ODYSSEIA Koostas: Allar Kadai I osa Moodustavad Odysseia poja Telemachose juhtumused.Penelopet ründavad kosilaste hulgad, kes priiskavad ja hävitavad Odysseuse vara. Telemachos sõidab isa kohta teateid hankima. Külastab Nestorit, Menelaost ja Helenat. Odysseus on elus ja peaks koju pöörduma. II osa Külastame koos Hermesega, jumalate käskjalaga, Odysseust Kalypso saarel. Odysseus asub koduteele. Poseidon purustab parve. Odysseus jõuab faiaakide maale. III osa Eksirännakud viivad ta lootosesööjate saarele, kuid sealne toit sunnib unustama kodumaa. Siis satub ta kükloobi Polyphemose küüsi. Satub Posidoni suure viha alla. Inimsööjate laistrügoonide juures kaotab ta oma laevastiku
Parise käes on ilus Helena. Helena näeb võitlust pealt, ta on kahevahel, kas jääda Parise juurde või minna tagasi Spartasse koos Menelaosega. Menelaos võidab, kuid Helena on muutnu meelt, sest Aphrodite on seisnud hea selle eest, et Parise ja Helena armastus ei vaibuks. · Jumalad vaidlevad sõjasaatuse üle, Zeus pooldab troojalasi, Hera arhhailasi · Vahepeal sõlmitakse vaherahu, mille rikub Pandaros kui haavab kogemata oma noolega Menelaost. · Algab mehine võitlus. Troojalaste poole asub võitlusesse kuninga poeg Hektor. Aamemnon pakub lepitust Archilleusega. Esialgu viimane küll keeldub. Tema sõjarüüd hakkab kandma sõber ja nõuandja Patoklos. · Vaenlane taganeb Archilleuse hirmus teadmata, et kangelast pole. Kahevõitluses Hektoriga saab Patrokolos surma. See vihastab Archilleust, ta sööstab lahingusse, lepib Agamemnoniga. · Võitlusesse sekkuvad jumalad
III laul Priamos tahab Helenalt kreeklaste sangarite kohta teada. Menelaos-helena mees. Menelaos ja Paris peavad kahevõitlust. Võidab Menelaos. Aprothite kaitseb Parist ja viib ta minema. Agamemnon nõuab Helenat tagasi. IV laul Jumalate koosoleks Olüposel. Zeus tahab sõda lõpetada aga Hera ei taha-tahab Troojat hävitada. Athena läheb maapeale ja ütleb talle, te ta Menelaose maha lseks (Pandorasele) aga ta ainult haavab teda. Machaoni- Asklepiose poeg ravib Menelaost. Troojalased ründavad-Hektori juhtimisel. (Kreeka-Odysseus, Kreeta kuningas Idomedes, Aiased, Oiluse poeg ja Telomoni poeg, Nestor, Diomedes jne) V laul Kaks armeed liiguvad teineteise vastu koos jumalatega. Diomedes haavab jumalanna Aphroditet, kes kaitses Aineiast. (Pandoros haavab Diomedest-Diomedes tapab ta). Aineias-Aphrodite poeg. Trooja hakkab kaotama. Tahavad Athenale ohverdada kõige ilusama peplose, te Athena nende vaenlane ei oleks ja kavaldaks Diomedese. VI laul
18.pilet TROOJA LANGEMINE Kuigi Hektor oli surnud, oli kr ikka raskes olukorras. Ach tappis Paris, kes laskis noole Ach kanda, kus oli tema kõige nõrgem koht (kui ema oli poja Styxi vetesse kastnud, jäi jalakand kuivaks, sest ema hoidis sealt last kinni). Ach rakmed sai endale Odysseus, teine kandidaat oli Aias. Loomulikult oli Aias solvunud. Athena nuhtles Aiast hullumeelsusega ning kui Aias öösel Agamemnonit ja Menelaost tapma läks, pidas ta loomakarja sõjaväeks ning tappis loomad ära. Suurt oinast pidas ta Odysseuseks, vedas tolle oma telki ning peksis teda. Siis möödus hullusehoog ning nähes, mida teinud oli, tappis enese. Parise tappis aga Oinone, nümf kellega ta enne TR sõda koos elas. Paris oli haavata saanud, kuid nümf ei aidanud teda. Pärast Parise surma tappis nümf ka enda. Odysseus mõtles välja kavala plaani: ehitati suur, seest tühi puuhobune, kuhu sisse peitsid end Kr sõjamehed
enda asemel kauneima naise surelike seas. See oli Helena, Sparta kuninga Menelaose noor abikaasa. Paris ei mõelnud kaua: ta otsustas Helena kasuks ja mõistis kuldse õuna Aphroditele. Nüüd oli tal jumalannade seas üks sõber ja kaks vaenlast. Aphrodite hoolitses selle eest, et Paris Helena soosingu võitis ning naise Spartast röövida sai. Hera ja Athena aga hoolitsesid selle eest, et tema armuõnn oleks üürike. Nad toetasid Menelaost ja kreeka kangelasi, kelle ta oma kättemaksusõjakäigule värbas, kui nad Trooja all Helena väljaandmise eest võitlesid. Hera, kes soovis mõjutada Kreeklaste ja Troojalaste vahelise sõja käiku, mõistis, et ta peab kuidagi Zeusi tähelepanu kõrvale juhtima. Ta koostas plaani, mille kohaselt ta pidi oma abikaasa võrgutama. Pärast seda oleks Zeus pidanud magama jääma, misläbi teised jumalad saaksid sõtta sekkuda
Olymposel kogunevad jumalad, et arutada sõja seisu. Athena ja Hera on Manelaose poolt. Aphrodite aga Parise poolt. Vana Zeus on sõjast väsinud ja tahab selle ära lõpetada. Vaidluses jääb pelae Hera ja Athena tahe ning sõda jätkub. Otsustatakse, et Menelaos tuleb tappa. Athena laskub maa peale, annab noolekütt Pandarosele jumaliku jõu ja osavuse. Pandaros lasebki noole Menelaose pihta, kuid jumalanna Aphrodite juhib välkkiirelt noole kõrvale, nii et see haavab Menelaost, kuid ei tapa. Võitlus Trooja pärast jätkub. Võitlejate hulgas on palju neid, kelle isa või ema on jumal. Sõda peetakse maa peal, Trooja müüride vahelisel maa-alal, kuid jumalad kisklevad omavahel pilvedes ja mägede tippudel. Aeg-ajalt võtab üks või teine neist nõuks soosida oma lemmikuid. Paris veedab kindluse müüride vahel aega oma armsa ja ilusa Helenaga. Troojalaste juht Hektor teeb etteheiteid Parisele. Jättes hüvasti oma armsa poja
· Helenale tuli väga palju kosilasi (Kreeka printsid jne) · Tyndareos ei tahtnud konflikti sattuda(andes Helena ühele) · Tyndareos võttis kosilastelt lubaduse: Teised, kes Helena meheks ei saa, peavad võitlema Helena mehe poolel · kõik kosilased olid sellega nõus, andsid tõotuse · Tyndareos valis Helena meheks Menelaose(Agamemnoni vend) ja tegi temast ka Sparta kuninga · Aphrodite oli andnud Parisele lubaduse(õun)... · Paris röövis Helena ära, kui Menelaost polnud kodus · Menalos kutsus enesele kogu Kreeka appi, ühinevad sõjaretkeks Trooja vastu · sõda algas Helena pärast · esialgu puudusid nende(sõjaretkele minejate)hulgast 2 meest: Achilleus ja Odysseus(Ithaka valitseja) · Odysseus hoidis sõjast esialgu kõrvale(mängis hullu: külvas soola ja kündis põldu) · saadik, kes tuli Ody. järele, sai teada, et Ody. polegi hull · Achilleuse ema Thetis(merenümf) teadis, et Achilleus hukkub sõjas, tahtis seda vältida · Achi
Ta on ilus oma helkivad turvistikus ja vaatab jultunult kreeklaste ridu, nagu tahaks ta neile kõigile väljakutse esitada... Aga nähes teiste hulgas Menelaose kõrget kuju, kaob kogu tema söakus. Ta peatub, langetab oda ja läheb vaikides ning kahvatul ilmel tagasi kaaslaste hulka. Seda on märganud Hektor. ,,Paris!" hüüab ta nördinult. ,,Kas sul pole iseenda pärast häbi? Patseerisid meie ridade ees, nii et paistis, nagu läheksid üksi kreeklaste vastu, aga niipea, kui nägid Menelaost, hakkasid su põlved vappuma ja süda värisema. Kuid sinu pärast me ju võitlemegi, ära seda unusta." Neist karmidest sõnadest puudutatuna vastab Paris: ,,Ei, vend, ei unusta, aga see oli nõrkusehetk, mis nüüd on möödas. Vaata, mis ma teen: lähen kutsun Menelaose kahevõitlusele ja las meie omavaheline võitlus otsustab sõja saatuse. Kui võidab tema, andke Helena talle tagasi ja olgu sõjal lõpp; kui aga võidan mina, mingu kreeklased oma teed."
koidujumalanna poeg Memnon. Memnoni tappis Ach. Ach tappis Paris, kes laskis Apolloni juhatusel noole Ach kanda, kus oli tema kõige nõrgem koht (kui ema oli poja Styxi vetesse kastnud, jäi jalakand kuivaks, sest ema hoidis sealt last kinni). Ach rakmed sai endale Odysseus, teine kandidaat oli Aias. Loomulikult oli Aias solvunud. Athena nuhtles Aiast hullumeelsusega ning kui Aias öösel Agamemnonit ja Menelaost tapma läks, pidas ta loomakarja sõjaväeks ning tappis loomad ära. Suurt oinast pidas ta Odysseuseks, vedas tolle oma telki ning peksis teda. Siis möödus hullusehoog ning nähes, mida teinud oli, tappis enese. Kr ennustati, et Tr ei lange enne kui tuleb võitlema mees Heraklese vibu ja nooltega, kuid see mees oli Philoktetes, kelle kr olid teel maha jätnud, kuna too oli maolt salvata saanud. Nüüd
Kuigi Hektor oli surnud, oli kr ikka raskes olukorras, kuna tr tuli appi Etioopia prints ja koidujumalanna poeg Memnon. Memnoni tappis Ach. Ach tappis Paris, kes laskis Apolloni juhatusel noole Ach kanda, kus oli tema kõige nõrgem koht (kui ema oli poja Styxi vetesse kastnud, jäi jalakand kuivaks, sest ema hoidis sealt last kinni). Ach rakmed sai endale Odysseus, teine kandidaat oli Aias. Loomulikult oli Aias solvunud. Athena nuhtles Aiast hullumeelsusega ning kui Aias öösel Agamemnonit ja Menelaost tapma läks, pidas ta loomakarja sõjaväeks ning tappis loomad ära. Suurt oinast pidas ta Odysseuseks, vedas tolle oma telki ning peksis teda. Siis möödus hullusehoog ning nähes, mida teinud oli, tappis enese. Kr ennustati, et Tr ei lange enne kui tuleb võitlema mees Heraklese vibu ja nooltega, kuid see mees oli Philoktetes, kelle kr olid teel maha jätnud, kuna too oli maolt salvata saanud. Nüüd pidi Ody minema
Etioopia prints Memnon tuli suure väega Troojale appi ja kreeklased sattusid ajutiselt taas raskesse olukorda. Lõpuks tappis Achilleus Memnoni. Achilleus langes ka ise, kui Paris laskis lendu noole, mille Apollon juhtis Achilleuse ainukesse haavatavasse kohta jalakanda. Achilleus suri ja Aias kandis tema keha lahinguväljalt ära. Tema põrm põletati tuleriidal. Achilleuse rakmed sai endale salajase hääletuse teel Odysseus. Aias oli vihane, ta süüdistas ja ähvardas tappa Menelaost ja Agamemnonit. Aias tahtis kallale minna ülikute salgale, ent teda tabas hullusehoog ja ta tappis pimeduses hoopis loomi. Aias tappis enese. Kreeklased matsid ta maha. Kalchas teatas, et jumalatelt polevat kreeklastele mingit läkitust saadetud, kuid troojalaste seas pidi olema mees, kes teab tulevikku ettekuulutaja Helenos. Odysseus sai Helenose kinni võtta ja viimane ütles, et Trooja ei lange enne, kui keegi tuleb linna vastu sõdima Heraklese vibu ja nooltega
jeruusalemmlastest. Mõned aastad hiljem asendas Antiochos oma äranägemise järgi ülempreestri Jasoni teise, mitte Saadoki soost põlvneva preestriga, kelle nimi oli Menelaos ja kes trumpas üle oma konkurendi Jasoni, pakkudes kuningale kõrgmeat tribuuti. Antiochose vägivallategu ning Menelaose hoolimatu proseleukiidlik hoiak, kes esindas ainult võõra võimu finantshuve, viis hellenistliku partei lõhenemisele, mille väikem ja radikaalsem tiib toetas ikka Menelaost. Jeruusalemmas puhkeb mäss ja Menelaose vend tapetakse. 169 konsfikeeris Antiochos osa Jeruusalemma templi varast, kusjuures ta ise astus templisse (1 makk 1.20-28). See teravdas meeleolu tema vastu veelgi. Hiljem, kui Rooma oli teinud lõpu Makedoonile, muutus see uuesti aktiivseks Antiochose vastu, sundides teda Egiptus rahule jätma. Seda karmimalt haaras Antiochos kinni Jeruusalemmast, hõivas linna ja kohtles kõiki aõjaõiguse järgi ning laskis paljud
orja. Aga Achilleus solvus seepeale ja ütles, et tema enam kreeklaste poolt ei võitle, ja lahkus oma rahvaga. Troojalastel läheb üha paremini. Lõpuks olid kreeklased vastu merd surutud. Siiski toimus kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel. Võitjaks osutus Menelaos (Helena seaduslik abikaasa). Paris oleks hukkunud, kui Aphrodite poleks teda päästnud. Helena oleks tulnud Menelaosele tagasi anda, aga kuna Aphrodite polnud lahendusega rahul, käskis ta ühel Parise meestest Menelaost vibuga lasta. Puhkes uus võitlus. Hektor – troojalane, kuninga poeg. Patrokles (Achilleuse sõber) tahtis minna kreeklastega sõtta. Achilleus andis oma sõjavarustuse Patroklesele ning troojalased lõid vankuma. Patroklos ning Hektor sattusid kokku ning toimus kahevõitlus. Hektor võidab kahevõitluse arvates, et ta on võitnud Achilleuse. Ta võttis Patrokloselt varustuse, ning sai aru, et see ei olnud Achilleus. Kui
annaabi.ee 
