaliku võimu kontroll § 15 2. Põhiseaduslikkuse järelevalve §§ 15, 149 lg 3 lause 2, 152 II Kohtu pädevus PS § 146 PS § 152 Menetlusseadustikud (§ 104 lg p.14) § 41 Kohtuniku sõltumatus Kui kohtunik langetab otsust, siis peab olema ta sõltumatu. Peab olema sõltumatu ka enne otsuse tegemist ja ka pärast seda. PS § 147 KS §§ 2, 3, 49 § 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve I Ajalugu ● 1803 Marbury vs Madison (Chief Justice Marshall) – tunnistas seaduse põhiseaduse vastaseks, sellega loodi pretsedent, mis avastati u 50 aastat hiljem
kuriteo jäljeid. Mandaat - Kas valijad andsid talle õigust et linnaraha omistada? Ei. Demokraatia vs õigusriik. Tsiviilhagi kriminaalmenetluses (2.-5.10.17) Millest me räägime? Üldreeglina on tsiviilasjad, st eraõiguslikud vaidlused, haldusasjad, st avalikõiguslikud vaidlused ja karistusõiguslikud vaidlused loetud sedavõrd erinevaks, et nende jaoks on eraldi menetlusseadustikud ja haldusasju lahendavad lausa eraldi kohtud (mis sest, et HKMS suures osas TsMS säteeid dubleerib või neile viitab). Siiski on väga sagedasti kriminaalse tegevuse tagajärjeks mitte üksnes abstraktne normi rikkumine, vaid ka reaalne kahju reaalsetele isikutele. Põhimõtteliselt tuleks aga nt varguse puhul maha pidada kaks kohtuprotsessi: üks selle üle, kes varastas ja
annaabi.ee 
