Õiguskantsleri õigusliku seisundi ja tema kantselei töökorralduse sätestab õiguskantsleri seadus. Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole riigiasutuste tegevuse, seal hulgas isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise kontrollimiseks. Õiguskantsleril on õigus alustada ka omal algatusel menetlust põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise kontrollimiseks eelnevalt laekunud teabe alusel (nt ajakirjanduses kajastatu). Õiguskantsler ei menetle avaldust, kui avalduse aluseks olevas asjas on jõustunud kohtuotsus või samaaegselt toimub kohtueelne kaebemenetlus või kohtumenetlus. Kui õiguskantsler leiab, et isiku põhiseaduslikke õigusi või vabadusi on rikutud, teeb ta rikkumises süüdi olevale asutusele (ametiisikule) ettepaneku rikkumine kõrvaldada ning rakendada meetmeid samasuguste õigusrikkumiste vältimiseks. Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt täielikult või osaliselt ei vasta Eesti
nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. (2) Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. (3) Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Osaotsus - § 450. Osaotsus (1) Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes
põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. (2) Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. (3) Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Osaotsus (1) Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui
27 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2002, lk 616. 28 1994. aastast kuni 28. märtsini 2006 on kohtunike distsiplinaarkolleegium menetlenud 42 distsiplinaarasja. Neist 29 korral mõisteti kohtunik süüdi ja teda karistati, 13 korral aga leiti, et kohtunik pole süütegu toime pannud või et tegu on aegunud. Menetletud asjadest 29 käsitlesid kohtuniku ametikohustuste rikkumist. Näiteks oli kohtunik põhjendamatult ja ebamõistlikult kaua viivitanud asja menetle- misega, polnud kohelnud pooli võrdselt või täitnud kohustust olla hoolas, viisakas ja rahulik. Nendest asjadest 20 korral mõisteti kohtu- nik süüdi ning 9 korral mitte. Ülejäänud 13 asja ei seondunud kohtupidamisega, kohtunike eksimused jäid väljapoole õigusemõistmise sfääri. Neist 9 korral mõisteti kohtunik süüdi ja 4 korral mitte. Vt E. Andresen, T. Kotkas, P. Raadom, G. Suumann. Kohtunike distsip- linaarkomisjoni (või -kolleegiumi) otsused aastatel 19942006
Kohtule esitatud avaldusi arutab kõigepealt kolmeliikmeline kohtukolleegium, kes otsustab, kas kaebus on vastuvõetav. KUIDAS süsteem töötab? Et avaldus oleks vastuvõetav, peab kohtu poole pöörduja tõestama, et ta on ammendanud kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused kaebuse lahendamiseks. Avaldus tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast antud riigi kohtute või võimuorganite lõppotsust. Ilmselgelt põhjendamatuid kaebusi süsteem sellest järgust alates edasi ei menetle eelmainitud kohtukolleegiumi üksmeelse otsuse põhjal. 1951.a. Genfi Pagulaste Konventsioon Teema 4 1951.a. Genfi Pagulaste Konventsioon Pagulaste seisundit reguleerib 1951. aasta Genfi konventsioon, mida on muudetud 1967. aasta New Yorgi protokolliga. Euroopa Liidus on pagulaste seisundit täpsustatud Dublini konventsiooniga. Dublin`i Konventsioon
§ Pantvangide võtmine § Tsiviilealanike või –objektide tahtlik ründamine § Kuulutamine, et armu ei anta Jurisdiktsiooni teostamine Eeldame, et riigid ise näitavad ülesse initsatiivi ja eeldame, et nad ise neid menetlevad. Riigid väga tihti ei menetle, sest puudub huvi menetleda, puudub võimekus -‐ riigisisesed kohtud -‐ segatribunalid, nt § Sierra Leone Erikohus § Kambodža Kohtute Erakorralised Kojad § Boznia-‐Hertsegoviina Riigikohtu Sõjakuritegude Koda
põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. (3) Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Vaheotsusele saab edasi kaevata millel öeldi et nõue ei ole aegunud 30 päeva jooksul. 24 nov. Üldjuhul ei menetleta edasi. 6. A hagi alusel B vastu tegi maakohus 7. augustil 2007 otsuse, millega mõistis B-lt A kasuks välja 40 000 krooni kahju hüvitamiseks. Lisaks märkis kohus otsuses, et põhinõudelt tuleb tasuda ka seadusjärgset viivist 11 % aastas (mis on otsuse tegemise aegne VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne määr)
põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Vaheotsuse tegemist reguleerib TsMS § 449). Kahju hüvitamise nõude kohta tehtavas vaheotsuses tuleb tuvastada
annaabi.ee 
